Rasmus Puuri esimene ooper “Pilvede värvid”
19. septembril käis Tallinna Reaalkooli gümnaasium vaatamas Rasmus Puuri esimese ooperi “Pilvede värvid” peaproovi. Kogu massiga voolasime siis üle Otsa tänava ning astusime naabrimehe Aivar Mäe töökoja esiuksest sisse. Saal oli täis tuttavaid nägusid ning laval hakkasid toimuma Eesti ajaloost tuttavad sündmused. Oh, kui osavalt neid seal kujutati! Heli sobis täiuslikult sündmustikuga kokku ja tekitas pidevalt üle keha jooksvaid judinaid. Lihtsalt, kuid samas peenelt andis teos edasi vägagi tänapäevased kandvad mõtted. Kõik muidugi päris nii tugevat kasutajakogemust ei saanud, aga kuna kunsti viimane etapp toimub iga vaataja endi silmades, on see mõistetav.
Ooperi lõppedes hakkas saal plaksutama, nagu ikka. Siis tõusis keegi parteris püsti. See inimene vist ise ei teadnud, millise reaktsiooni ta vallandab – talle lihtsat tohutult meeldis too ooper. Selle ühe julge hinge liigutatuse tulemusena seisis 4 sekundi pärast püsti (olen üsna kindel) iga viimnegi kui ilmakodanik saalis. Kas olete kunagi seisnud teatrisaalis, kus keegi ei tihka istuda? Reaalkoolis õppimine annab selliseid võimalusi. Võibolla üksi sa ei julgeks kõigile võõrastele näidata, kui väga sulle äsja nähtud teos meeldis, aga sõprade ees julged ikka. Ning kui kõik sinu sõbrad juba seisavad, siis kuidas sina ikka istuma jääd?
Üks kõikide, kõik ühe eest!
© 2024, 133b