Nikitose trip Taimaale

Paar aastat tagasi kirjutasin ma siia tagasihoidlikult, kuidas ma ennast astronoomiaolümpiaadil proovile panin. See aasta läks aga edukamalt, sest ma sain rahvusvahelisele astronoomia olümpiaadile (IOAA), kust mul õnnestus pronksmedali koju tuua.

Lugu algab sellest, et mind kutsuti võistlusele Tšehhimaale koos teiste noorte astronoomiahuvilistega. Seal otsustati, kes Taisse IOAA-le saab. Lisaks ajutegevusele jõudsime ka Prahas ära käia, kus tegime järgmise toreda pildikese (see on kõige kitsam tänav, mida ma olen elus näinud).

Tšehhis läks mul ikkagi päris hästi 🙂 Minu 9. klassi unistus rahvusvahelisele olümpiaadile saada oli nüüd reaalsus. Peale minu sai sinna veel kaks reaalikat.

Nelja kuu pärast lendasin ma Taisse. Lend kestis 10 tundi ja tähed olid lennukist vaadates nii ilusad. Ajavööndite vahetuse tõttu tundsin ma alguses suurt väsimust, aga õnneks kadus see hiljem ära.

Tais peetakse kuninga pere väga oluliseks. Enne avatseremooniat, kus pidi meid tervitama Tai printsess, tegime me proovi 3 tundi. Mina pidin seal uhkelt Eesti lippu printsessi ees kandma. Tseremoonia lõppes ning me läksime sööma. Peab ära märkima, et Tai toit on teistsugune, kui see, mis meil siin läänemaailmas aasia kiirtoidu söögikohtades antakse. Tais on see vürtsikam ja maitse mitmekesisem, mille tõttu väsid sellest kiiresti ära. Õnneks anti seal ka eurooplaste toitu, mis oli enamasti itaaliatoit.

Võistlus ise koosneb mitmest voorust: teooriavoor, andmeanalüüs, vaatlus. Teooriavoor kestab 5 tundi ning seal antakse erineva raskusastmega ülesandeid taevamehaanika, kosmoloogia, sfäärilise trigonomeetria, optika, tähefüüsika kohta. Selle vooru analoogiaks võib pidada füüsika olümpiaadi teooriavooru. Andmeanalüüs kestab samuti 5 tundi, kus peab joonistama graafikuid, tegema statistikat ning taskuarvutiga musta tööd tegema. Vaatlusvoorus pannakse täheteadmised ja teleskoobioskused proovile.

Aga kõige rohkem muljeid jättis mitte võistlus, vaid teised inimesed ja Tai kultuuri atmosfäär. Näiteks tutvusin ma ühe poisiga, kelle vanavanemad on Lõuna-Koreast, isa Prantsusmaalt, ema Saksamaalt ning ise läks ta vahetusaastale Kanadasse. Väga lahe oli temaga Pink Floydi hotelli katusel keskööl kuulata ja elust rääkida 🙂 Samuti vedas meil võistkonna giidiga, kes veetis meiega niisama vaba aega ja rääkis kõigest.

Need olid võib-olla minu elu kõige meeldejäävad 9 päeva. Lõpuks riputan siia pilti, kus me oleme terve võistkonnaga koos (ja meie juhendajate ning giidiga ka!)

Nikita

Kommenteerimine on keelatud.