‘Muricans
Suvel oli võimalus meie klassi Toivol esitleda ameerika turistidele Eesti ja Soome ajalugu. Peamiselt räägiti Talvesõjast ja Soomest, sest neil oli järgmisel päeval minek laevaga Helsingisse ning nad soovisid Soomest ja selle ajaloost rohkem teada. Kuid räägiti ka Eesti ajaloost ja lühiajalisest Saksa okupatsioonist. Ameeriklastel oli palju küsimusi, millele nad ka vastused said. Neid üllatas see, kuidas kõikidele raskustele vaatamata suutsid soomlased säilitada oma iseseisvust ja kui keerulises olukorras olid eestlased tegelikult peale oma iseseisvuse kaotust 1940. aastal. Ameeriklastele Eesti ja eestlased väga meeldisid ja lubasid kindlasti kunagi tagasi tulla. Pärast ameeriklastega kohtumist käisid Madis ja Toivo KGB (mitte 134.c) kongides Pagari tänaval, mis olid äsja pidulikult avatud.
Toivo
Ühel kenal suvisel õhtul sain klassijuhatajalt kõne. Sisuliselt tähendas see vaheaja looderdamise lõppu ja kaasamist mingisse üritusse otseloomulikult. Selgus, et vastutustundlik ajalooõpetaja oli oma tiiva alla võtnud turistide grupi USAst. Tüüpilised elurõõmsad 60ndates pensionärid ühekorruselisest Ameerikast – just nagu külma sõja-aegses kinos! Vanurid olid selleks hetkeks saanud ammendava ülevaate linna ajaloost – teisiti ei saanudki olla, giidiks oli ju Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees. Nüüd soovisid nad kuulda tänapäevast – seda muidugi noorte käest (lapse suu ei valeta). Tutvudes soomlase vaatevinkliga (kodanik Henrik Mikael Toiviainen) ning kuulates muusikat (Nikita Poljakov) avaldasid usakad soovi kuulata Eesti venelasi. Nimelt langesid nad stereotüübi ohvriks – Eestis diskrimineeritakse venelasi. Lurjus Vronski oli ilmselt suvise päikese käes ülekuumenenud ning ei võtnud vaevaks korraliku ettekannet valmistada nagu seda oli teinud seltsimees Baikov. Vaatamata sellele õnnestus topelt integratsioon (vanus-rahvus) täielikult. Huvitaval kombel üllatas usakaid meie magamisrajoonide süsteem – eriti hruštšovkad. Siira uudishimuga ning kergelt šokeeritult kuulati pealt jutte, kuidas Vronski vanemaid kooli ajal NSVLis taga kiusati nende usu tõttu. Kõik rahvuslikud konfliktid ajas Vronski kõlvatute poliitikute kaela – võis jääda mulje nagu valitseks eestlaste ja venelaste vahel täielik harmoonia, tõsi küll vahelduva pilvisusega. Ühes asjas jõuti aga kindlameelsusele Vronski põlvkond oli Dostojevski mitte Putini rahvusest – sellega oli kõik öeldud. Peab tõdema, et kogemus tõstis tohutult meeleolu– publik näis äärmiselt rahul olevat. Esinejad said ka väikese kingi ning imekauni kaardi külaliste USA kodukohast.
Viljard
Noorematele koolikaaslastele, kes võib olla ei tea: see on hruštšovka.
Allikas: Vikipedia
© 2024, 133c