Teistmoodi Vanemuise kontserdimaja

Saidlo_3

Meie teekond viis Vanemuise kontserdimajja. Juba vĂ€ljast oli kuulda, kuidas dj Marc Hype klassikalist breigimuusikat lasi. Kohal oli ka „vana hea“ Möls, kellel (Ă”nneks) vĂ€ga palju mĂ€ngida ei lastud.

Massive Monkees, Predatorz, ja muidugi otse Koreast tulnud Jinjo crew-  pole vĂ”imalustki, et kellelgi(isegi vĂ”hikul) sellel ĂŒritusel igav oleks hakanud.  Publiku ning tantsijate energiat hoidis kĂ”rgel muidugi MC trix, kelleta antud ĂŒritus poleks olnud see.

Esindatud olid ka omad poisid Subwarningu nÀol. Suureks toetuseks oli kodupublik, kuid kahjuks ei Ônnestunud neil veerandfinaalidest kaugemale jÔuda. JÀrgmine aasta paremini!

Eestlaste varasele vĂ€ljalangemisele vaatamata oli ĂŒritus siiski ĂŒks viimase aasta parimatest. VĂ”rreldes varasemate aastatega oli kohale tulnud rohkem rahvast, mis oli igati positiivne ĂŒllatus. Õhtu tipphetkeks oli loomulikult finaal, kuid sellele eelnes MC Trixi austusavaldus James Brownile. Esitati mĂ”ned lood ning hiljem kutsuti lavale kĂ”ik breigipoisid ja tĂŒdrukud ning tantsiti koos toprocki!

Tegemist oli ĂŒhe meeldejÀÀvaima breigiĂŒritusega, millel olen osalenud. JÀÀb ĂŒle vaid jĂ€rgmist aastat oodata!

Saidlo_1 Saidlo_2

 

Andres Saidlo

Lisas: aleksander 30.04.2013 06:05

Tallinn – Eestimaa visiitkaart

Hallid paneelmajad. Auklikud teed. Karkudel vanamammid koperdavad Maximasse. Maximas. Liiga pikad jĂ€rjekorrad, jalutan vĂ€lja. Vene keeles kĂ”nelev turvamees tĂ”mbab kĂ”rvale, otsib lĂ€bi. VĂ€hemalt vabandab. Taarautomaad. PĂ”randal vedeleb junn. Vaevalt, et koera oma. Kapuutsidega dressides noored ringis. Joovad. Suitsetavad. Üks neist on kaunis lĂ€bipekstud. Muru sees vedeleb sĂŒstal. Minu kunagine kool. Seinad tĂ€is soditud. Aknad puruks pekstud ja laudadega kinni naelutatud. Jalgrattateel kimab punane bemm. Inimesed vaevu suudavad eest hĂŒpata. Punased tellised. Kunagise viisnurga tuhmid piirjooned. KĂ”rgepingeliinide all tĂŒhi mĂ€nguvĂ€ljak. TĂŒhi kiik kiigub tuule kĂ€es. Noor ema lapsevankriga, suits ees, jalutab mööda. Lagunevad garaaĆŸikopleksid. Venekeelsed tĂ€navasildid. Inimesed jalutavad ĂŒkskĂ”ikselt koeri. Junnid kĂ”ikjal. Purjus ja/vĂ”i narkouimas (raske vahet teha) noorukid koperdavad garaaĆŸide vahel. Kiosk busspeatuses. MĂŒĂŒakse kĂ”ike, mida vĂ”ib vaja minna – ĆŸiletiterast kaiskuaruni. Kioskis istub vene mammi. Loeb mingisugust venekeelset kroonikalaadset ajakirja. Vanamees jalutab, rÀÀgib iseendaga valjult vene keeles, karjub. VĂ€ikesed “kĂŒlapoed”, kus peale ohtra alkoholikoguse leidub ka kĂ”ike muud eluks vajalikku. TĂŒhjad. Ainult puuvikljakĂ€rbsed lendavad ĂŒhelt mĂ€danevalt puuviljalt teisele. Kaubajaam. Okastraadiga piiratud. TĂŒhi. Palju rööpaid. Ei ĂŒhtegi rongi. Ei ĂŒhtegi konteinerit. Ime, et rööpad isegi alles on. (Paari pihtapandud trafokasti jÀÀnused vedelevad kĂ”rval.)  AllakĂ€inud Eesti raudteevĂ”rgustik. Uhke hall raudteeviadukt. All vuravad tossu sees mitte jsut kĂ”ige uuemad autod. Rööpad autode kohal on roostes. Mahajetud tehasehoone. Suur. Hall. TĂŒhi. Suured venekeelsed sildid kĂŒljes.TĂŒhjad jaamavahi putkad. Sirbi kauplus ja vasara tĂ€nav. Lagunevad puidust slummidetaolised kahekorruselised elamud. PrĂŒgihunnikud vahelduvad pĂ”lenud majadega. Keldripood. Trellid akende ees. “Autovaruosad ja alkohol”. Trammid kihutavad hooldamata traariaegsetel trammiteedel. Selline tunne, et kohe juhtub avarii. Trammid rapuvad, tĂ€is mornide nĂ€gudega inimesi. Vastu tuleb peenelt riides vanahĂ€rra, naeratab, isegi kergitab kaabut, pöörab kĂ”rvale ja astub sisse lagunenud slummilaadsese puitmajja. Kogu raha lĂ€ks riietele? Trammipeatuse kĂ”rval alkoholipood. Kell on kĂŒmne pĂ€rast kĂŒmme. Alkopoes jĂ€rjekord uksest vĂ€ljas juba. Inimesi voolab tammidega juurde. Pool trammi tuleb selles peatuses maha. Politseiautod peidavad end nurga taga. JĂ€rsku löövad tuled sisse, kiihutavad nurga tagat vĂ€lja ja vĂ”tavad sihile bensukas seisva musta mercedese. Juht pekstakse vĂ€lja, surutakse nĂ€gu vastu maapinda. Inimesed viskavad korraks pilgu toimuvale, löövad pilgu uuesti maha ja marsivad edasi. TavapĂ€rane sĂŒndmus siinkandis? Keset kĂ”ike seda vĂ€rvikas lÀÀnelik McDonalds. McDonalds on tĂŒhi. ValjuhÀÀlditest tuleb mingisugune pop-lugu, mida muusikaks nimetada ei anna. Mornid mĂŒĂŒjad seisavad kassades ja meeleheiltikult ootavad mĂ”nda klienti. Kesklinn. Vabaduse vĂ€ljaku bussipeatuses magab tavapĂ€rane kodutu. Ta on endale uue jaki saanud. Viru bussiterminal. “Hea inimene, mul lĂ€heb poole tunni pĂ€rast Tartu rong. Raha sai otsa. Vaja koju saada. Laenad paar eurot?” Kell on kolm, jĂ€rgmine Tartu rong lĂ€heb alles paari tunni pĂ€rast. Vanalinn. Karkudega “sandid” lĂ€hevad  kerjamiskohtade pĂ€rast kaklema. Üks peksab teist karguga. Teine viskab kargu kĂ”rvale ja paneb punuma. Jookseb kiiremini kui mina. Bussipeatuse klaasseina killud maas. MĂ”lkipekstud prĂŒgikastid. “Sul tuld on?” “Kuule, ma praegu tĂ€iesti perses omadega, ega sa ei tea, kuhu poole Tallinn jÀÀb?” Trollis. Juht kuulab venekeelset raadiojaama. Turist proovib piletit osta. Saab sĂ”imata. Tagaotsas istuvad nahktagides kiilaspeadega noored mehed. Viinapudel kĂ€ib ringi. Õunast lastakse vene rĂ€ppi. Kuulda on ainult vene keelt. Tagareas istub haiseb asotsiaal, kĂ”rval kotitĂ€is pudeleid. Tema kĂ”ravl noor nahktagis tĂŒtarlaps. Teadvuseta. Ila tilgub maha. ID-kaart libiseb kĂ€est. Vanamammi raputab teda. Proovib Ă€ratada. Edutult. Annab alla. LĂ€heb jĂ€rgmises peatuses maha. Tasuta ĂŒhistransport.

 

Uku-Kaspar Uustalu

Lisas: aleksander 30.04.2013 06:00

Kas sellist tervishoiusĂŒsteemi me tahtsimegi?

Meldre_mees

Kaks nÀdalat erinevate arstide vahel pendeldamist pani mind mÔtlema: kas tÔesti ei suudeta minu terviseprobleemile diagnoosi panna ning milleks lÀheb nii minu vanemate kui ka teiste maksumaksjate töötasust 33% sotsiaalkindlustusele?

Pöördusin arsti poole seljavaluga. Perearsti vastuvĂ”tule sain alles nĂ€dala pĂ€rast. Selle aja jooksul kĂ€isin kiirabis, sest ei suutnud enam valu kannatada. Valu leevendamiseks soovitati vĂ”tta valuvaigisteid ning sellega kogu abi piirduski. NĂ€dal oli möödunud ning lĂ€ksin perearsti juurde. Andsin erinevaid proove ja jĂ€in vastust ootama (vastuse sain teada 5 pĂ€eva pĂ€rast). Ühtlasi saadeti mind ka neuroloogi juurde, sest arst arvas, et olen selja Ă€ra nihestanud. Eelnimetatud eriarsti juures pidin maksma visiiditasu 36€, sest muidu oleksin vastuvĂ”tule saanud alles kahe kuu pĂ€rast. Kas tervishoid ei peaks olema mitte tasuta? Kuna valu oli vĂ€ljakannatamatu, siis soovisin, et mind saadetaks kompuuteruuringule, kuid arst ei pidanud seda vajalikuks (teadagi peavad arstid selle eest tasuma, kui patsiendi uuringutele saadavad).

Kahe nĂ€dala möödudes sain diagnoosi− neeruvaagnapĂ”letik.Hea on see, et haigus ei jĂ”udnud sĂŒveneda ega tekitada suuremat tervisehĂ€da. Arstiabi venis siiski nii pikaks, et tekkinud tĂŒsistused vĂ”ivad mind kimbutada elu lĂ”puni.

 

Pille-Triin Meldre

Lisas: aleksander 30.04.2013 05:59

OotusÀrevus

Suba_1

Üks pĂ”nevamaid jalgpalliturniire Euroopas ja ka kogu maailmas, Champions League, on lĂ€henemas lĂ”pule, tekitades nii mĂ”nelgi vutifĂ€nnil enneolematuid emotsioone. Juba kuid on paljud, naelutatuna televiisorite ette, jĂ€lginud jalgpallilahinguid, hoides pöialt oma lemmikule vĂ”i lihtsalt elades kaasa pĂ”nevust tĂ€is heitlustele.

18. septembril anti turniirile avavile ja sellest ajast peale on olnud vĂ”imalik vaadata tuliseid matĆĄe nii teisipĂ€eviti kui kolmapĂ€eviti, keskmiselt kahe-kolmenĂ€dalaste vahedega. Peale esimest vooru ehk peale alagrupimĂ€nge tabab jalgpallisĂ”pru kĂ”ige raskem aeg, paus jĂ€rgmise vooru eel, mis tĂ€navu kestis ei rohkem ega vĂ€hem kui 69 pĂ€eva. Rohkem kui kaks kuud ei ĂŒhtegi mĂ€ngu – masendav.

Aga siin me nĂŒĂŒd oleme, peale pĂ”nevat 7. kuud ja nĂ€rvesöövat 26. mĂ€ngudepĂ€eva, oodates pikisilmi teist poolfinaalvooru, mille mĂ€ngud toimuvad homme ja ĂŒlehomme. Esimene voor on möödas, aga nagu turniirile kohane, peavad tiimid omavahel kaks korda lĂ€bi mĂ€ngima. Need neli tiimi, kes hetkel poolfinaalides heitlevad, on Barcelona, Real Madrid, Dortmundi Borussia ja MĂŒncheni Bayern. Neist kahel viimasel on kĂŒll eelis, kuna alistasid esimeses voorus oma vastased, aga pall on ĂŒmmargune ja seega on kĂ”ik veel vĂ”imalik.

Seega ongi jÀÀnud vaid kolm pĂ”nevusterohket jalgpallimatĆĄi, millest kĂ”ige oodatum, FINAAL, leiab aset 23. mail Wembley staadionil Inglismaal. Selleks kogunegem kĂ”ik sel tĂ€htsal pĂ€eval telekate ette, et olla tunnistajateks selle aasta oodatuimal jalgpallisĂŒndmusel.

 

Sten Renar SubatĆĄjus

Lisas: aleksander 30.04.2013 05:56

Tulukesed Variku metsades

rohtla_kera

Tervist, ufosÔbrad!

TĂ€na pajatan teile taaskord ĂŒhest huvitavast nĂ€htusest, mida oma maakodus elades tĂ€hele olen pannud. Nimelt on Variku kĂŒlas liikvel veidrad helendavad orbid. Enne, kui mind taas pĂŒstihulluks tembeldate, vĂ”in kinnitada, et ma ei ole ainus, kes neid mĂ€rganud on.

Esmakordselt nĂ€gin valguskera öise mardijooksu ajal. Tol ööl olid minuga kaasas ka neli sĂ”pra. Vaatasime taevasse ning nĂ€gime seal lennukit, mis hakkas Ă€kki liikuma meie suunas ning seda peaaegu et helikiirusel. KĂ€inud Ă€ra meie pea kohal, liikus orb telefonimasti juurde, tegi ĂŒmber selle paar tiiru ning kadus metsapimedusse.

Teine kokkupuude toimus ĂŒhel suveööl. MĂ€rkasin teeÀÀrsel metsaalusel punast tulukest. Arvasin alguses, et tegemist on ununenud jalgrattaga, kuid lĂ€hemale astudes osutus helendav keha jalgpalli-suuruseks. Selle peale tuli hirm nahka ning jooksin koju. MĂ”ned minutid hiljem uksel seistes kajas kogu metsas kohutav hÀÀl – nagu oleks miljon buldooserit samal ajal kĂ€ivitatud, kuid veidi meloodilise tooniga. VĂ”in teile kinnitada, kallid lugejad, et laulvaid buldoosereid seal metsas kindlasti ei ole. HÀÀl oli veidi sarnane sellele: http://goo.gl/Of5oo

Neid tulesid on mĂ€rganud ka paljud kĂŒlas elavad vanaprouad, lapsed ning hilja koju sĂ”itvad töölised. Paljud peavad nĂ€htust keravĂ€lguks, kuid minu arvates on see vaid enesepettus. Uskuge mind, ĂŒkskord saavutame kĂ”rgemate olevustega kontakti!

 

Laura-Liisa Rohtla

Lisas: aleksander 30.04.2013 05:54

Nutt

Eile ma koolis ei kĂ€inud. Ei – mitte sellepĂ€rast, et esmaspĂ€evad ĂŒleĂŒldiselt ei meeldi mulle, vaid seepĂ€rast, et see kaheeurone suur grillburger sealt “Keemia” bussipeatuse putkast ei mĂ”junud mu seedimisele kĂ”ige paremini. Olen mitme klassivenna kĂ€est Facebooki vahendusel kuulnud, et homseks(tegelikult juba tĂ€naseks, sest kell on ĂŒle kesköö) on vaja klassiblogisse kirjutada mingisugune postitus. 100 sĂ”na; tahvel oli mĂ€rksĂ”nasid tĂ€is, aga umbes kirjuta, millest tahad. Nii ma siin siis istun kĂ€suga, et kirjuta postitus millest tahad. Äkki sellest samast burgerist ja kuidas see maitses? Äkki sellest kuidas mu laua peal olev arvuti, nutitelefon ja 19tolline LCD ekraan, mille taha on ĂŒhendatud Playstation 3 on terve tĂ€nase pĂ€eva mu Ă”ppetööd hĂ€irinud ja ma ei suuda midagi selle probleemiga ette vĂ”tta? Olen ju kĂŒll varem ajaveebidesse postitusi kirjutanud, aga praegu ei ole ĂŒhtegi mĂ”tet.

LĂ€hen loen, mida teised on kirjutanud…

Laua peal olev nutitelefon. Vot see minu kallis ja ustav abiline hetkel ei tööta ning viimased kaks pĂ€eva olen kasutanud kĂŒmneeurost lutsu, mis isa mu nooremale vennale ostis, kui too kaks nĂ€dalat ilma elektroonikata koduarrestis istus. Jube telefon. Esiteks on Ă€ratuskell nii vali, et Ă€rataks kaks maja eemal elava 80-aastase vanaproua ka ĂŒles, kui ta juba kell 6 hommikul oma maja ees ei riisuks. Teiseks, ainuke meelt lahutav funktsioon on raadio, mida saab kuulata, kui mingid eriti ebamugavad kĂ”rvaklapid telefonile taha ĂŒhendad, sest teised kĂ”rvaklapid lihtsalt ei ĂŒhildu. Kuigi tegemist on Nokiaga, puudub isegi legendaarne ussimĂ€ng ja telefonis olevad mĂ€ngud on mu vend selle kahe koduarresti nĂ€dala jooksul nii nö lĂ€bi teinud, et neid pole mĂ”tet enam mĂ€ngida. RÀÀkimata sellest, et klahvidel trĂŒkkimine on jube tĂŒĂŒtu ja puuduvad rakendused nagu Facebook, Twitter, Instagram jne. Kuhu ma oma jutuga jĂ”uda tahan?

Ilmselt mĂ”tlevad teised nii noored kui vanad selliste telefonide omanikud, et ma olen ikka tĂ€ielik idioot ja suudan iga asja ĂŒle tohutult vinguda. Mine osta elu ja nii edasi! Eks see nii olegi, aga ma arvan, et ma pole ainuke. Usun, et enamus nutitelefonide omanikud oleksid tohutult pettunud, kui nende poole tuhande eurone nutitelefon katki lĂ€heks ja nad peaks teatud ajaperioodi vĂ€ltel sellist panni kasutama. JĂ€relikult ei peegelda minu reaktsioon mitte minu suhtumist, vaid tĂ€napĂ€eva noorema generatsiooni oma. Nutitelefonid ja muud igasugused nutitelefonid on hakanud meie elu nii tugevalt mĂ”jutama, et need on saanud meie elu osaks. Need on justkui saanud millestki kellekski. Kellekski, kes aitavad meil internetist kĂ”ige raskematele kĂŒsimustele vastused leida, kellekski, kes lahutavad meie meeli igavatel bussisĂ”itudel, kellekski, kelle kaudu me oleme oma sĂ”prade ja tuttavatega 24/7 ĂŒhenduses. Nokia – connecting people. Selle telefoni kohta seda kĂŒll enam öelda ei saaks.

Kuigi tegelikult on need nutitelefonid ĂŒhed ÀÀrmiselt kasulikud vidinad, on ikka natuke kurb vaadata, kuidas koolis istuvad neli klassikaaslast ĂŒhel pingil ja kĂ”igi pilgud ja mĂ”tted on klammerdunud telefonidesse. VĂ”i kuidas noorte Ă”ppeedukus langeb, sest nagunii keskendutakse telefoni piiksumisele ning sellevĂ”rra vĂ€hem probleemile, mis vaatab vastu matemaatika koduses ĂŒlesandes. Mis saab silmast silma suhtlemisest tulevikus … ei oska öelda.

Robert Parelo

Lisas: Robert 29.04.2013 22:17

ImetlusvÀÀrne jalgpallikolmapÀev

Mikli_mees

 

Lewandowsky tÀhistamas oma ajaloolist neljandat vÀravat 

KolmapĂ€eva (24.04.2013) Ă”htul tegi Borussia Dortmundi tipurĂŒndaja, Robert Lewandovski, mitmekordset ajalugu.

Signal Iduna Park ehk Westfalenstadion oli vĂ€rvunud kodumeeskonna kollasesse ja musta. KĂ”ik ootasid parimat, kui vastu astuti oma Meistriteliiga hooaja vĂ”ib-olla kĂ”ige tugevamatele vastastele – Real Madridile. SĂŒgisel Real Madrid kĂŒll alistati, kuid ĂŒle noatera.

Juba 8. minutil asuti Lewandowski imelisest vĂ€ravast juhtima, kuid Ă”nn ei kestnud kahjuks piisavalt kaua: kaitseeksimusest lĂ”i Real 1. poolaja lĂ”pus vĂ€rava tagasi ning vaheajale mindi juba masendavate mĂ”tetega, sest tegu oli ikkagi vÔÔral vĂ€ljakul löödud vĂ€ravaga. KĂ”ik muutus aga teise poolaja alguses! Poolakast talent Lewandowski lĂ”i 50., 55. ja 56. minutil Hispaania parimatele vĂ€rava, minnes ajalukku kui esimene mĂ€ngija, kes on kunagi Meistrite Liigas Real Madridile kĂŒbaratriki löönud. Samuti sai ta esimeseks mĂ€ngijaks, kes on kunagi vastastele Meistrite Liiga poolfinaalis 4 vĂ€ravat löönud. Ja mĂ”elda veel! Tegu on mĂ€ngijaga, kes möödunud aasta 15. augustil kaotas meie oma Eesti Rahvuskoondisele 1:0!!!

PÀev varem vÔitis Bayern Munich teist Hispaania giganti FC Barcelonat 4:0. Kuigi toimuvad ka korduskohtumised, tundub, et oodatud El Clåsico (niimoodi kutsuvad hispaanlased Barcelona ja Real Madridi vahelisi mÀnge) finaalist saab Der Klassiker.

 

Margaret Mikli

Lisas: aleksander 29.04.2013 21:01

NaisevÔtt kui naljaasi

Selline ĂŒtlus “kuni surm meid lahutab” on ju igaĂŒhele teada. Abielu tundub midagi pĂŒha ja igavest. Armastust kahe inimese vahel. Viimasel ajal aga tundub, et vĂ”etakse seda “abielu” vĂ€ga kergelt. MĂ”ni elab koos aastaid, mĂ”ni abiellub esimese inimesega tĂ€naval. Ja kas selline ongi tĂ€napĂ€eval normaalne?

Isegi mul on olnud selle “abieluga” kokkupuuteid. Nimelt ma mĂ€ngin bridĆŸi ĂŒhes internetikeskkonnas, kus on liikvel igasugustest rahvustest inimesi, kelle profiilikirjeldused ei pruugi vastata ĂŒks-ĂŒhele. Igatahes mĂ€ngid ĂŒhes lauas ja vahel tutvud ka nendega, kellega sa mĂ€ngid (eriti jutukad on tĂŒrklased). Jutustad kuni lihtsalt teksti sees tehakse sulle abieluettepanek, kuna oled ainuke naissoost inimene, kellega ta viimasel ajal rÀÀkinud on? Inimene mĂ”tleb oma ettepanekut tĂ€iesti tĂ”siselt. Teda ei huvita, kui vana ma olen, milline ma olen ega mis on mu lemmikvĂ€rv. Selline on siis tĂ€napĂ€eva abielu? Kaks inimest, kes iial kokku saanud ei ole ja kohtusid netikeskkonnas mĂ”nekĂŒmne minuti eest. Tundub kurb.

Selle ettepanekuga ei olnud ma muidugi nĂ”us, aga vĂ€hemalt, kui elu liiga raskeks kisub, saan minna mehele ĂŒhele tĂŒrklasele ning elada pĂ€iksepaistelisel maal teisel pool vett.

 

 

Johanna Piibor

Lisas: aleksander 29.04.2013 20:49

Surnuaed

Mul asub kalmistu kolme kilomeetri kaugusel ja see on jala minnes jube kaugel, sest ratast meil pole. TĂ€hendab, oli, aga selle varastas eelmisel aastal naabripoiss Andrei, kes ei pidanud paljuks vĂ”tta ĂŒhes ka pesumasina kasutusjuhend. Ta ise seda loomulikult ei tunnista, aga mina tean, sest Peeter ĂŒtles mulle.

Peeter elas 18. sajandil ning oli tĂ€iskohaga ori. Peeter oli parasjagu metsas mĂ”isahĂ€rrale seeni korjamas, kui jahimehed ta pĂ”dra pĂ€he maha lasid. Iga kord, kui Peeter seda lugu jutustab, naerab ta kĂ”va hÀÀlega ja lĂŒkkab mu siis puu otsast alla. Ema lubas Peetri Ă€ra tappa, kui kĂ€tte saab.

Minu esimene armastus oli Sebastian. Sebastian oli 16-aastane, kui ta Aia tĂ€naval heroiini ĂŒledoosi suri. MĂ€letan selgelt, kui muretult ta oma matustel leinava ema tagumikku nĂ€pistas, ise ĂŒlemeelikult itsitades. Sebastian oli vĂ€ga ilus: lĂŒhike, blond ja paks. Mulle meeldivad paksud poisid, vĂ”ib-olla seetĂ”ttu, et ma ise olen peene kondiga. Anorektiline oli vist see sĂ”na… Mina talle ei meeldinud.

Paljud inimesed ei salli surnuaedu, osalt seepĂ€rast, et seal ei toimu kunagi mitte ĂŒhtegi osturallit. ÜlejÀÀnud sada kolm pĂ”hjust liigituvad vastavalt vanusele, soole, jĂ”ukusele jne (Peeter von Brocke, 1723). Ma ei hakka neid ĂŒles loetlema, kĂŒsige mehe enda kĂ€est. Bussid 34A ja 38, peatus Metsakalmistu.

mahhov_1 Mahhov_2 mahhov_3

 

Sebastian, Andrei ja Peeter(Peeter on musta mĂŒtsiga mees, parasjagu sĂ”pradega nalja viskamas)

Ann-Leen Mahhov

Lisas: aleksander 29.04.2013 20:44

Tiir Mauriitiusel

Mauriitius– India Ookeani pĂ€rl. KĂŒlastasin seda imelist saart 2012. aasta jĂ”ulude paiku koos suurema grupiga. Paiknedes ligemale 900 km Madagaskarist idas ning mitmeid tuhandeid kilomeetreid Indiast lĂ”unasuunas muutub saar muust maailmast eraldatuks. Oma naabersaare Reunioniga naudivad nad aasta lĂ€bi lĂ€hisekvatoriaalset kliimavöödet. Kohalikud on rahulikud ja suhtuvad turistidesse sĂ”bralikult.

rist_saar

Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/Mauritius.png

 

Mauriitius on vĂ€ga liigestatud. Kuna saar tekkis vulkaanilise aktiivsuse tagajĂ€rjel mahub tema  ligemale 2000 km2 pindala sisse nii ĂŒle kilomeetri kĂ”rguseid  mĂ€gesi, kiirevoolulisi jĂ”esĂ€nge kui ka imeilusaid orge. Suurem osa rannast on liivarand, mille laius kulgeb mĂ”nest meetrist mĂ”nekĂŒmneni. Eriti ilusad on laguunid, mida ookeanist eraldavad korallrahud hoiavad vee ka tuulise ilmaga rahulikuna. Kahjuks ei ole mĂ”tet rannast sorgeldama minna, kuna kaldaÀÀrsed korallid on enamuses surnud. See-eest on vĂ”imalik rentida grupi peale paat ja lasta end viia merel asuvate suuremate korallrahude juurde. Delfiinid on paadireisil tihti kaaslasteks ja sukeldudes on suur vĂ”imalus nĂ€ha lisaks kaladele ka kilpkonni.

 

Erki Rist

Lisas: aleksander 29.04.2013 20:31