Käes on suusatajate, uisutajate, lumememmeehitajate ja lumerookijate lemmikaeg! Jälle on kõigil see harukordne võimalus sumbata läbi lumehangede, külmetada ära sõrmedvarbad ning kes on vanem, siis puhastada igal hommikul auto lumekatte alt.
Käes on ka mandariinide, tee, villaste sokkide ja verivorstide aeg – lühemalt öeldes jõuluaeg. Seepärast on ka tunniplaan 2012. aasta lõppedes veidi hõredam ja elu võetakse üldiselt vabamalt. Ka Reaali Poisi detsembrinumber on sel põhjusel rohkem meelelahutuslik ja mitte nii sisutihe. Lugeda saab mitut intervjuud, lahendada ristsõnu ja sudokusid ning uurida, mida tuleks enne maailmalõppu veel ära teha.
Kuna mina ratsionaalse reaalikana maailmalõpu tulekusse ei usu, siis soovin teile lihtsalt häid jõule ning teguderohket saabuvat uut aastat.
Vaadake siis, et lumelabida abiga lumevallid ikka korralikult kõrged saaksid ning et 20. detsembril korvpallifinaalis kõva häält teete!
Merit
Sisukord
lk 2 Presidendi sõna
lk 3 Sport
lk 4 Vahetusaasta “Seiklused Belgias”
lk 5 Sport “Reaali spordiklubi”
lk 6-7 Sport intervjuud Kristjan Suuroruga ja Kaarel Allemanniga
lk 8-10 Tegus abiturient “Mirmekülgne andekas iseõppija”
lk 11-12 Jõuluristsõna
lk 13 Intervjuu “Maailmalõpu to-do-list”
lk 14 Kultuur “Võtame uuesti!”
lk 15 Väikese maja ja jõulud
lk 16 Õpetajate ütlusi, sudoku

Loe ajalehte!

Karl-Martin Sinijärv on luuletanud read:
November november
november november november
november november november
november november november
november.
Luuletus kirjeldab Eesti ilma aasta jooksul, nii et palju õnne, ongi 2012 läbi selle novembrikuuga.
Kõledas novembrikuus toimus nii mõndagi: abituriendid 128.lennust said märgid rinda, et tiibadega kaugele lennata, gümnaasiumi keskmised lapsed 11.klassist aga said sõrmed hõbetatud Reaali sõrmuste poolt, et alati oleks teada, et Reaali vaim on hinges ja Reaalkool sai endale oma musta kasti. Sellest kõigest saate lugeda ka Reaali Poisist, kui pisut edasi lappate.
Novembris võis ka päris ehmatada kooli peal ringi käies: poistel oli käimas Movember, mille äkilised vuntsi- ja habemeilmingud nii mõnegi meessoost isiku tundmatuseni muutis. Kõik oli aga hea eesmärgi nimel, et meeste tervise kaitsmist toetada. Ehk saab ka tänu Movembrile jõulupeole tulla naturaalse habemega Jõuluvanagi?
Ilusat porikuu lõppu ja vahedat žiletti,
Ode Liis

Sisukord:
lk 2 Presidendi sõna
lk 3 Arvamus “Mis on märgi hind?”
lk 4 Sõrmuste pidu “Argentum”
lk 5 Märgipidu “Märgid, märgid”
lk 6-7 Uurimus “Unistuste partner lõpuks leitud” Loe siit uurimuse täisversiooni.
lk 8-9 Tegus abiturient “Reaali neiu merel”
lk 10 Koolielu “Reaali näitepisik”
lk 11 Vahetusaasta “Uued sõbrad, uus pere ja täiesti uus kultuur”
lk 12 Koolielu “Maletamas Mariboris”
lk 13 Meedialaager “11”
lk 14 Kultuur “Kontakt”
lk 15 Väikese maja “Unistuste hambahari”
lk 16 Õpetajate ütlusi, sudoku

Loe ajalehte!

Läbi on veerand kooliaastast!
… või nii see vähemalt peaks olema. Läbi on ka esimene periood ja esimene arvestuste nädal. Kui enne vaheaega mõne eelmise lennu värkse vilistlasega kokku juhtusin ja jutuks tuli vaheaeg, tegid tudengid suuri silmi ja küsisid: “Juba vaheaeg? Misasja, kooliaasta alles algas ju?! Ma küll ei tunne, et ma veel puhkust vajaksin…” Ja elnevatel aastatel pole ka mina nii tundnud, pigem jõudis sügisvaheaeg kuidagi kiirsti kätte. Võib-olla on see abituuriumiga kaasas käiv nähtus, võib-olla on see perioodõppe teene, kuid viimasel nädalal enne vaheaega (arvestustenädalal!) kõndisin ma koolis ringi nagu elav surnu, püüdes vägisi silmi rohelise tee ja kohvi abil lahti hoida. Kuid see selleks, perioodõppe teemal võtab pikemalt sõna Jüri-Mikk Udam, kiigake järgmisele leheküljele.
Selles lehes näete veel väikest galeriid rebaste nädalast, lahendatakse Muusa kadumise mõistatus, räägitakse õpetajate päevast, Teadlaste Ööst ning ikka ja jälle uurimistööst. Lisaks tuleb juttu demokraatiast ja ühiskonnast ning nende kahe mõistmisest. Kultuurivaene pole leht kohe mitte, eriti võivad rõõmustada teatrisõbrad.
Selleks korraks ongi kõik, nautige veel lahkuvat sügist, kuniks saate!
Merit
Sisukord
lk 2 Uudised
lk 3 Arvamus “Väike mõtisklus”
lk 4 Õpetajate päev
lk 5 Mõistatus “Mis sai Muusast?”
lk 6 Teadlaste Öö “Teadust täis öö Tallinna Reaalkoolis”
lk 7 Uurimistöödest “Uurimistöö ike”
lk 8-9 Rebaste nädal
lk 10 Elamus “Naudinguga demokraatiast”
lk 11 Söökla
lk 12-13 Kultuur “Ühel ajal magus ja valus ja me sees kaunid haavad sa nutad tõmbud endasse ja püüad peitu pugeda”
lk 14 Arvustus “Tappa laulurästast”
lk 15 Väikese maja joonistused
lk 16 Õpetajate ütlusi, sudoku

Loe ajalehte!

Vaadake selja taha, seal on suvi… lehvitage talle! Esimese septembri surematud sõnad, mis alati meenutavad, et kolm kaunist suvekuud on möödas.Loodetavasti veetsite need ka meeldivalt ja tegusalt, kuna suvekuid ei kohta kahjuks uuesti enne järgmist 9 kuud. Kuid ärge heituge, ka Reaalis toimuvad aasta läbi meelelahutuslikud üritused, mis hinge soojendavad, alustades sel aastal rebaste nädalast. Sellest aga lähemalt järgmises lehes.

Suvi kätkes endas ka olümpiamänge, kus Eestit esindasid meie oma koolikaaslased Anna Pohlak (vil! 127) ja Jüri-Mikk Udam (128B). Intervjuud Londoni kogemuste kohta saate lugeda lehekülgedelt 4-5. Mõne jaoks oli aga suvi võimalus omandada töökogemust, mille rõõmudest ja pisaratest saate lugeda Annabel Kongi artiklist leheküljelt 6.

Kuidas iganes ka teie suvi möödus, pöidlad pihku, et see kooliaasta möödub sama hästi või pareminigi. Võtke sügisest viimast: hüpake lehehunnikusse, plätserdage oma kaunite kummikutega lompides, ehitage kastanimunadest ja tammetõrudest väikseid loomakesi, nautige kuumi jooke septembripäikeses ja elage välja oma sise-hipster end sallidega üle valades.

Suurepärast sügiskuud,

Ode Liis

Sisukord

lk 2 Sündmus pildis

lk 3 IPho 2012 “Reaalteaduste tippsündmus Eestis”

lk 4-5 Intervjuu “Reaal Londonis”

lk 6 Suvi “Suvi tööikkes”

lk 7 Väike maja “Esimene koolipäev”

lk 8 Tagakülg “Õpetajate ütlused”, sudoku

Loe ajalehte!

Algamas on suvi! Viimaks ometi on läbi see kooliaasta, ametlikult kutsutakse teda “2011/2012”. Mõne jaoks on ta kahtlemata möödunud kiirelt, teise jaoks aeglaselt; ühe jaoks jälle raskelt ning väsitavalt, mõne teise jaoks hoopis ponnistusteta ning mängeldes.
Kuna Reaali Poisi jaoks läks aasta lõpp ikka eriti raskeks, siis hoiate käes tavalisest õhemat lehte. Kuid see-eest räägitakse sel korral vähem kooliasjadest ja rohkem suveasjadest, nii nagu kord ja kohus. Nõnda leiategi soovitusi nii muusikaliste, kõrguseliste kui muude meelelahutuste vallast, ikka selleks, et suvel igav ei oleks! Samuti vaadake väikeste 1. klassi juntsude joonistusi ja kirjutisi ning nautige suurt portsu õpetajate tsitaate.
Kuna sel kevad-suvel lõpetavad kooli nii lend üheksandikke kui lend kaheteistkümnendikke, tuleb Reaali Poisil kahjuks head teed soovida kahele toimetuse liikmele – peatoimetaja Marile ning äärmiselt aktiivsele kultuuriinimesele Elinale. Kõrget lendu!
Ega polegi enam palju öelda… Nendele, kel veel ees erinevad eksamid: jõudu! Teistele märksa õnnelikemale: ilusat suve!

Merit

Sisukord
lk 2 Hüvastijätt “TRK vingeim poiss”
lk 3 Elamus “Kohtume 170 meetri kõrgusel”
lk 4 Pildireportaaž
lk 5 Mis suvel toimub?
lk 6 Kultuur “Vennad laval”
lk 7 Väike maja “Ideaalne suvi”
lk 8 “Naerge või nutke: humoorikate ütlustega õpetajad on taas vallutanud tagakülje!”

Loe ajalehte!

Etskae, tundub, et kevad on aprilliga ka meie õuele tulnud: aina näeb tüdrukuid kooli peal ringi jooksmas seelikusabade lehvides ja poiste silm särab kui Reaali sõrmus päikselaigus. Aega võttis, aga asja sai: lumi sulas ja taevas viskas endalt pilvekasuka, et meid UV-kiirtega pommitada, I-M-E-L-I-N-E. Aprill oli ka üks tegus kuu reaalikatele: 11. klass lõpetas oma närvirakkude hävitamise ehk uurimistööd said valmis. Reaali poisid võtsid ette raske teekonna riigikaitselaagrisse, et olla esirindel, kui Läti ründab. Toimus meedialaager, kus lustisid 10. klassi meesesindus ja abituriendid jätsid hüvasti Reaali ruumidega – kõigist neist tegemistest jutustab teile ka käesolev Reaali Poiss, vaja vaid teda edasi lapata. Kuigi gümnaasium jääb nüüd ühe lennu võrra vaesemaks ja mõned teist kurvastavad, hoidke pea püsti ja nägu naerul! Söökla- ja puhvetijärjekorrad ju lühenevad!
Kaunist kevadet,
Ode Liis

Sisukord:
lk 2 Presidendi sõna “Mis teoksil?”
lk 3 Arvamus “Abistav suur vend või jälgiv ja paranoiline Suur Vend?”
lk 4 Koolielu “E-õpilaspileti hüved ja pahed”
lk 5 Uudised “Reaali Ramm ja teaduspäev”
lk 6-7 Intervjuu “Kaie Jõe – naine Polma kabineti ees”
lk 8 Tagasivaade
lk 9 Uurimistöö “Varesevihtlemine”
lk 10 Intervjuu “Mitmekülgne abiturient Heikki Saul”
lk 11 Riigikaitse “Realistid valmistusid Läti vallutamiseks*”
lk 12 Meedialaager “Pöialpoisid ehk 3 päeva NMK multimeedialaagris”
lk 13 Kultuur “Varastatud oranž jalgratas”, “Teatris lahutame meelt ja mõtleme elunähtuste üle”, “Ahvenamaa”
lk 14 Kultuur “Rangelt mitteametlik ülevaade “Julius Caesarist” ehk Händeli ooper läbi minu silmade”
lk 15 Väike maja
lk 16 Õpetajate ütlused

Loe ajalehte!

Autor: Kristjan Kalam
Number 3 (71)
Detsember 2007

Ammu (no nii umbes 2 mln aastat tagasi) arenes välja esimene homo. Mõistagi siis esimene inimene – homo habilis. Talle oli suhteliselt ükskõik, millal missugune loodusvara otsa lõpeb, kuidas teda mõjutab globaalne soojenemine ja muud pakilised küsimused. Ta käitus nii kuis tahtis, enamasti vastavalt oma vajadusele, näljaga otsis toitu, külmaga midagi soojendavat. Aeg läheb edasi ja instinktiivne käitumine saab üha tsiviliseerituma vormi. Enam ei ole nii, et muudkui aga minnakse peole, endal hambad pesemata, jalad räpased ja loomanahad seljas. Ei, meil on nüüd kultuur.

Mida rohkem meid siia planeedile koguneb, seda rohkem peame me teistega arvestama. Oleme juba nii targad, et arvestame isegi oma kaugete järeltulijatega. Habilisel oli küll savi, et tema järeltulijad kasvatavad vuntsid/habeme ette ja hakkavad inimesi tapma, tema seepärast veel oma kama ei share’inud. Aga meie peame jagama, sest meid on nii palju, et muidu osad jääksid ilma. Ja jäävadki niikuinii. Meie paljusus on põhjustanud selle, et kõik tahavad teistele meeldida. Eks ikka seepärast, et teiste kamast osa saada. Ja meeldimise jaoks oleme välja mõelnud hulga masinlikke kombeid, mille tundjad on meeldivad ja mittetundjad ei ole. Seega, mida rohkem on inimesi, seda masinlikumaks nad keskmiselt muutuvad – nii kaua, kuni kõiksus on üks suur linn, inimesed on üks suur hallus ja kõik on jõle kombekad, et mitte kaaskodanike meelepaha alla sattuda. Või siis läheb paremini ja tsivilisatsioon variseb lihtsalt kokku, et ehk võib-olla kunagi jälle kerkida.
Kõik allakäiku toetavad protsessid algavad ja käivad. Mitte ainult üldiselt väiksest planeedijuntsust viimase pigistamine, vaid ka iga inimese tasandil liigutakse järjekindlalt emotsioonitu egoismi suunas. Emotsioonid kaovad kommete taha, nt. nutta ma ei tohi, sest mehed ei nuta, hambad laiali naerda ei tohi, sest see on lapsik jne.

Ja mis kõige hullem: (ei, mitte see, et ma alustan iga lauset sidesõnaga) kõige hullem on see, et me ei kuula enam teineteist. Dialoogid on muutunud monoloogideks, kus kaks inimest näivad rääkivat, kuid tegelikult rääkija lihtsalt vatrab millestki pealiskaudsest ja „kuulaja“ vahib tühjusesse ja ootab oma korda, et saaks tobedusi suust välja ajada. Kui keegi midagi räägib, siis ole inimene – kuula. Tehnika areng viib meid varsti selleni, et kodust ei pea enam lahkuma – juba praegu tuuakse meile ju soovi korral suur osa soovitut koju kätte, töötada saab kodust, arvuti juurest lahkumata. Inimesed ei oskagi enam teineteisega suhelda. Küllap saab varsti kõik vajadused kätte tablettide abil: söögi-joogi ja kõigi meelte vajaduste rahuldamiseks leiutatakse tabletid. Kogu Maslowi püramiid saab täidetud ja me oleme lihtsalt kütusel töötavad robotid, kelle ülesandeks on teha mitte midagi, sest segaduses aju ei saa aru, et tal millestki puudus oleks. Kui keegi lõi kõiksuse ja on tõepoolest Kõiksuse Looja, siis evolutsioon on tal kahtlemata päris hea idee olnud, aga inimesega pani ta kuskil puusse.

Autor: Laura Limperk
Number 3 (71)
Detsember 2007

Üsna tagasihoidlik, kuid ometi klassivanem. Kardab verd, kuid ometi tahab arstiks saada. Spordipäeval näitab sprindis poistelegi kandu ning hüppab keskmisest eestlasest kaugemale, kuid ometi arvab, et seda on vähe. 12B klassi õpilane Anni Tolk sattuski Reaali Poisi huviorbiiti peamiselt oma sportlikkuse tõttu ja teada sai nii mõndagi.

Miks sa klassivanemaks hakkasid? – Tegelikult ma ei tahtnud ise. Aga kui olid valimised ja sai kandidaate esitada, siis üks klassiõde pakkus mu nime välja. Ja siis hääletati ja nii ta läks.

Nagu näha võtsid koha vastu… – noh jah.

Rääkides koolist, siis mis hinded sul keskmiselt on? – Neljad-viied ikka.

Aga lemmikained? – Aaa… no vene keel mulle õudselt meeldib. Tegelikult ei oskagi öelda, matemaatika meeldib ja… aa, keemia meeldis ka ja bioloogia.

Kas sa oled algusest peale Reaalkoolis käinud? – Ainult gümnaasiumis.

Kus sa siis varem käisid? – Viis aastat seal Saksa gümnaasiumis ja siis Mustamäe gümnaasiumis kuuendast üheksandani.

Kuuldavasti teed jooksus isegi poistele pähe… Kas sa oled ainult kergejõustikuga tegelnud? – No kuni viienda klassini tegelesin tantsimisega.

Millise tantsuga? Rahvatantsuga? – Ei, šõutantsuga. Ja siis viiendast klassist alates hakkasin kergejõustikuga tegelema.

Miks sa just kergejõustikusse läksid? – Mõtlesin muide sellele, et eks mu isa natuke suunas ja mu kaks klassiõde käisid ja siis mõtlesin, et lähen ka nendega.

Mis su peaala on kergejõustikus… see on ju nii suur ja lai ala? – Kaugushüpe.

Ja mis rekord on? – 5,28. Tegelikult on see vähe…

Mis su suurimad saavutused kergejõustikus siis on? – Ei oskagi öelda. No praegu ma pean saavutuseks seda, kui olen mitmevõistluse lõpetanud.

Tegeled ka mitmevõistlusega? – No jaa, olen kõiki alasid teinud, aga tänu vigastustele ei saa tegeleda mitmete asjadega, siis olen kaugushüppe juurde jäänud. Aga mitmevõistluses kui olen lõpetanud heade tulemustega, olen rahul. Ei oskagi öelda või neid tiitleid ei oskagi hinnata. No kui olen isikliku rekordi teinud, siis pean seda saavutuseks.

Aga kas sa oled ainult Eesti-siseselt võistelnud või oled ka välismaal käinud? – Olen Eestit esindanud Balti maavõistlusel, seda ühe korra ainult. Ja siis ma olen… aajaa, klubiga me võitsime Eestis juunioride arvestuses ja käisime esindamas Euroopa klubide karikal Eestit see aasta. See oli tiimitöö.

Kes on su lemmiksportlased? – Lemmikut mul nagu otseselt pole st. ma ei fänna kedagi isiklikult. Eesti sportlastest on sümpaatse mulje jätnud Andrus Veerpalu ning Gerd Kanter. Julge ütlemise poolest Erki Nool – ta jääb oma seisukohtadele alati kindlaks. Neid kõiki ühendab tohutu sihikindlus ning töökus. Carolina Klüft on vaieldamatult üks võimsamaid ning säravamaid sportlasi maailmas. Hindan tema juures seda, et ta suudab võistlustel samal ajal teha mitut asja: esiteks suudab end kokku võtta ning võitlusviha on temas viimse hetkeni, teiseks suhtleb publikuga ja paneb nad kaasa elama, sõbralik suhtumine konkurentidesse.

Kuid kas sport on sul tulevikuplaanides ka prfessionaalsel tasemel sees või võtad teda ainult kui hobi? – Ei, ma võtan teda ikka hobina. Eriti praegu, et ikka rõõmuga teha.

Selge, aga kui sa sprodiga edasi ei tegele, et mida pärast kaheteistkümnendat klassi teha kavatsed? – Tahan Tartusse minna. Tahaks minna arstindust õppima.

Mis arstiks sa saada kavatsed? – Selles suhtes, et see kujuneb seal välja. Enamjaolt keegi seal päris täpselt ei tea, kelleks ta tahab saada, ikkagi kuus aastat õppimist pluss veel neli.

See on ju nii pikk aeg… kuidas sa viitsid nii kaua ülikoolis käia? – No seda küll, aga samas nii.. ma ei tea, inimesi aidata. Ma arvan, et see on päris äge.

Kas sa oled alati tahtnud arstiks saada? – Mm… ma kardan verd! Tähendab… (naer…). Tegelikult ma väiksena ei tahtnud saada. Mu ema on arst… et noh pooleldi. Ja siis ma haigla lõhna ei talu absoluutselt ja verd. Aga nüüd ma olen hakanud vaikselt niimoodi. Ma minestasin kogu aeg juttude peale ära. Aga nüüd see on viimase aasta, kahega muutunud.

Huvitav, sul on täpselt nii, et isa viis sind kergejõustiku juurde ja tänu emale tahad arstiks saada? – No mitte otseselt, aga ma lihtsalt ema kõrvalt näen. See on hea, et ma näen, mis seal tegelikult toimub – tahangi rohkem seda teha.

Aga anna lõpuks üks hea soovitus, kuidas olla tegus ja aktiivne? – Sa pead lihtsalt tahtma asju teha. See tuleb minu meelest iseenesest, kui sa ei taha nagu vaadata pealt, kuidas on korralagedus, sa tahad ise midagi muuta.

FAKTIKAST
Sünnipäev: 16. september
Pikkus: 177,5 cm
Juuksevärv: pruunikas
Silmavärv: rohekas
Lemmik füüsika valem: F=ma

Autor: Erik Mölder
Number 3 (71)
Detsember 2007

Ragnar Kaasik (vanemad Igor Kaasik ja Helen Kaasik):

Kui palju kulutad aega kodus eesti keele ja mata õppimisele?
Eesti keelele minimaalselt, matemaatikale hästi palju.

Mida tahad teha peale Reaali lõpetamist?
Üritan kuidagi sõjaväest kõrvale hiilida.

Miks sa sõjaväkke minna ei taha?
Ma arvan, et see on suhteliselt suur ajaraisk ning ei usu, et ma sealt väga midagi olulist juurde saan, pigem tahaksin minna kohe ülikooli õppima.

Aga kuhu sa õppima minna tahad?
Tartusse kindlasti.

Mida siis?
Üks variant on arsti, aga proovin igale poole.

Kui tihti saad sa kooli pealt vihaseid pilke või kommentaare oma vanemate poolt koostatud kontrolltööde pärast?
Mina saan pigem ainult positiivseid kommentaare vanemate kohta.

Mida siis öeldakse?
Ema kohta öeldakse, et on hästi hea õpetaja-rahulik ja õpetab selgeks. Isa kohta võibolla mitte nii positiivseid, kuid pigem naljakaid ütlusi. Näiteks iga tunni alguses võtab Vaaderpassilt Äripäeva ära ja siis loeb seda terve tunni ( Taniel Vaaderpass, 12C).

Midagi šokeerivat vanemate kohta?
Ema laulab koristades.

Kas tänu sellele, et su vanemad on õpetajad, mõistad sa ka paremini õpetajaelu raskusi ja koormusi?
Jah, esiteks on noorte õpilastega vahepeal hakkama saada päris raske ning järeltöid teha mingi ühe inimese jaoks, kes ei viitsinud õppida on raske, ka töid parandada on raske. Kui sa tahad tundi hästi ette valmistada, siis sellega läheb pool ööd.

Mis sa arvad, kas su vanemad on koolis austatud, vihatud, kardetud, armastatud või põlatud õpilaste poolt?
Ma arvan, et suhteliselt austatud ja veidi kardetud.

Kardetud? Mõtled siis siinkohal just isa? Miks?
Isa on vahel otsekohese väljaütlemisega, kuid ka ema ei suhtu sellistesse laiskadesse just hästi.

Anu Kuurme (isa Mart Kuurme):

Milline on kõige naljakam/lahedam/veidram lugu, mis sul seoses isaga meelde tuleb?
Võib-olla see, et kui ma olin väike, siis alati kui isa koju tuli, hüüdis ta esimese asjana Mutsulalala, mis oli siis minu hüüdnimi. Kuna ma olen kõige noorem tütar 4-st, siis ta hoidis mind väga ja hüüdis Mutsulalalaks mind kogu aeg.

Kui tihti saad sa kooli peale vihaseid pilke või kommentaare oma isa poolt koostatud kontrolltööde pärast? Kas on välja kujunenud ka n.ö. „püsivad vingujad“?
Mu endine klass (11B) tuleb pidevalt, et Anu, su isa töö on lihtsalt kohutav, ma ei oska seda ainet. Ma olen niisama ka kuulnud klassist välja tulles, kuidas vingutakse isa kallal, et appi kui nõme õpetaja-ma ei saa üldse aru millestki.

Ütled sa siis ka midagi isale?
Vahel ma ikka ütlen, et tead, too ütles, et su töö oli väga raske ja siis isa ütleb tavaliselt ka midagi vastu, näiteks, et ma panin tähele jah, et tal ei olnud tunnis kõik väga hästi just. Isa leiab alati vabanduse.

Kirjelda oma isa ka paari sõnaga.
Ta on üks muhe mees (muigab). Ta jookseb kogu aeg ringi, nii koolis kui ka kodus- ta on täiesti püsimatu.

Midagi šokeerivat/meeletut, mida keegi su isast ei ootaks?
Noo…ülikooli ajal oli isa pikkade blondide juustega bändimees ansamblis FIX (ema ütles, et tal oli palju austajannasid) ja peale seda oli ta ka 2 aastat Nõukogude Liidu armee ohvitser.

Mis on sinu ja su isa kõige sarnasemad ja erinevamad jooned?
Tegelikult ma olen väga oma isa moodi. Me oleme mõlemad sellised, kellele meeldib kogu aeg midagi teha. Näiteks meeldib meile suvel näiteks kossu koos mängida. Kuna meil on hästi palju ühiseid huvisid, võib öelda et isa huvid on mulle üle kandunud. Kui ma väike olin käisime isaga hästi palju spordivõistlustel koos ja suusatamas talvel. Ma ei ütleks, et ma olen oma isa prototüüp, aga vahe on meil ehk see, et mina olen ööinimene ja isa on hommikuinimene.

Mis mõttes?
No talle meeldib kell 3 öösel üles ärgata ja hakata töid parandama ja mulle meeldib kell 3 öösel magama minna.

Kui erinev on su isa koolis võrreldes koduga?
(Vaikib pikalt)…Ma olen nii palju mõelnud selle peale, tegelikult kodus on ta üldiselt lihtsalt väga väsinud kuna ta koolis jookseb kogu aeg ringi, seega kodus ta lihtsalt istub, sööb ja magab. Nädalavahetusiti käib ta ikka väljas ka. Aa, nüüd ma tean erinevust-kodus ta ei kanna lipsu!

Hendrik Ahuna (ema Heli Ahuna):

Mis on kõige veidram/šokeerivam/jubedam lugu või jutt, mis sul seoses emaga meelde tuleb, mida keegi ei tea?
Mul ema annab süüa vastavalt hinnetele.

Mis mõttes?
Ma ei tahaks sellest rääkida…

Kui palju sa kodus aega kulutad ajaloo õppimisele?
(Naerab kõva häälega)…Kuus või? Nädalas?

No ütleme nädalas…
Kui töö on siis pool tundi või niikaua, kui ema viitsib seletada.

Kuidas hindad abituriendina läbisaamist oma rebasega?
(Naerab)…Misasja? Mis mõttes nagu? Me saame hästi läbi…

Ma ei rahuldu sellise vastusega…
(Naerab)…Ma ei ütle sulle rohkem!

Kui tihti saad sa kooli peal vihaseid pilke oma ema poolt koostatud kontrolltööde pärast? Kas on välja kujunenud ka püsivad vingujad?
Peaaegu iga päev saan. Põhilised on 12A, 12C,11B ja siis Erkki Junolainen 9-dast.

Mis nad räägivad sulle siis?
Paluvad hindeid muuta kodus ja küsivad töö küsimusi ja siis peale tööd sõimavad.

No ja mis sa siis vastad neile?
Mul ei ole midagi vastata, emal on kõik väga hästi ära peidetud.

Kirjelda oma ema paari sõnaga.
Hästi kuri!

Millega tegeled nädalavahetusiti? Kas seda ka kardad, et ema koolis teistele õpetajatele räägib, mis jamaga sa jälle hakkama said?
Ei karda, sest tal on endal piisavalt häbi.

Seega nädalavahetused on sul metsikud?
Kuidas kunagi.

Kas sa kunagi õpetajaks oleksid nõus saama?
Kui palgad paraneksid, siis küll.

Mida sa õpetaksid?
(Naerab)…Ajalugu!

Kuidas su ema suhtuks tüdrukusse, kelle sa tood koju õhtusöögile ja tutvustad teda oma pruudina, kui su ema teda õpetama peaks järgmine päev?
Tunnis natuke mõnitaks ehk. Kutsuks tunnis järgmine päev vastama!

Hendrik, blondi peaga, mõnusa suhtumisega, ilus poiss nagu sa oled-kas pead koolis austajaid kurikaga eemale peletama?
(Naerab)…Ei kommenteeri…Minu arust ei pea aga Merili on nagu suhteliselt vihane. Ise ma nagu mõtlen, et miks ma peaks kedagi eemale ajama?

Milline su ema koolis on?
Räägitakse, et teeb tunnis naljakaid nägusid ja poose.

Millised need poosid ja näod on siis?
Ma ei tea, mulle räägitakse, aga keegi ei oska imiteerida ( õp. Ahuna on osav!).

Autor: Anu Kuurme
Number 3 (71)
Detsember 2007

13. november
siis läbi on september
saab Reaali poiss nii vanaks
kuid me ei pane pahaks
80 tähendab
et meid kõiki see lähendab

Miinuskraadides tseremoonia kestis kolmveerand tundi
gümnaasiumiõpilasi rivis seisma sundi

Kõne pidas presidendihärra Ilves
ilm siis oli vaheldumisi pilves
ka Nikolai Kunitsõn kõnega maha sai
selle eest teeme ta rastapatsidele pai

siis poisi ette palju pärgi panti
ja uhkele võitlejale au anti
Poisi ees seisid nii õpilased Reaalist,
Jakob Westholmist, kui  GAG-st

Riigikogu esimees Ene Ergma kohal oli
ja Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia esindajadki kohale tulid

Hiljem kõik külmunud varbad said sooja
iga teine inimene majas oli teejooja
samuti sai saia aula ees
aga aula sees
oli nähtud palju vaeva
et kõik huvlised saaksid Vabadussõja relvi tulla kaema

Kes peale sööki tahtis
Estonias ajalookonverentsi vahtis

Reaali Poiss on monument
mille hinda ei kanna üle ei kopikas ega sent