133c

Oma klassivaimu oleme tugevdanud tulipunaste klassivormidega. See kaunis värvitoon peegeldab meie kirge vanakreeka mütoloogia vastu. Seetõttu oleme valinud klassi maskotiks Keryneia hirve. Just selle konkreetse hirve, mitte midagi muud.

Hoidkem kõva, 133c!

Detsember, erinevad lokatsioonid.
Kerime nüüd käpet jõuluaega, sest ütleme nii, et vahepealset aega pigem ei meenutaks. Ainuke asi see, et meiega jättis hüvasti Tass, kes otsustas croissante sööma ja palli taguma minna.  Sellest hoolimata suutsid meie spordipoisid näidata eelneva aasta kossutšempionitele, mis puust see 133c ikka tehtud on (pole oluline, et vastastiimil mängijad reisul olid).

Klassi ja lennu kossutiim feat. treener Õun

Kui kõik peale kossuheitlust vaheajale läksid, siis meie leidsime esmaspäeval end juba taas koolimajast (tõsi küll,vähe inimlikumal kellaajal kui muidu). Üheskoos hõivasime Pärnu mnt. maja* köögi ja valmistasime õhtuks jõuluroogasid, mida kooli aulas nautida võisime (kardulad ja seapekk olid söömise ajaks juba külmad a no õnneks hapukapsas carryb alati ära) Jutustasime jõululugusid, jätsime hüvasti üle ookeani suunduva Vainolaga ning kõige viimasena lihvisime veel järgnevaks õhtuks õpetajate Somelari ja Saare juhendamisel tantsusamme.

Kunagi ei tohi kaotada elegantsust!

Hügieen pole oluline- kook on põhiline

Jõuluballi jaoks aeti selga kõige vägevamad ürbid nii daamidel kui härradel. Keerutati jalga ja oldi omadega mäel. Tuju oli lõbus, aga  tunne oli janune, sest toidulauda valdas pidev joogiklaaside defitsiit.

Mis saaks veel positiivsem olla?

Igati viksid ja viisakad

Silm särab, meel on hea

кофе хочешь?

Ajaveebi reporterkonna õhtu kulminatsioon oli siiski üks klässik kesköine söögiplatsi burks.

*tegemist on suure rohelise hoonega, kus 2013. aastal alustas tegevust Tallinna Kesklinna Põhikool ning mida õpilaste seas oma endise funktsiooni tõttu hellitavalt ka politseimajaks nimetatakse

1. septembril pandi meile pähe sakid ja õlule kange koolikoorem. Algas tihe sagimine ja me ei jõudnud veel rutiini vajuda, kui juba ootas meid ees rets. Klass oli täis igasugu kirevat rahvast, teemaks muusikastiilid ja subkultuurid. Rebaste nädalal õpetati meile reaali gümnaasiumitee alustalasid ja ristiti meid täieõiguslikeks gümnasistideks. Ja no püha müristus, oli üks vahva neljapäeva hommik.  Flash mobil tõime seksikuse tagasi.

Johann omas elemendis

Füüsika – see on imelihtne!

Järgneval ajal oleme orjanud nii, mis mühiseb.

Kui 10. C otsaga ajaveebi jõudis, oli kolm perioodi juba mööda läinud. Egas midagi, tuleb käpet asi kokku võtta. Reporterid  lubavad jääda meie klassielu kujutamisel igati ausaks, ehedaks ja vooruslikuks.

Suvi, Pärnumaa metsad
Et üks kooliaasta korralikult algaks, tuleb enne üks tubli тренировка teha. Mehise meesteväe rakendas tööle klassijuhataja Somelar, kelle puuriit vajas värvimist ja aed ladumist. Hästi ei taha uskuda, et midagi tehti, pool aeda jäi kuuldavasti ikka tegemata. Anonüümse piltniku fotomaterjal väidab, et üht-teist siiski toimetati.

orjamine võib alata!

konveiermeetod= 100% tõhus

aia värvimine – see ongi õnn

Enne kooliaasta algust pidasime maha ühe pikniku Stroomi rannas,  et kõik võiksid näha, mis omamoodi seltskonna nad endale järgnevaks kolmeks aastaks kaela on saanud. Süüa sai, nalja ka, mõni sai isegi päevituse. 

Aga siis hakkaski kooliaasta pihta ja elu läks kohe nii kiireks, et meie puhtossidena jätsime ajaveebi unarusse. Kuid see on viga, mille kiirelt parandame

Parem hilja kui mitte kunagi