136a

Meie klassi esimene klassiõhtu toimus 30. nov/1. dets koolimajas. Õhtu algas Pärnu mnt maja köögis, kus paljud tegid ühiselt pitsat. Seda tuli üüratutes kogustes, nii et jätkus ka loodusteaduste huvilistele ja ka bridžiklubile. Hilisõhtu veedeti 4. korrusel, kus mängisime seltskonnamänge, vaatasime lühifilme ning jämmisime erinevate pillidega. Sellised õhtud on väga erilised just sellepärast, et nii õpib palju paremini klassikaaslasi tundma!

Kirjutas Heleen

Nii nagu kannatasid saja aasta eest vabadussõjas võitlevad sõdurid, pidid ka Reaalkooli õpilased 28. novembril erakordselt varajasel hommikutunnil ära ütlema pehmest voodist ja ilmuma pimeduses kooli juurde. Varajane tulek oli pingutusi siiski väärt, sest hämaras Reaali Poisi juurde asetatud küünlad nägid välja eriti kaunid. See juba talviselt külm kolmapäev oligi vabadussõjas langenutele austuse avaldamiseks ning et nende lugudega lähemalt tutvuda võeti ette kolmetunnine sõit Narva.

Narva lähedal bensiinijaama juures liitus meie seltskonnaga kohalik ekstsentriline giid, kes tutvustas meie klassile oma kodulinna. Teinud jalutuskäigu kurikuulsa Kreenholmi vabriku juures ja ära näinud tähtsa Vabadussõja lahinguvälja, suundusime Riigi külla, et tervitada presidenti ja avaldada Reaalkooli poolt austust julgetele eestlastele, kes panustasid Eesti iseseisvusesse. Kuigi soov miinuskraadide pärast bussi saada oli tohutu, lahkusid Reaalkooli õpilased väärikalt ükshaaval pudireas, mis pani imestama Narva kohalike koolide õpilasi.

Teine pool päevast möödus meeldivalt soojas Narva kolledžis, kus meid tervitas kolledži kuulus direktor Kristina Kallas. Tõenäoliselt polnud keegi õpilastest veel nii palju Vabadussõjast kuulnud, kui sellest jõudsid meile rääkida kolm ajaloolast ning sõjaväelane Madis Päts. Eriti teemakohane oli poistekoori kostüümides esinemine, kus välkus korraks teatraalse elemendina isegi nuga. Kooris esinesid meie klassist Markus Randma, Taavi, Heleen ja Lauri. Kui loengud olid kuulatud, asusime kolmetunnisele koduteele. Kuid, et “ajaressursse efektiivselt kasutada”, oli sõiduaeg kõike muud kui aja raiskamine: jõudsime ära vaadata ajaloolise filmi, kuulata sõduritelaule ning ka ise ette kanda peaaegu-Reaali-hümni “Para-para-para” ehk kolme musketäri laulu.

Kirjutas Adél

Kõik pildid Hermani poolt

Kõik gümnaasiumiklassid pidid looma ühe liikumiskava ning nende tantsude esitamine toimus teisipäeval, 27. novembril Kalevi spordihallis. Tantsimine toimus esimese tunni ajal ning lisaks teistele klassidele olid tantse pealt vaatamas ka direktor ning õpetajad. Meie klass alustas tantsu loomist ning harjutamist kuu aega varem ning tegime seda kehaliste ajal ja ka peale tunde. Tants tuli väga aktiivne ja rõõmus ning avasime sellega ka teisipäeva hommiku, olles järjekorras esimene klass, kes tantsima pidi. Minu arvates meeldis ka suuremale osale klassist selline ühine tegevus ning kokkuvõtteks jäi sellest väga tore mälestus.

Reaalkooli Facebookist saab lisaks lugeda ja pilte vaadata: https://www.facebook.com/164684856896709/posts/2172308959467612/

Kirjutas Herman

Käisime 20. novembril klassiga Rahvusraamatukogus vaatamas näidendit “Lennud”, mis räägib loo Lennart Meri elust. Etenduse tegevus toimub Tallinna Lennujaamas, kus noorem (Priit Volmer) ja vanem (Egon Nuter) Meri kohtuvad. Sellest algavad eakama meenutused noorpõlveseiklustest, mida noorem pole veel jõudnud kogeda.

Kirjutas Susanna

Pildi tegi Herman

17. novembril toimus poiste klassidevaheline korvpall. Meie klassist mängisid Argo, Priit, Herman, Lauri, Oskar, Yuma. Meie vastasteks olid 12.A, 10.C ja 11.C. Vastased olid tugevad ja me kaotasime kõik mängud, kuid võitlus oli hea. Tüdrukutel toimus klassidevaheline korvpall detsembris. Meie klassi esindasid Anitra, Stina ja Triine. Mängud olid tasavägised, kuid kahjuks tuli võtta vastu 3 kaotust. Aitäh kõigile osavõtjatele ja järgmine aasta läheb loodetavasti paremini.

Kirjutas Oskar

Pildid tegi Karolin

Neljapäeva, 8.  novembri hommikul käis meile geoinformaatikast rääkimas Reaalkooli 130. lennu vilistlane Kaisa Laur. Ta tutvustas GISi ning selle kasutamist andmete töötlemises ja kaartide koostamises. Kaisa on uurimustööde juhendaja, üks neist on Tallinna virgestusalade märgistamine ja kaardi koostamine. Kõige raskem osa pidavat olema kaartide esitlemine inimestele, nii et tavainimene ka neid kasutaks. Kõrgemal tasemel GISi spetsialistid kasutavad Pyhtonit, seega on mõttekas meie klassil uurida selle eriala kohta rohkem. Kaisa õppis Tartu Ülikoolis geograafiat ja töötab AlphaGISis.

Järgmisel kolmapäeval, 14. novembril on rahvusvaheline GISi päev, mis toimub Rahvusraamatukogus, kus peetakse loenguid ja koolitusi.

Kirjutas Susanna

Pildi tegi õpetaja Karu

Teisipäeval, 30. oktoobril said reaalikad 10. klassidest tundides konutamise asemel nautida Eesti looduslikke imesid ja karget sügisilma pealinnast idas Jõelähtme kandis.

Seiklus algas Kostivere karstialal, kus meie klass sai tuttavaks muheda giidi Priiduga, kes rääkis tarka juttu karstidest ja nende tekkest. Samal ajal leidis Lauri luua ja jäi ka uhkelt oma uue riistaga pildile. Giidihärra esitas meile mitmeid proovilepanevaid küsimusi ja õigesti vastajad said suure kolmekordse “hurraa!” osaliseks. Mehel jäi Hermani nimi vist eluks ajaks meelde, sest see noormees vastas eriti oskuslikult ja usinalt. Meie lemmikuks osutus seenekujuline lubjakivist moodustis, mille otsa ka (vaevaliselt) ronisime ja ka kaamera ees poseerisime. Lp. õpetaja Karu tundub pildil tänu karstile lausa seitsmendas taevas olevat.

Liikusime edasi suure ja kuulsa Jägala joa juurde. Tegemist on tõesti kauni kohaga, kus kõik eestlased peaksid ära käima. Tehti pilte, kuulati Giidi-Priidu juttu ja käis ka arutlus, kui palju oleks vaja majapidamispaberit, et joale tuul alla teha. Jõuti järeldusele, et väga palju.

Umbes 3,5 km Jägala joast allavoolu asub Linnamäe hüdroelektrijaam, kuhu nüüd ka suundusime. Saime teada, miks hüdroenergia on nii kasulik kui ka kahjulik ja teostasime jaamas ülevaatuse, vaadates sügavale alla ilusal punasel sillal. Seal lõppes ka meie õppekäik ja suundusime külmast tuulest lõdisedes tagasi bussi.

Päeva jooksul saime kõvasti targemaks, lihvisime eelnevaid teadmisi, nägime kaunist ja puhast Eesti loodust ja vahelduseks hingasime tundide ajast ka värsket õhku. Eriti tähtis oli aga see, et giidi jutu vahel saime ka omavahel mõnusasti (siiski veel) uute klassikaaslastega suhelda ja suurendada ühtsustunnet, mis muidu keset pingelisi kooliasju ehk on veidi keerulisem.

Kirjutas Mart

Tegime eesti keele tunni raames kaardid, mis näitavad meie keelelist päritolu. Gruppe oli kuus ja kõigi pildid on siia lisatud Eesti ja maailma mastaabis.

Ameerika astronaut Heidemarie Stefanyshyn-Piper külastas Tallinna Reaalkooli 11. oktoobril. Ta viis läbi tundi, mis toimus auditooriumis. Sissejuhatuse tegi meile õpetaja Martin Saar imelises inglise keeles. Kui algas tund, alustas astronaut sellest, et kuidas tal algselt ei olnudki plaanis saada astronaudiks. Kui ta gümnaasiumi lõpetas, ei olnud ta kindel millega hakata tegelema. Ta vaatas üle, mis on tema tugevaimad küljed, milleks olid keeled (ta ema oli sakslane ja isa oli ukrainlane, nii et keelte õppimine ei olnud probleem) ja matemaatika. Ta sai sisse MITi (Massachusetts Institute of Technology), kuid kuna ülikooli maksud olid kõrged ja raha tal ei olnud, siis pidi ta leidma viisi raha teenimiseks. Kõige parem variant tundus olevat merevägi. Ülikoolis õppis ta inseneeriat ning kombineerides mereväe ja inseneeriateadmised, hakkas ta mereväes laevu parandama ning teenis ka sellega raha. Suheldes inimestega, sai ta teada, et osad olid proovinud NASA kosmoseprogrammi saada. Ta otsustas ka proovida ning sai teisel katsel sisse. Edasi rääkis ta oma kahest missioonist (aastal 2006 ja 2008). Kokku on ta veetnud 27 päeva kosmoses.

Kirjutas Kristjan

Teisipäeval, 2. oktoobril tähistas Tallinna Reaalkool oma 137. sünnipäeva. Traditsiooni kohaselt tõi iga klass oma koogi ja joogi, mida pärast direktori kõne ja stipendiumite üleandmist nautida. Meie klassist oli lausa kaks tunnustust väärivat õpilast: Martin ja Pauliina, kes said rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil II koha. Meie otsustasime, Kertu eestvedamisel, et lähme tänavu loodussäästlikuma teed pidi ja ei kasuta plastlusikaid söömiseks. Küpsisekook maitses täpselt sama hästi ka tavalise, kodust toodud lusikaga ja prügikott oli koolivedamisel kergem. Niimoodi, vaikselt ja omasoodu, tekivadki ilmselt igal klassil oma traditsioonid, mida Reaalkool väärtustab. Elagu Pudi rida, pumm-tšiga-pumm ja teised Reaalkooli traditsioonid igavesti kooli enda ja tema õpilaste sees!

Kirjutas Susanna

Pilt Karolini poolt

Pilt Karolini poolt

Pilt Karolini poolt

Pilt Heleeni poolt

Pilt Kertu poolt