Kooli lõpetamiseks on (kahjuks) vaja ka eksamid sooritada
25. aprillil, vaid mõned päevad pärast lõpukella, ootas meid esimene, eesti keele, eksam. Kuigi eesti keel on meil emakeel ja oleme seda koolis õppinud juba 12 aastat, ei olnud eksam üldsegi lihtne; õnneks on eksami läbimiseks vaja koguda ainult üks punkt.
Viimane riigieksam toimus meil 20. mail matemaatikas. Raske oli end varajases suvesoojuses tuppa õppima sundida, kuid õpetaja Kaasikuga harjutuste lahendamine on selline lust, et see ei kujunenud ilmselt mitte kellelegi probleemiks.
Kuid see pole veel kõik! Lisaks riigieksamitele toimus meil 3. juunil ka koolieksam. Koolieksami puhul oli võimalik valida viie aine vahel: ajalugu, bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia, seega loodetavasti kõik leidsid endale meelepärase õppeaine.
(Pildil pole kujutatud meie klass)
Lisas: lend137a 03.06.2022 18:24
12.kl
Kahtlemata on Ukrainas toimuv sõda meid kõiki tugevalt mõjutanud. Õppealajuhataja Madis Somelar organiseeris meile kooliaasta lõpus mitmeid kohtumisi erinevate oma ala ekspertidega, mis aitasid laiendada meie silmaringi eesti keele eksami edukaks sooritamiseks ning andsid olulist lisainfot käimasoleva sõja kohta.
Esimene kohtumine toimus enne sõja algust, 24. jaanuaril, riigikogu liikme ja endise välisministri, Urmas Paetiga. Peamiselt oli arutusel toonane välispoliitiline olukord. Samal õhtul toimus veebis kohtumine Margus Simsoniga digiühiskonna arengu teemal. Järgmine loeng toimus taaskord veebi vahendusel, 4. veebruaril, Narva linnapea Katri Raigiga. Järgnevalt toimus 9. veebruaril aulas kohtumine endise presidendi Kersti Kaljulaidiga digiriigi teemal.
Pärast sõja algust hakkasid mitmed e-kohtumised tihedamini toimuma. 28. veebruaril rääkis meile välispoliitikast Lavly Perling, 2. märtsil majanduspoliitikast Ülo Kaasik, 3. märtsil Soome ajaloost Niina Väntänen ja välispoliitikast Sven Mikser. 4. märtsil kõneles välispoliitikast Marina Kaljurand, 7. märtsil Kersti Kaljulaid, 8. märtsil Kalev Stoicescu. 10. märtsil kohtus meiega aulas riigisekretär Taimar Peterkop. Sellele järgnes 11. märtsil veebis kohtumine David Vsevioviga Ukraina ajaloo ja kultuuriloo teemal, 15. märtsil kohtusime Kaimo Kuusega, kes andis meile ülevaate hetkeolukorrast Ukrainas. 16. märtsil rääkis meile aulas Kadri Kiisel pangandusest. 18. märtsil kõneles meiega veebi vahendusel olukorrast Ukrainas Lauri Mälksoo, 22. märtsil Meelis Oidsalu, 24. märtsil Sergei Metlev. Riigikohtu kohtunik Julia Laffranque esines meile 4. aprillil aulas inimõiguste teemal. Teaduspäeva raames esinesid meile 5. aprillil Siim Kallas, Kaarel Adamberg, Peeter Laud ja Kaarel Erik Hunt. Ukraina päeva raames kõneles meiega 18. aprillil Jonatan Vseviov.
Lisas: lend137a 18.04.2022 23:52
12.kl, 137. lend
Tsiteerides 2013. aastal Ylvise poolt esitatud laulu „Rebane“: „Mida ütleb rebane?“, jõudis ka meil õppeaasta kolmandal nädalal kätte rebaste nädal ehk rets. Rebased said ristitud, kannatades mitmeid tuleproove, nendeks näiteks orienteerumine, mängud staadionil, viktoriin ja muidugi ka ristimistseremoonia. Meie klassi grupid olid keskendunud järgmistele filmidele: „Mehed mustas“, „Kellavärgiga apelsin“, „Monty püüton“ ja „Shrek“.
Rebaste nädal on olnud meil koolis juba pikk traditsioon, kuid osad ütleksid, et isegi liiga pikk. 137.a pakub lõpetada senine nädal ja asendada see päris rebaste nädalaga, mille vältel kool laiendaks õpilaste teadmiseid rebastest. Kuigi rebaste populatsioonid ei ole hetkel ohus, ei tea me kunagi, kuidas see võib homseks muutuda. Juhtkond peaks tagama igale gümnasistile rebaste nädalaks ühe rebase (vulpes vulpes), õpilase soovil rohkem.
A vörös rĂłka a rĂłkák legismertebb Ă©s egyĂşttal a Vulpes nem legnagyobb termetű faja. A valĂłdi kutyaformáktĂłl kĂĽlsĹ‘leg a napvilágon tojásdad alakĂş pupillája, lapos szembolti Ăve Ă©s aránylag kicsiny felsĹ‘ tĂ©pĹ‘fogai kĂĽlönböztetik meg; Ă©letmĂłdja többnyire magányos, mĂg a kutyákĂ© inkább csapatos.
Lisas: lend137a 17.09.2021 21:44
12.kl, 137. lend