Jõuluball 27.12
Nõnda see tuligi jälle, kutsudes kõiki tantsima. Eks ma räägin ikka jõuluballist, millest muust siis veel?
See aasta läks meie klassist oma ülikondi näitama ja kleite lehvitama suhteliselt suur seltskond. Tantsupõrandale olid ennast kohale toonud nii vanad tantsuässad, kui ka täiesti uued kalad ning näha sai palju. Alustades lihtsalt õõtsumisega põrandal, jätkates samade liigutuste kordamisega ning lõpetades ümber saali tantsides tangot, samal ajal sosistades partnerile samme ette, mille peale isegi Madis Somelar ütles „VAU“. Paljud näitasid oma oskusi Jives hüpates või Sambas vetrudes ja kui figuure jäi väheks, siis polnud muud, kui lihtsalt kätega vehkida. Kahtlemata ei saanud külalistel ainukeseks lemmikkohaks tantsupõrand.
Nautida sai ka 3. korrusel olevaid snäkke ning kui sellest ei piisanud, ootas „Shrek“ alatasa kõiki poiste vetsus. Huvitaval kombel sattus sinna iga tantsu vahetusega inimesi juurde, ent mingil põhjusel eriti tüdrukuid. Peale Shreki oli õhus ka armastust ning mis ball see ikka on kui poleks romantikat? Noh, romantikat oli…! Jah! Pigem oli…! Kõrvalisena sellest osa muidugi ei saanud ning seetõttu ma sellest parem ei räägi ka. Nii ta oli! Kahjuks jäi aega vähemaks kui tahtmist ning peagi oli südaöö, mis määras kojumineku. Vahva oli see kindlasti ja juba järgmine aasta vallutame põrandat suurema seltskonnaga.
– Jakob
© 2024, 137b