Arhiveeritud - kuu 02.2018

Isamaaline pĂŒhapĂ€eva hommik

25. veebruaril 1918. aastal toimus tolleaegse Tallinna Peetri Reaalkooli ja praeguse Tallinna Reaalkooli direktori kabinetis Ajutise Valitsuse esimene istung, mida peetakse Eesti Vabariigi esimeseks riiklikuks sammuks ja selle tĂ€histamiseks koguneti 100 aastat hiljem just selle toimumispaika Tallinna Reaalkooli. Õpetaja Madis Somelar palus meid appi manifeste kleepima ja ĂŒritusest osa saama.
Esmalt aitasime esimesel korrusel nĂ€itust ĂŒles panna ja seejĂ€rel kell 10.00 tĂ€pselt nagu 100 aastat tagasi, kutsuti meid direktori kabinetti, kus mĂ€lestatigi Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse esimest istungit. PĂ€rast seda saime alustada manifestide kleepimisega ĂŒmber Tallinna Reaalkooli. SeejĂ€rel saime osa Ă”petaja Somelari viktoriinist, kus saime enda Eesti Vabariigi algusloo teadmisi proovile panna ja arendada. Hiljem kutsuti meid pidulikule aktusele, kus pidasid tĂ€htsad persoonid kĂ”nesid ja taaslavastati Eesti Vabariigi loomislugu, peaosades olid Raivo E. Tamm, PÀÀru Oja ning teised. PĂ€rast aktust pidas JĂŒri Ratas Reaalkooli trepil kĂ”ne ning Reaalkooli Ă”pilased Mathias KĂŒbar ja Liisa Maria Kerner lugesid ette Manifesti kĂ”igile Eestimaa rahvastele, jĂ€llegi nii nagu 100 aastat tagasi. Moodustati rongkĂ€ik ja sammuti Vabaduse vĂ€ljaku poole, kus 9 reaalkooli poissi, kaasaarvatud mina, saime koos peaministriga asetada sĂŒĂŒdatud kĂŒĂŒnlad samba ette. Sellega oli pĂ€ev meie jaoks lĂ”ppenud. Vot kui kaugele vĂ”ib Reaalkooli ellu panustamine viia.

25.02.2018

Pelmud

PĂ€rast kellele edukat ja kellele vĂ€hem edukat matemaatika tööd lahkusid kiiremad koolist. Nimelt oli aeg seada sammud restorani PuĆĄkini poole, et seal nautida veidi erilisemaid pelmeene nagu pelmeenid ĆĄokolaadiha ja ka mitte nii populaarsed pelmeenid tatra ja veisemaksaga. Kui ka agaramad pelmeenisĂ”brad pĂ€rale jĂ”udsid, tuli veel teisi oodata. Kui juba kĂ”ik olid kohal vĂ”is hakkata pĂ€rast mĂ”ningat viivitust pelmeene nautima. Mina kui vene keele vĂ”hik, muidugi aru ei saanud kui keeruline vene keelne pelmeeni nimi ĂŒle saali kĂ”las, kuid teiste abiga sain ka endale pelmeenid. Ootus oli, et pelmeene saame pigem ĂŒks kuni kaks kuid tuli vĂ€lja, et pelmeene oli ĂŒle lugedes tĂ€pselt 15 mÔÔtemÀÀramatusega +/- 1 . Ruumis ringi vaadates oli nĂ€ha rÔÔmsaid nĂ€gusid ja tundus, et kĂ”ik nautisid oma pelmeene. LĂ”petuseks sai igaĂŒks ka tahtmisel tassi teed, mille kĂ”rval said kĂ”ik juttu puhuda. KokkuvĂ”ttes oli tore lĂ”una ja mĂ”nest tunnist Ă€ra saamine tegi muidugi iga pelmeeniampsu veelgi paremaks.

21.02.2018

GĂŒmnist otse Ă€rimaailma tippu

15. veebruar oli meie klassile see pĂ€ev, mil saime panna proovile enda Ă€rarÀÀkimisoskused ja muud huvitavad isikuomadused. Tööle kandideeriti alates teenindajaks kohvikusse kuni muruniitjaks lauluvĂ€ljakule. Töövestlus oli ametlik, kuid ega ainult tööametid vĂ€rvikad polnud. VĂ”isime nĂ€ha, kuidas kandidaadid vĂ”idu tantsivad ja kĂ€tekĂ”verdusi pumpavad. Samuti vĂ”is kuulda klasssiĂ”de mööda klassiruumi marssides despacitos laulmas. PĂ€eva lĂ”puks olime kogemuste vĂ”rra rikkamad, kuid enesevÀÀrikus oli kĂŒll kadunud.

15.02.2018

Kuidas me 100 aastat varem kooli jÔudsime?

7. veebruaril oli Estonia puiestee kuues maja ĂŒlejÀÀnud linnast 100 aastat maha jÀÀnud. Kooliuksest sisse astudes sai koheselt tunda eelmise sajandi hĂ”ngu, sest seinal rippus suurelt silt “ĐŸĐ”Ń‚Ń€ĐŸĐČсĐșĐŸĐ” Đ Đ”Đ°Đ»ŃŒĐœĐŸĐ” УчОлОщД”.

Meie klassi jaoks hakkas ajarĂ€nnakuks valmistumine umbes nĂ€dal enne tegelikku sĂŒndmust (kui just keegi varem kostĂŒĂŒmi muretsema polnud hakanud). Nimelt andis Madis Somelar meile ĂŒlesande kooli seinad ajastukohaste pĂ€evalehtedega tĂ€ita. PĂ€ris paljud meist viisid end Digari vahendusel 1918 aasta uudistega kurssi ja said muuhulgas teada, kus toimusid sel ajal linna kuumimad peod.

PĂ€ev algas ĂŒhise kogunemisega aulas. Nikolai Kann ja pastorist usundiĂ”petaja pidasid kĂ”nesid ning oma tervitused andis kooliperele edasi ka Georg Lurich isiklikult. Tunnid ei toimunud sugugi tavapĂ€raselt. Harjutasime gooti kirja lugemist, kuulasime, kuidas Villu Raja ennast tollase matemaatikaĂ”petajaga kĂ”rvutas ning poisid ehitasid vĂ”imlas inimpĂŒramiide ja marssisid toredate viiside saatel. Meie armas ŃƒŃ‡ĐžŃ‚Đ”Đ»ŃŒĐœĐžŃ†Đ° Tatjana oli kahjuks haigestunud ja ei saanud seda erilist pĂ€eva meiega jagada. Tunniplaanis ettenĂ€htud pуссĐșĐžĐč ŃĐ·Ń‹Đș asendus hoopis saksa keele Ă”petaja juhendamisel aju evolutsiooni skeemi joonistamisega, mis pidavat meil oma psĂŒĂŒhikat paremini mĂ”ista aitama. (peen vihje?)

Iga klass pidi etteloetava manifesti taha kirjutama soovi noorele Eesti Vabariigile. Arutelust kĂ€is lĂ€bi palju mĂ”tteid kirjutada kommentaare Eesti maksupoliitika vĂ”i inimeste sobiliku nahavĂ€rvi kohta, kuid lĂ”puks sai paberile kirja lihtne ja napisĂ”naline “Helget tulevikku!”. Manifesti lugesime ette koolimaja ees, kus meiega liitus ka direktor Ene Saar (ei teagi, kui sobilik see tiitel tol pĂ€eval oli, sest Ă”ige direktor oli ju Nikolai Kann). Tegime staadionil ĂŒhispildi ning liikusime vanamoelise vĂ€ljanĂ€gemisega tagasi aastasse 2018.

07.02.2018