Näidend ja ingliskeelne e-raamat, ehk siis “Hamlet”
Niisiis on järjekordne kuu, ning kuna tunniplaanis on ka kirjandus, tähendab see kohustuslikku kirjandust. Kirjutamise hetkel juba osaliselt maabunud piirangute tõttu aga oli vajalikul hetkel raamatute laenutamiseks vaja ette teatada ning bussiga kohale sõita. Kui olukorda aga endale arutlemisele eelneval päeval teadvustada (ning mitte olla nii kultuurne, et “Hamlet” riiulil seisaks), tuleb midagi muud välja mõelda.
Niisiis: kui ei ole paberraamatut, peaks e-raamat asja ära ajama. Kahjuks aga, kuigi Eestit kujutatakse kultuurse e-riigina, pole vajaolevat teost kiiresti avalikult elektrooniliselt saada – seda muidugi paariminutilise otsimise ning sõpradega konsulteerimise järeldusena. Otsimise tulemusena õnnestus leida mitu ingliskeelset varianti, samuti sõprade soovitusel ERR arhiivist salvestatud näidend.
“Hamletit” on muidugi kõige parem lugeda võimalikult originaalsel kujul, seega ingliskeelse kaasajastamata teksti näol. Kahjuks on selline tekst kohati raskesti mõistetav, eesti keelde korralikku tõlget saada pole lootustki. Siinkohal oli abiks näidend.
Pilt vaadatud näidendi salvestusest. Allikas: ERR Digihoidla. Kasutatud autori loata.
Näidend oli huvitav – algselt sai valitud vanem, mustvalge salvestus, kuid selgus, et seal olid mõned “vähem tähtsad” osad välja jäetud, mistõttu valisin teise, omapärasema salvestuse. Teadmata asjaoludel oli peategelasi (Hamletit ja Claudiust) kumbagi kaks, mis muutis algusosades teksti ja näidendi kokkuviimise väga imelikuks. Õnneks tuli see detail dialoogidest välja ning keskenduda sai väiksematele probleemidele.
Üldiselt oli taoline viis raamatut “lugeda” üsna tõhus, kuna nii sai aru nii eestikeelsest üldisest näidendi sisust, samas sai kiiresti ingliskeelse variandi abil mõnd kohta kiiresti otsida, üle vaadata (paberil märkmed asukohtadega ei tundunud kuigi mõttekad). Teistele siiski sellist kogemust ei soovita – soovi korral saab pea alati võtta eestikeelse raamatu ning sisust ülevaate saamiseks näidendit vaadata.
-Marko