Arhiveeritud - kategooria: ‘Ülestähendusi põranda alt’

Eksamitralli lõppvaatus ehk kool on kohe läbi!

Esimesel juunil oli 133. lennu viimane eksam enne kooli lõpetamist. Nüüd on jäänud vaid tore puhkusereis Bulgaarias ja, kui Smartlynx meid oma loominguliste lennugraafikutega (Delfi reaalne pealkiri) alt ei vea, jõuame võib-olla isegi 21. juunil ametlikult kooli lõpetada.

Tallinna Reaalkool – Eesti koolide lipulaev, eksamiedetabelite troonija, mille edu pandiks on säravad ja alati ettevalmistunud õpilased! Meie armas matemaatikaõpetaja Kerli Kupits võttis vaevaks meile 3 korda seletada, et matemaatikaeksamil on vaja kalkulaatorit, harilikku pliiatsit, kustukummi, pastakat, tagavarapastakat, sirklit, võib-olla isegi malli ning kohe kindlasti joonlauda. Küll oli kummaline vaatepilt, kui Joosep matemaatika riigieksami hommikul kooli tuli, taskud tühjad, käes ainult üks täisnurkne kolmnurkjoonlaud (tõsi, õpetaja oli rõhutanud, et kõverad joonised ei ole lubatud…).

Kõik abituriendid, kes end ööl vastu koolieksamit veel meeleheitlikult sünapside, süsivesinike, elektromehaanika, vaikiva ajastu või tuumaenergiajaamade teemadel harida püüdsid, magavad tõenäoliselt end praegu teenitult välja. Ketlin 3. korruse aulapostidest kaugemale ei jõudnud…

02.06.2018

Abiturientidest autojuhid ehk liiklusraevuteraapia

Kuna päris mitmetel meist on raske töö ja puudutud tundide tulemusena saadud autojuhiload, tuleb nii mõnigi iga hommik kooli püha viha täis, sest jälle on tänu liiklusele ajurakke hävitatud. Siin mõningad tänavaküsitluse (loe: 133.b täitis Google Formsi) vastused Eesti liikluse probleemide kohta*:

“Pensionärid”

“Mingi jobu köhis pool tundi vahetpidamata.”

“Igatahes see, mida nad Pirital teevad on täiega lape. Kõigepealt nad panevad ridu kinni nii, et linna minnes läheb mõnikord POOLE rohkem aega kui tavaliselt. NO MIDA? + nad teevad remonti Pirital, kus on nagu Tallinna kõige paremad teed??? Miks te seda kuskil, kus seda tegelikult vaja on ei tee? Ok olen siis mina tubli ja tulen jala koju AGA EI SAA, sest nad on osa kõnniteest ka kinni pannud. Miks te seda samal ajal teete???? Pidin mingi suuresuure ringiga minema, et koju saada. Kõige hullem lugu oli nädalavahetusel. Nad arvasid, et kui nad panevad mingi kiomeetri teed kinni nii, et sa ei saa parempööret teha (sidenote enamik inimesi Pirital peavad Pirita teelt paremal pöörama, et oma koduni jõuda, sest vasakul on well, meri), siis see on väga hea idee. Let me tell you something, it was not. Pidid mingi peaaegu Viimsisse välja sõitma, et koju saada. Aitäh ma tunnen ennast juba paremini.”

“Ehitustööd, mis ei saa mitte kunagi valmis ja heal juhul näeb seal kahte ehitajat kes niisama ringi jalutavad ja suitsu teevad ning tänu sellele on linnas lappes ummikud. Ühistranspordini pole konditsioneer aastal 2018 veel jõudnud. Jube palju inimesi, kes ei oska lihtsalt autoga sõita, segavad ja takistavad teisi. Jalgratturid, kes sõidavad autoteel on jobud. Tuleks ära keelata selline tegevus.”

“Miks bussid ei tee oma aknaid lahti kui õues on 40 kraadi sooja????? Nagu ma saan aru, et Eesti on vaene riik ja me ei suuda lubada endale konditsioneeriga busse :))), aga teeks siis vähemalt aknad lahti ja laseks mingi tuult sisse natuke.”

“Trollijuhtide ülbus… Auto liigub umbes 30 km/h kiirendavalt ning siis otsustab üks troll, et oleks hea mõte jätta see auto esitiivast ilma. Tema kahjuks oli auto roolis olnud isikul kiire reaktsioonivõime ehk pidurid põhja ja napilt jäi puudu kokkupõrkest. Kusjuures liiklusseaduse kohaselt oli teeõigus autojuhil.”

“Hobujaama ristmikule saamiseks on Pirita poolt ALATI suur ummik. Ning siis otsustatakse ka selle vältimiseks olev tee kinni panna, sest keegi tahab maja ehitada, kuid aukliku teed ei remondi.”

“Suuuuuuured ummikud!!!!! Bussid jõuavad 15min hiljem kohale ja vääga palav on ka.”

“1. Need teedeehitused. Ma saan aru, kõik teed on aukus või vajavad ümberehitust, aga see liikluskorraldus on täiesti metsas ju. Kõik, kes tahavad ida poolt Tallinna keskklinna tulla, reaalselt ei saa, sest kõik paganama teed on kinni või remontidest ummikus. Ja mõnel tänaval on nagu kaks meetrit enne ristmiku silt, et “ups, ristmik on suletud” Kuhu ma minema pean seal siis?? Also, kui te iga kuu kõiki teid peate lappima, äkki siis ehitaks mingid kvaliteetsemad teed vms? 2. Me elame aastas 2018. Ja kohe kui natukenegi palavaks läheb, on bussides saun. Bussijuhid istuvad oma aknakesed lahti ja kui sa küsid, et palun tehke katuseluuk lahti või pange kont tööle vms, siis nad on nagu “ei, siin ei ole palav ja me ei raiska konditsioneerile raha”. 3. Eesti liikluskultuur. Inimesed reaalselt ei tunne märke, viisakusest rääkimata. Kui ma seisan ummikus ja minu kõrvalt kihutab mööda (reast, mida pole olemas, ta lihtsalt trügib) taksojuht, siis päris ma lasen teda enda ette, kui ta olematu rida lõpuks otsa saab. Kõik väikebussid ja maasturid ja taksod on niiii ülbed, ise nad kunagi mitte kedagi vahele ei lase ja siis nad on piisavalt jultunud, et kõigist mööda kihutada ja siis minu ette raiuda.  4. Jalakäijad. Täielikud jobud. Ma saan aru, pensionäride kondimootor on roostes veits, eksole. Aga 20-aastane mees, sul jalad töötavad, sa näed, et ma seisan keset ristmikku, tahan pöörata ja sa ikka kõnnid nii aeglaselt. Liikuge kiiremini issand jumal. Ja need jalakäijad, kes punasega üle lähevad… 5. Ratturid. Need, kes hooga rattaga üle sebra sõidavad: liiklusseaduse järgi teil pole eesõigust, kui ratta peal olete. Ehk siis: tule ratta seljast maha ja ma annan sulle viisakalt teed nagu jalakäijale või kihuta rattaga ja ma lihtsalt ajan su alla, sest mul ei ole mitte mingit kohustust oodata, kuni sa minust mööda väntad.”

“Mitmete kaasliiklejate liikluseeskirjade mittetundmine.”

“Inimesed sõidavad tuimalt kollasega üle, põhimõtteliselt rohelisel ja kollasel pole vahet. Tundub, et foorituled on veidi muutunud ehk roheline – sõida -, kollakasroheline – sõida -, rohekaskollane – sõida, aga lisa veidi gaasi, rohekaspunane (sest kollast värvi tegelt ei eksisteeri) – anna gaasi ja sõida, punakas – lisa veel gaasi -, tulipunane – no okei pidurda korraks.”

*Vastused kohandatud viisakasse kirjakeelde. Mõni oli ikka päris vihane…

 

Pilt (autor Mattias Kitsing) on illustreeriv ega kajasta meid tegelikus liikuses. Muide, Roomet on Reaali rammumees 2018! Jeeeee!

22.05.2018

133.b vahepealsed tegemised ehk sisutihedad nädalad

Päris palav on olnud… Ja homme on kuninglikud pulmad, jee!

See on kõik. Täname.

PS: Endiselt on sisupuudus. Appi!

18.05.2018

Viimane pingutus ehk tegelikult on kopp ees

“JAH, JUST!” laususime kõik (loe: need 20 õpilast, kes jaksavad veel koolis käia) justkui ühest suust, kui õpetaja Ahuna üks päev täheldas, et me oleme koolist välja kasvanud. Kuigi tegelikult peaksime võtma oma kahe käe sõrmedel loetavatest koolipäevadest viimast, siis on reaalsus selline, et üldse ei viitsi enam. Kui sügisel suutis meie närvikõdi hoida meeldivalt keerukas tootearenduse kursus (vt Robotexi postitus) ning talve esimestel kuudel ka mingil määral kosmoseteadus füüsikas, siis nüüdseks on jäänud õppida veel vaid dinosaurustest, ENSV-st, Venemaa erinevatest pidudest (miks seal neid nii palju on??) ning oma proovikirjandi jubedatest vigadest.

Neljapäeval (22.03) kaotas kool 133.b silmis paarikümneks minutiks ka oma ainukese järelejäänud funktsionaalsuse – tualetid lakkasid töötamast. Kõik, kes tunni ajal wc poole sammud seadsid, jäid teadmata kadunuks…

Tänu 3. korruse väikesesse tüdrukute tualetti paigaldatud kätekuivatile ei unele enam üksi neiu vetsus käies: kabiini väiksuse tõttu hakkab usin puhur juba wc-le lähenedes röökima, ajades laiali iga viimasegi tolmukübemekese, mis on end kevadkoristuse eest lifti (jah, nii kaugele!) peitnud. Hästi äge on see, kui puhur käsi pestes otsustab, et sa pole piisavalt märg ning su kauni kuiva kostüümi vett täis pritsib.

Kolm aastat ninapidi koosviibimist on vaikselt ennast tundma andma hakanud – nutisõltlaste ring igal neljapäeval kell 11.40 304 klassis (ärge kohale ilmuge palun, Koidul on seal ilmselt mingi tund…).

Vene keele laulu школа-ла-ла-ла-st võib mugandada ka abituriendile sobivamaks.

Taas kord andis alla-la-la-la ka tädi Google, kes vist päriselt ei saa ikka aru, mida ta tegema peab.

Oliver ongi see liim, mis meie klassi lõhenemast takistab (kahel pool lõhet ei istunud mitte kedagi, sest poisid otsustasid, et vene keelt neil küll enam vaja ei lähe).

08.04.2018

Põgenikud Tartus ehk mida teha, kui kool üle viskab

Kui eesti keele proovieksam tehtud, aga kuuled, et kirjandi tulemusi ei tasu väga häid oodata, siis on hea mõte kaugele põgeneda, näiteks Tartusse. Millegipärast ei sobi ilmselt taoline põhjendus õpetajatele, mistõttu pidi leidma mõjuvama põhjuse kooli mitte minemiseks. Ja nii otsustasidki kaks reaalikat märtsi kolmandal nädalal minna tudengivarjuks. Kuna polnud teada, kas eesti keele kirjandi tulemuse saab teada neljapäeval või reedel, siis mindi igaks juhuks lausa kaheks päevaks.  Kusjuures ülikoolis veedetud tundide arv oli märgatavalt pikem, täpsemalt kaks korda, kui oleks olnud koolis veedetav aeg. Peale Tartu Ülikooli erinevate majade sai korraks käidud ka Treffneris, lihtsalt veendumiseks, et Reaal on ikka parem.

Tudengivarjuks käik tasus end igati ära. Soovitame seda kõigile, eriti neile, kellel on veel kahtlusi, kuhu ja mida edasi õppima minna. Sealsed tudengid oskavad väga hästi oma erialasid promoda ning nad veavad hea meelega segaduses gümnasiste päevaks endaga koolis kaasas. Nii et minge, kellel vähegi bussi- või porgandisõidu pileti jaoks raha on!

Huvitavat: Tartu asub Tallinnast lõuna pool (vähemalt nii väidetakse). Väite kinnituseks: Tartus olid päikselisemad ilmad kui Tallinnas. Väite ümberlükkamiseks: Tartus oli õhutemperatuur -8°…-12°C, Tallinnas oli samal ajal poole soojem.

Kust mujalt saada õigustus koolist puudumiseks kui õigusteaduskonna ja õiguse loengute külastuselt. 

Tutvuge Eeroga – Tartu Ülikooli oma Rene

Ülikooli jõudes avaneb võimalus lahendada ka elulisi probleeme.

Ja meie mõtlesime, et 2. korruse füüsikaklasside vaheruum on (katseteks vajalikku) träni pilgeni täis…

Kuidas teha vahet, kas oled Tartu ülikooli peamajas (kus asub usuteaduskond) või Physicumis (nn Füüsikumis)? Kui näed, et tunniplaan on paberil, siis oled peamajas, kui näed interaktiivset tunniplaani, siis oled Physicumis.

22.03.2018

Vahekokkuvõte ehk tere taas!

133B ajaveebi toimetus on naasnud pisikeselt puhkuselt. Härra Presidendi soovitusel käidi Portugalis sooja ilma nautimas ja kohalikke ülikoole kaemas ning jõuti järeldusele, et pallijäätis on ikka palju maitsvam kui pakijäätis. Mis siis vahepeal juhtunud on? Lühidalt – mitte midagi. Aga kui nüüd detailidesse laskuda, siis on juhtunud… mitte midagi.

Päeva küsimus: kas pildil on Roomet või õp Heli Ahuna? (Vihje: Ketlin vastas valesti)

Mingil põhjusel oli Portugali ühte kirikusse koondunud ka kõik UT tegemise lõpetanud 11ndikud…

 

Täname tähelepanu eest!

Obrigada!

11.03.2018

24.02.2018 ehk EV100

Tere! Здравствуйте!? Guten Tag!?

Ei, ikka tere!

Täna 100 aastat tagasi sündis Eesti riik. Riik, mille vabaduse eest võitlesid tuhanded, nende hulgas ka meie koolivennad. Kui elad vabas rahuaegses riigis, siis on lihtne unustada, kui õnnelikud võime olla, et saame mõelda ja rääkida eesti keeles, aga ka eesti meeles. Jah, meie, 18-19-aastased (okei + mõni 20-aastane pensionär), ei tea, mis tunne on elada pidevas hirmus, et sinu eluküünal võidakse kustudada pelgalt selle eest, kui silmis läigib sinimustvalge helk. Kuid Eesti on meile palju enamat kui keel ja sümbolid. 100 sünnipäeva auks on siin nimekiri kõigest sellest, mis teeb Eesti meie jaoks armsaks:

  1. Eestis on puhas, karge õhk
  2. See õige, must leib
  3. Maagilised rabad, metsad, järved
  4. Neli (peaaegu) eristatavat aastaaega
  5. Eesti tüdrukud
  6. Lotte (kuigi muumid on paremad…)
  7. Siledad ja tasased teed, mida mööda sõites on uni lihtne tulema
  8. Eesti keel on maailma kõige ilusam keel, kui välja arvata sõnad järgi-järel-järele; enne-ennem, režissöör, mõru, teemant, taas kord-veel kord, jne + absoluutselt kõik lauseliigid, mis sisaldavad komasid.
  9. Ei ole kaunimat pilti kui Eesti põllud, mis suvel säravad rapsikollaste või moonipunastena, kuid talvel sätendavad paksu lumetekiga kaetult
  10. Laulu- ja tantsupeod, mis vist kellegi silmi kunagi kuivaks ei jäta.
  11. Rahvuslikud aarded – Anne Veski ja Ivo Linna
  12. Skype (- kohustuslik vist panna siia? – tervitused Lemmele:)
  13. Õ-täht, sest kuidagi peavad ju hiidlased saarlaste üle saama nalja heita
  14. Tallinna vanalinn – Vana Tallinn: siin anname igaühele võimaluse endale sobiv variant valida
  15. Raekoja platsi jõuluturg, sest kus veel saab kuulda samal ajal vene ja soome keelt ning teha kuusepuu ees kohustusliku pildi, et kõik instagrami elanikud ikka teadsid, et ka sina oled täpselt selles samas kohas olnud, kus sajad kohalikud ja turistid.
  16. Tallinn-Helsingi sild/tunnel – ka oma sünnipäeval ei saa me Soomest üle ega ümber. Või õigemini saaksime küll, kui meil eelmainitud ehitis oleks..
  17. Netikommentaarid. Igaüks on iseenda kõige karmim kriitik. Nii kehtib see vähemalt mujal maailmas. Eestis on igaühe kõige karmim kriitik teine eestlane ja see on pigem ikka ju tore, sest see ju tähendab, et hoolime teineteise käekäigust. Välja arvatud spordi suurvõistlustel. Siis oleks eesti sportlastel vist targem koju jääda ja võistlusi televiisorist jälgida, kui lasta asjatundjatel kahetseda seda, et sind kui ebaõnnestunud sportlast maksumaksja raha kulutama lasti
  18. Mesikäpa kommid
  19. Tiina kommid
  20. Pilvekese kommid
  21. Kalevi küpsised
  22. Salvesti purgisupid
  23. KOHUKESED
  24. Kõik Kalevi šokolaadid (mida ei anna teiste riikide šokolaadidega võrreldagi)
  25. Eesti metsmaasikad ja -mustikad
  26. Eesti seened (välja arvatud kärbseseened, teie olete paha-paha)
  27. Kalevipoeg – täisti arusaamatu teos, aga kallis siiski meile kõigile
  28. Eesti teater – meie teatrikultuur on võrreldes muu maailmaga ikkagi väga tugev, mõni ameeriklane või britt pole vist kogu oma elu jooksul nii palju teatris käinud kui keskmine eestlane ühe aasta jooksul kokku.
  29. Eesti filmid – tihti masendavad, enamjaolt ropud, mõnikord naljakad, harva puudub Mait Malmsten
  30. Eesti kirjandus – August Gailitist Jaan Krossini – 20. sajandi eesti kirjandus ei ole vist kedagi kunagi puutumata jätnud
  31. A. H. Tammsaare, kes väärib eraldi mainimist, sest “Enne tuleb töö, siis armastus” on mantraks kindlasti paljudele eestlastele*
  32. Eesti ilm, mis annab võimaluse käia oma garderoobi uuendamas vähemalt iga kahe nädala tagant, kui mitte tihemini
  33. e-Eesti, sest hoolimata viimase aja viperustest on mobiil-ID geniaalne viis oma suvepalgad sekundtitega toredale netinännile raisata
  34.  Eesti mõisad
  35. Sarkasm
  36. Eestlaste must huumor, kuid ainult siis, kui keegi sinu enda üle nalja ei tee!
  37. Kaerajaan
  38. Kihnu Virve
  39. Ulmeliselt lai internetilevi, mis siis, et mõnikord seenel käies sügavas metsas istudes kirume, et 4G-d pole..
  40. “Mõmmi ja aabits” (ka Steni peake on karutarkust täis)
  41. “Buratino tegutseb jälle”, mille osade vaatamine võib-olla mõnele meist siiani põnevust  pakub
  42. Kiluvõileivad
  43. Jaan Tätte
  44. Suur Munamägi või, kui sa oled Šveitsist naasnud vahetusõpilane Maarja, siis Suur Munaküngas
  45. Jaanipäev ja kõik sellega kaasnevad ületulehüpped
  46. Kõik Eestit esindavad sportlased, kes on suutnud pakkuda kaasmaalastele kodus väga palju emotsioone, rohkem kui meis ilmselt tegelikult peidus on
  47. Tasuta ühistransport
  48. Tasuta lõunad, mida ei ole olemas (no okei, koolis on, aga see ei loe, kui iga päev päevapraadi süüa)
  49. Eesti disain
  50. Laadad, sest kust mujal saaks korraga suitsusinki, pehmeid kapsuneid, lendlevaid suvekleite ja loomulikult herilaste lemmikut – suhkruvatti
  51. Eesti muusika kogu oma hiilguses, tooksime välja ühe äärmiselt sisuka loo: https://www.youtube.com/watch?v=V6w0IGQxNFs
  52. Eestimaa pruunkarud. Eripreemia sellele mõmmile, kes kogemata möödunud suvel Saaremaale eksis.
  53. Kõik need suveööd, mis on nii valged nagu iga eestlase nahk südatalvel
  54. Kõik need kolm päeva, kui Eestis on korralik soe suveilm ja sina oled tööl
  55. Klimbisupp – ilmselt kõige veidram supp, mis üldse kunagi leiutatud
  56. Eesti haridus, sest ükskõik kui palju me ka ei vinguks, meie noored on võrreldes muu maailmaga ikka väga intelligentsed
  57. Eestivenelased, kes hoolimata keelebarjäärist hoiavad Eestit südame lähedal
  58. Ott Sepp ja Märt Avandi. Tuju oskame küll ise ka rikkuda, aga nemad teevad seda paremini
  59. Kõik need nimed marmortahvlitel
  60. Tuhala nõiakaev, millega vist kahjuks nõiduda ikka ei saa
  61. Lennusadam. Kuigi endiselt ei saa aru, miks sellel muuseumil just selline nimi on
  62. ERM
  63. Eesti puhtad, keemiavabad krobelised õunad, sest #allapplesarebeautiful
  64. Suitsupääsuke
  65. Paekivi
  66. Kui juba sümbolite lainel oleme, siis sinilill ka
  67. Siilid(, kellele ei tohi piima joota!)
  68. Martsipan, mis mõningate allikate kohaselt leiutati just siin
  69. See üks vahva puu Gonsiori tn politseipargis, millele on vaas ümber ehitatud
  70. Rakvere jõulupuud
  71. Hiiumaa ühes kõigi oma tuletornidega
  72. Saaremaa ühes oma (nüüd enam mitte nii väga) kehva praamiliiklusega
  73. Muhumaa, sest sealt me sõidame ka läbi, kui Saaremaale minna tahame
  74. Vilsandi, sest Jaan Tätte
  75. Eesti rahvuspargid ja kaitsealad, mis pakuvad fantastilist loodusilu
  76. Jüri Ratase ümmarguste vastuste generaator
  77. Lauluväljak, mis sobib üheaegselt kelgutamiseks, uhketeks galadeks, laulupidudeks ja õllesummeriks
  78. Need head kihilised küpsised
  79. Statoili paninid ja moosipallid
  80. Kartulikarva juuksed, mis näevad paremad välja kui kostuvad
  81. Rummu karjäär
  82. Võimalus teha ükskõik, millist karjääri (pun intended)
  83. Punupatsid, mille vahel tihti ka kaunid lilled
  84. Meie rahvariided
  85. Arvo Pärt, kes on ideaalne tõestus sellest, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld
  86. Meie porgandid ja beebiporgandid (loe ka: rongid ja trammid)
  87. Ilves (see loom, mitte see onu, kuigi onu on ka tubli olnud)
  88. Meri (ka onu)
  89. Onu Eskimo jäätised, mida neil kolmel soojal suvepäeval nautida
  90. Fosforiit
  91. Koidula, Jannsen, Hurt, Jakobson + rahvuslik ärkamine
  92. “Teeme ära!” projekt, mis, muide, on nüüdseks ülemaailmne
  93. ESTCube
  94. Kiiking, sest ei ole midagi vahvamat kui lennata püstjalu mingit kiigel, millest hoiad kinni vaid kahe väriseva käega. Ja me mõtleme, et üle lõkke hüppamine on hullumeelsus.
  95. Marko Reikop ja Anu Välba (Grete Lõbu)
  96. Haapsalu sallid
  97. “Õnne 13” – https://www.youtube.com/watch?v=5gJ3BXAfNEs
  98. Eesti geenivaramu
  99. Mulgikapsas
  100. Eesti inimesed. Meie kõik.

Armas Eesti! Soovime Sulle rahu, soojust ja jõudu, et meie tulevased põlved saaksid tähistada ka järgmisi aastasadu.

24.02.2018

“Õpi Tartus!” ehk tulevik?

Neljapäeval, 11. jaanuaril otsustas osa klassist, et neile selleks aastaks kooliks aitab. Juhuslikult toimus samal päeval Kultuurikatlas haridusmess/-konverents “Õpi Tartus”, kuhu olid kogunenud kõik Tartu kõrgkoolid, et gümnaasiumiõpilastele enda programme tutvustada. Lisaks said sõna koolide tudengid, kes rääkisid erialade olemustest ja sellest, kuidas enda jaoks just see õige ära tunda.

Kokku osales üritusel 5 kõrgkooli: Tartu Ülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Maaülikool. Koolide toredad tudengid tutvustasid meile enda erialasid ja andsid nõu, mida ja kuidas pärast gümnaasiumi lõpetamist teha. Saime teada palju põnevat nii kindlate õppekavade kui ka tudengielu kohta.

Lisaks pidasid loenguid mitmed edukad Eesti inimesed, nende seas näiteks advokaat Allar Jõks, kirurg Ilmar Kaur ja motosõitja Anastassia Kovalenko.

Mida me sellelt ürituselt endaga kaasa võtsime?

 

15 pastakat, 3 markerit, 5 mehaanilist pliiatsit, 5 helkurit, 2 magnetit, 3 kleepsu, 2 taskupeeglit, 4 Kanesi koolapudelit, 1 papptopsis Kanesi maasikajook, üks smuutishot, üks MyHits raadio rinnamärk, 2 D-vitamiini, palju flaiereid ja umbes täpselt 40 kommi (5 Pilvekese kommi ja 35* lehmakommi). Natukene vähem saime selgust enda valikutesse tulevikus.

Teate, et Pilvekese komme jagas Lennuakadeemia? Geniaalne! Ja muide, need Maaülikooli lehmakommid olid megahead!

 

 

*Maarja sõi võib-olla rohkemgi, kui keegi ei vaadanud.

Pooled Kanesi pudelid sattusid Maarja kotti… Vaadake, kui uhke ta ka veel on pärast nende vaevalist kotti toppimist!

Pildil ainult väike osa meie saagist. Käsi kuulub Maarjale, olgu öeldud, et neid üritusel kahjuks ei jagatud…

MyHits oli millegipärast oma ala kotttoolide ja “Just Dance” mänguga varustanud, võib-olla nendele, kes ennast mingist hetkest teadmistest üleküllastatuna tundsid?

Vot need on need lehmakommid, millest rääkisime. Kui kuskil näete, siis krabage, need on seda väärt!

13.01.2018

Mis?Kus?Millal? ehk meil on külalisesineja

Seekordse postituse võtab üle meie aukülaline, 133B e-resident, kes hetkel viibib kaugel-kaugel eemal neuraalse regulatsiooni Kahoot-ist ja ajaloo suulisest eksamist (appi!). Take it away…:

 

Paraguay. Pooled eurooplased ei ole sellisest riigist ilmselt varem midagi kuulnud. Teisest poolest enamikul pole õrna aimugi, kus selline veidrus asuda võiks… Ja siis on Reaalkooli 12.b klass, kellest mmm… ma ütleks/loodaks, et 80% teavad vähemalt, et Paraguay on riik Lõuna-Ameerikas. Ja ilmselt on nüüdseks juba kõik klassi liikmed märganud, et liitunud on kaks uut tüdrukut, kuid klassinimekiri on pikem vaid ühe rea võrra. No aitab küll nüüd vihjetest, kes sai aru, see sai, kes ei saanud, see ei saanud.

Mis? Vahetusaasta pärast Reaalkooli 11. klassi, mis on ilmselgelt lihtsalt üks suur puhkus, kui kõik uurimistööd ja GMO-katsed tehtud said.

Kus? Paraguay… nagu дaaaaa, oleks võinud esimesest lõigust juba aimata. Riik, kus ei ole mägesid, lund, merd, mõni üksik jõeke vahel juhtub ette. Aga täpsemalt linn nimega Concepción, mis eestlaste suus tuntud ka kui Surmalinn (ehk mina nimetan seda nii… ei ole siiani näinud ja ei looda ka näha mitte ühtegi eestlast selles kahtlases kohas), sest keskmise eestlasena on minu jaoks normaalne kuum temperatuur 22-23 kraadi… suvi Concepciónis tähendab vähemalt 50 kraadi…

Millal? Nüüd praegu ehk (nüüd tuleb hoolikalt lugeda, sest ega ma ise ka ei saa väga aru, mis siia kokku jurasin) Eesti suve keskosast Paraguay talve algusesse, elasin üle 25-kraadise talve, hetkel ripub hing niidiga kaelas selle 45-kraadise kevade tõttu, oma matuseid planeerin ilmselt jaanuari lõppu, kus oodata võib 50-kraadiseid päevi ja naasen ükskord Paraguay sügisest Eesti suve algusesse… okei, põhimõtteliselt  juuli 2017 kuni juuni 2018 😊

Kes? No seesama ikka, kes sai aru ja kes ei saanud… Kui veel vihjeid vaja, siis üks küllaltki segane eestlane, kelle lemmiktegevused on (mägi)suusatamine, purjetamine ja lumeinglite tegemine (leiad sarnasusi riigikirjeldusega lõigust „Kus?“).

Miks? Sest ilmselgelt, kui inimene armastab lund ja hapukoort ja saab suurepäraselt läbi oma sõprade, klassikaaslaste, pere ja isegi tüütute õdede-vendadega, siis peaks ta ju kolima aastaks seitsmetunnise ajavahega ja 30. laiuskraadil asuvasse kõrbe-riiki. Obviously.

Millega? 30 tundi lennukis..

Kellega? Üksi kolmanda eestlasena btw.

Kuidas? Eks oli raske, aga leppisin, et suudan elada aasta aega ilma sõprade ja hapukooreta. Ja olen avastanud nii palju asju, miks Eesti on lihtsalt super elada, mida peaksin järgmine kord kaasa võtma, kui sellise retke ette võtan. Näiteks: Eesti ei tule suvakad inimesed sind esimese asjana musitama (MY PERSONAL BUBBLE!!!!), sinep maitseb kohutavalt (“Põltsamaa –  ehtne ja hea” on jumala tõsi), SAI (üks olulisemaid põhjuseid, miks juba väga Eestisse tagasi igatsen: kõik, mida hommikuks pakutakse, on paberi maitsega ja kui ükskord osteti mulle ekstra pan negro (MUST leib), siis see ei näinud välja isegi mitte nagu sepik, vaid pigem nagu heledapoolne saib…), kuumus (nagu halloo, kust ma selle jõulutunde peaks saama 45-kraadises leitsakus), igatsen vett (joodavat kaanivett ja merd mõlemat) ja vabadust (kohtuda selliste sõpradega, kellega tahan, kasutada bussi, omada enda koduvõtit, osta endale ise süüa või riideid, magada hommikuti kauem, kui kümneni jne jne) ja kõige rohkem tunnen puudust ikkagi hapukoorest…

Milleks? „One day I want to be this cool granny in her rocking chair, that can tell funny, crazy and unbelievable stories of her life the whole school holiday.“

Mispärast? No tegeliku peamine põhjus on Reaalkooli üheteistkümnenda klassi koormus, kevadeks olin täiesti leppinud oma töökohaga McDonald’s-is ja stripparid saavad ju ka ikkagi mingit raha…

Kas? Jah, Johanna, jah.

XXXX

Maakera ahjupooluselt <3

 

PS: käesolev postitus on osa Lemme Tonsiveri tulevase blogi pressituurist, mille käigus kutsub ta kõiki inimesi lugema veel avamata jutukesi sellest täiesti pöörasest seiklusest, mille lõppvaatuseks on (loodetavasti) tagasitulek Eestisse.

Paraguay jõulutraditsiooniks tundub olevat deemonnukkudega mängimine…

Teate neid SOS abipakke, mida saadetakse arengumaadesse? Tundub, et Lemme SOS paki elupäästev osa on Taukari plaat

Esiplaanil kaks suvalist kuju, tagaplaanil üks liiga optimistlik eestlane

Täitsa nagu istuks Poisi kõrval ja teeks klassikaaslastega pilti, ainult et kõik on kuidagi liiga naerusuised

Oma vabast ajast käib Lemme LA-s oma raadiosaadet nimega “Hapukoor on elu” tegemas. Ütleksin, et kuulake kõik teda iga neljapäev, aga raadiosagedused vist nii ei toimi…

07.12.2017

Soome 100 ehk täna ajaloos…

Moi!

Täna, 6. detsembril täitub meie armsalt põhjanaabril Soomel sada aastat sünnist. Otsustasime seda tähistada nimekirjaga viiekümnest(100 jaoks oleme me veel liiga väiksed) asjast, mis selle maa meie jaoks eriliseks teevad:

  1. Nokia – me vist ei pea põhjendama, miks need Soomes leiutatud telliski… vabandust, telefonid nii armsad on
  2. Angry Birds – põhikooli igavad matemaatikatunnid said kenasti sisustatud
  3. Soome hümn – just tänu Soome helilooja Sibeliusele saame spordivõistluste autasustamiste ajal rohkem kordi uhked olla, kui võibolla ise võitnud oleksime
  4. Finnair – ühendab meid reaalselt kogu ülejäänud maailmaga alates aastast 1924(!-meie ka ei teadnud, et nii kaua juba…)
  5. Soome televisioon – ühendas meie vanemaid reaalselt kogu ülejäänud maailmaga, tänu millele ei kasvanud meist punased koopaelanikud
  6. Üks hästi tore v-tähega roppsõna, mis täiesti ebasoomlaslikult aitab väga hästi teatud emotsioone väljendada
  7. Dingo – lugu “Autiotalo” on endiselt hitt meie südames
  8. Lapimaa – ebareaalselt maagiline talvevõlumaa
  9. Jõuluvana – globaliseerumise perspektiivist vaadatuna elab taat küll täiesti ebasoodsas kohas, Finnair pakub küll kauglende, aga no lihtsam oleks äkki kogu seda kingikaadervärki kuskilt Frankfurtist või isegi Dubaist juhtida?
  10. Muumid – kas keegi on kunagi mõelnud sellele, kui imelikud need olendid tegelikult on? Ja mis värk nende lukustamata ustega on?
  11. Urr – aitäh, soomlased, kõikide nende õudusunenägude eest!
  12. Muumimaa – väärib eraldi märkimist, sest nii mitmelgi meist on esimesed “päris mängumaa” mälestused just sealt. Säh sulle, Lottemaa, Soome did it first
  13. Tuhat järve – neid kaadreid ei saa vist piltidesse ega sõnadesse panna, sest Soome järve peal või ääres istudes tekib mingi maagiline tunne, mida kirjeldada ei ole võimalik
  14. Mökkid – ei ole järvi ilma mökkita: suvel on neis palav, talvel külm, kogu aeg on kitsas, aga siiski on nii armsad need väiksed uberikud
  15. Linnanmäki Helsinkis – kelle jaoks lõbus, kelle jaoks õudne, aga sa pole Helsinkis korralikult käinud, kui see lõbustuspark on külastamata
  16. Vantaa Ikea – sa pole eestlasena Soomes korralikult käinud, kui pole oma ühepäevasel laevareisil tihedasse ajakavasse mahutanud selle Ikea poe külastust
  17. Himos – viimastel aastatel küll mitte enam parimas vormis suusakuurort on siiski lähim Alpidele, mis saadaval on
  18. Fazer – täitsa lõpp, kui head šokolaadid (aga te pole paremad kui Kalev:)
  19. Pingviinide paraad – täna naerame teie kodanike totakaid kleite, 24. veebruaril on teil võimalik meile tagasi teha
  20. Karjala pirukad – endiselt ei saa täpselt aru, misasjad need on, aga jube maitsvad on
  21. Tupla
  22. Tutti Frutti
  23. Geisha kommid
  24. Salmiakki
  25. Dumle kommid – meie hambaarstid ilmselt sellega nõus ei oleks
  26. Marianne kommid
  27. Need leivakausikesed, kuhu on jube hea kartulisalatit sisse toppida
  28. Muumide küpsised
  29. Jenkki näts – nostalgia ka vanematele:)
  30. Jaffa – see on tegelikult päris õudne jook, aga kas Coca-Cola on mingi maitsenauding?
  31. Taffeli krõpsud – kui algklassieas hakkas taskuraha otsa saama, aga tahtsid väga krõpsu, siis Taffelit ikka sai. Muidu ei kõlvanud…
  32. Kõiksugused lagritsakommid – midagi pidid ju meie vanemad sööma… kuigi muld oleks vist ka parem alternatiiv olnud
  33. Saun – soomlasega sauna minek on ikka paras enesetapp
  34. Soome kelk – kellele traspordivahend, kellele vajadusel mõrvarelv
  35. Tuulegeneraatorid – täitsa Soome leiutis!
  36. Olkiluoto tuumajaam – tervitused õpetaja Piret Karule
  37. Helkurid – see väike leiutis päästab aastas tuhandeid elusid
  38. Naistekandmine – hahaa, me oleme teist paremad!
  39. “Kalevala” – kust mujalt sai Kreutzwald inspirtsiooni meie oma “Kalevipoja” kirjutamiseks? Thanks a lot, nii tore on lugeda seda
  40. Soome laev – sinu Soome reisi kõige põnevamad kaks tundi
  41. Soome laeva karaokebaar – me kõik ju oskame laulda, eks?
  42. Soome laeva toidupood – Toblerone ja liiga suured pakid komme – iga lapsevanema unistus
  43. Soome laeva parfümeeriapood – kas sulle meeldib see jumestuskreem? Osta see laevalt kohe poole kallimalt!
  44. Soome laeva slotimängud – kui su ema lubab sul üks kord kangi tõmmata, rikkudes sellega räigelt seadust. Aga see on Soome laeval, nii et see ei loe
  45. Soome laevalt autoga mahasõit – “no issand jumal, kas me liigume ka üldse või??” Sinust kaks autot eespool püüab Pekka, käsipidur sees, oma alkoholi täis Škodat kohapealt liikuma saada
  46. Kimi Räikkonen – soomlased, hoidke seda rahvuslikku aaret

    Tsitaat “Jätke mind rahule, ma tean mida teen” on soomlastele nii hingelähedane, et noored võtsid selle koos oma pusadega möödunud kevade LIYLS konverentsile USA-s kaasa

  47. Pauligi kohv – teatud hetkedel ikka päris elupäästja teine
  48. Valio – “Kas sa poest piima, Alma piima tõid?”
  49. Jenka – https://drive.google.com/file/d/0B5qN-r_5p6BJNVhUZmlVSTlqemJuUlJwMDAtUndSMkljcHJr/view?usp=sharing
  50. Kõik need vaprad soomlased, kes tõttasid meile appi meie iseseisvust kaitsma

Meie, noored, et unusta seda kunagi. Lubame hoida edasi neid õde-venda sidemeid kallite kaasmaalastega. Kes läheb Soome omandama suurepärast haridust, kes läheb ehitajaks, kes Ikeasse… igaühel meist on miski, mis hoiab sidemeid Soomega tugevamana, kui omaenda naabriga.

Kiitos, Suomi, hyvää itsenäisyyspäivää!

06.12.2017