140a

Enne suvevaheajale minekut toimus 1.-8. ja 10.-11. klassile virtuaalne aktus. Aktusel kuulasime direktori, algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õppealajuhataja kõnesid. Lisaks tunnustati kiituskirjaga kõige tublimaid õpilasi. Vaatasime 1. ja 11. klassi liikumiskavasid ja kuulasime kooristuudio laulmist. Iga klass oli oma aastast 4 pilti saatnud ja nägime ka neid. Nagu alati lõppes aktus Reaali hüüuga “bum-tšiga-bum, bum-tšiga-bum, bum-tšiga-rega-tšiga-bum-bum-bum, refferaa, refferaa, REAAL, REAAL, REAAL, HURRAAAAA!”. Head suve!

Ajaveebi juhtkond

Distantsõppele läksime märtsi 4. nädalal (esimene päev 16. märts), 12. märtsil oli Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukord. Esialgu pidime kodus õppima 2 nädalat. Nüüdseks oleme olnud kodus juba 11 nädalat ja kool hakkabki läbi saama. Et oleks huvitavam ülevaade kodusest õppimisest, siis tegime küsitluse. Lugedes klassikaaslaste vastuseid on igal ühel omad mõtted ja arvamused (mis on väga tore!) ning kõik on koduõppel ellu jäänud.

1. Hinda oma distantsõppel oldud aega 1-10.

2. Mida uut õppisid?

• Õpilane 1: “Kuidas terve päev pidžaamas olla.”
• Õpilane 2: “Mida kiiremini sa asjad ära teed, seda rohkem sul aega jääb.”
• Õpilane 3: “Õppisin, et igast asjast saab ühel hetkel villand.”
• Õpilane 4: “Õppisin, et iseseisvalt õppimine võtab vähem aega.”
• Õpilane 5: “Kui laisk suudan olla.”

3. Kas tegid midagi, mida oled soovinud juba ammusest ajast teha. Kui oli, siis mida Sa tegid?

• Õpilane 1: “Olen tahtnud proovida, kuidas oleks kodus õppida, nii et see oli huvitav kogemus.”
• Õpilane 2: “Kuna oli rohkem vaba aega sain teha palju asju, mida olin juba ammu tahtnud nt lugeda rohkem raamatuid ja vaadata filme.”
• Õpilane 3: “Kaua magada koolipäeval.”
• Õpilane 4: “Jah, ma käisin hommikul jooksmas.”
• Õpilane 5: “Olin rohkem õues.”

4. Kas eelistad pigem koolis või kodus õppimist?

5. Milline aine oli kõige raskem? Miks?

• Õpilane 1 (geograafia): “Sest iga tund tehti videotund ja see väsitas väga ära.”
• Õpilane 2 (bioloogia): “Juhtusid olema rasked teemad.”
• Õpilane 3 (vene keel): “Kodus ise õppida oli väga raske, paljud asjad jäid arusaamatuks.”
• Õpilane 4 (matemaatika): “Sest oli palju uut materjali, mis ei saanud kohe selgeks.”
• Õpilane 5 (ajalugu): “Pikkade arutluste kirjutamine oli üpris raske.”

6. Milline aine oli kõige lihtsam? Miks?

• Õpilane 1 (kehaline kasvatus): “Väga lihtne ja võttis vähe aega.”
• Õpilane 2 (inimeseõpetus): “Sest inimeseõpetuse tunnid toimusid peamiselt nii, et õpetaja seletas ja meie kuulasime ning ütlesime vahel sõna sekka. Ei olnud ka kontrolltöid.”
• Õpilane 3 (käsitöö): “Kuna see tund on väga rahulik ja võtan vahel seda kui puhkuseks.”
• Õpilane 4 (saksa keel): “Sest saksa keeles oli väga vähe teha jäetud iga kord ja videotunde ei olnud üldse, välja arvatud üks.”
• Õpilane 5 (eesti keel): “Sest see pole eriti raske aine, olid ka reeglid ja asjad olemas mille järgi õppida.”

7. Millest või kellest tundsid eriolukorra ajal kõige enam puudust?

• Õpilane 1: “Tundsin puudust huviringidest ja võimalusest sõpradega aega veeta.”
• Õpilane 2: “Korralikust õppekavast.”
• Õpilane 3: “Mitte kellestki.”
• Õpilane 4: “Koolirutiinist.”
• Õpilane 5: “Sõpradest ja reisimisest.”

8. Tegevus, millele kulutasid kõige rohkem aega.

9. Kas püstitasid ka mõne rekordi?

• Õpilane 1: “Märkasin ühel päeval, et telefon oli mõõtnud 12 h seadme kasutamist ja otsustasin, et pean midagi muutma.”
• Õpilane 2: “…magasin 13 tundi ühel päeval.”
• Õpilane 3: “Tegin trenni 6 tundi järjest.”
• Õpilane 4: “Rekordiline aeg telesarjade järjest vaatamist.”
• Õpilane 5: “Ma ei ole mõõtnud selliseid asju.”

Vastused – 140a

Koostajad – ajaveebi juhtkond

5. juunil toimus esimene 140. lennu loovtööde kaitsmine. Mis tegi selle eriti eriliseks oli see, et kaitsmine toimus video teel. Saime kuulda minifirmadest, uuringutest ja käsitöö- ning tehnoloogiaprojektidest. Õpetajad olid väga uhked ja vaimustunud tehtud töödest. Kokkuvõttes võib öelda, et kõik läks hästi ja 8. klassis saame kuulda juba järgmistest loovtöödest.

Koostas – Krõõt

Reedel, 15.mail, toimus Eesti Parim Minifirma 2020 veebigaala. Veebigaalal räägiti möödunud aastast ja kuulutati välja selle aasta parimad. Viimases finaalvoorus olid üle Eesti välja valitud 14 parimat minifirmat ja nende seast kuulutati välja 3 kõige paremat ja lisaks anti 4 eriauhinda. 3. kohale tuli meie klassist MF Kookos ja võistluse võitis MF Aircraft. Palju õnne!

Lisaks oli juba varem olnud plaan minifirmasid intervjueerida ja sellel nädalal oli selleks selleks just õige hetk.

Intervjuu minifirmadega

1. Mis on Teie minifirma nimi ja mida Te müüte?

2. Millest sündis minifirma idee?

3. Milline on Teie tiim?

4. Kui kaua läks aega toote arendusele?

5. Kuidas ja kui kaua Teie müüdavad tooted valmivad?

6. Mitmel laadal olete müümas ja ennast tutvustamas käinud?

7. Mis on Teie minifirma tipphetk?

8. Kõige pingelisem hetk minifirmaga tegelemise ajal? Kas vahepeal oli mõtteid, et lõpetaks keset hooaega tegutsemise?

9. Mida olete õppinud tööprotsessi käigus?

10. Mille üle tunnete kõige rohkem uhkust? Kas te olete saavutanud minifirmana oma eesmärgi?

11. Mõni huvitav juhtum tegutsemisajal.

12. Mida soovitaksite tulevastele minifirma tegijatele?

Aitäh minifirmadele MF Kookos ja MF Aircraft!

Koostaja – Krõõt

Pildid – MF Kookos ja MF Aircraft

Distantsõppel juhtub ka videotundides huvitavaid asju. Näiteks kaob ära internetiühendus või koer haugub kestet tundi mikrofoni. Aga õpetajatel läheb ka kodus olles vahepeal keel sõlme või siis öeldakse midagi humoorikat. Karantiini ütlused Marge Kannelt ja Kristi Koidult:

Marge Kanne

• “1205 – kas see on mingi parool või?”
• “…Opiq mõnikord elab oma elu.”
• õpilane: “Vabandust, ma olen segaduses. Kus me oleme?” M.Kanne: “Me oleme kõik põhimõtteliselt kodus…”

Kristi Koit

• “Mõte läks ära, nüüd tuleb tagasi.”
• “Võite siis teed juua, kohvi juua. Aga tegelikult ma ei tea, kas teie vanemad lubavad kohvi juua.”
• “Meie nagu moos.”

Koostas – Krõõt

Me küsitlesime oma klassi nende tegevusalade ja hobide kohta ning saime palju huvitavaid vastuseid. Küsitlus sisaldas mitmeid erinevaid küsimusi huvialade kohta ning siin on huvitavad vastused iga küsimuse kohta.

Mis huvialaga sa tegeled?
Hendrik: Rulatamine                                                     Melissa: Fitness jõutrenn
Georg Kärmas: Kokkamine                                           Trevor: Kergejõustik
Krõõt: Sportakrobaatika                                                Pille-Riin: Viola mängimine
Georg Kalme: Praktiline laskmine                               Herman: Korvpall
Rain: Kabe                                                                        Emma: Kergejõustik
Merilin: Tantsimine                                                        Karl: Judo
Grete: Näitlemine                                                            Elisabet: Muusikakool
Kuldar: Viiuldamine                                                        Raul: Arduino Programmeerimine
Tristan: Kergejõustik                                                      Mia Mai: Ratsutamine
Harriet: Kergejõustik                                                      Konrad: Agility
Triin: Korvpall                                                                  Ege: Golf
Kalev Mattias: Võistlustants                                         Katarina: Tennis
Jakob: Ujumine                                                               Gerda: Klaver
Henri: Õhuakrobaatika                                                  Johann: Võrkpall
Emil: Võrkpall

Miks sa selle huvialaga tegeled?
Kalev Mattias (võistlustants): See on huvitav ja tore ja ma saan trenni teha.
Rain (kabe): See aitab loogikat arendada.
Krõõt (sportakrobaatika): Mulle meeldib ennast ületada ja adrenaliini endas tekitada.
Konrad (agility): Ma saan koeraga olla ja see on põhimõtteliselt ainus sport mis mind huvitab.
Tristan (kergejõustik): Sellepärast, et meeldib sportlik pingutus ja eneseületamine, uute rekordite püstitamine.
Georg Kärmas (kokkamine): See on huvitav, rahustav ja pärast saab head toitu süüa.

Midagi huvitavat sinu selle huvialaga seoses…
Georg Kalme (praktiline laskmine): Turvalisus on väga tähtis ja võistlustelt on väga lihtne disklaffi saada.
Emma (kergejõustik): Kergejõustik on viimastel aastatel väga populaarseks läinud.
Tristan (kergejõustik): Eesti meistrivõistlustel tulin kuulitõukes 4. kohale ja kõrgushüppes 3. kohale.
Kalev Mattias (võistlustants): Võistlustantsus on erinevad klassid, näiteks A, B, C, D ja E ja et järgmisesse klassi saada, sa pead koguma 100 punkti.
Grete (näitlemine): Kõik on väga aegavõttev ja etenduste ning proovide tõttu olen pidanud koolist palju puuduma, aga olen kenasti hakkama saanud.
Ege (golf): Esimene mõte, pähe mis tuli. Kui minu esimene hooaeg läbi sai, mõtlesin, et kuidas küll terve talve golfita hakkama saan. Kuid sel talvel ei olnudki vist ühtegi kuud, kui väljakul mängida ei saanud.

Mis vahendeid sellega tegelemiseks vaja on?
Elisabet (muusikakool): Instrument ja erinevad asjad, mida on vaja selle kasutamiseks (poogen, kampol, õlatugi jne), vahend millega pilli häälestada, tavaliselt ka noodid ja noodipult.
Krõõt (sportakrobaatika): Sportakrobaatikaga tegelemiseks pole sul peale trenniriiete eriti midagi vaja.
Harriet (kergejõustik): Erinevaid spordikumme, raskusi, matti aga saab ka ilma mitte millegita.
Karl (judo): Su enda keha ja treeningpartner.
Mia Mai (ratsutamine): Palju, palju varustust ja vahendeid.

Pildid ja vastused – lend 140a
Tekst – Georg Kalme

1. Kui sul on kodus klaver, otsi välja üks lihtne õpetusvideo ja õpi klaveril selgeks mõni oma lemmik lugu.

2. Alusta uue keele õppimist – üks lisakeel ei tee kellelegi liiga. Kes teab, võib-olla on seda kunagi vaja.

3. Tee trenni – otsi Youtube’ist õpetusvideoid ja tee järgi.

4. Korista – saad oma sassis toa lõpuks ometi korda teha.

5. Mine õue – naudi vaba aega värskes õhus, aga tee seda võimalikult nutikalt.

6. Istuta ja hoolitse taimede eest.

7. Loe raamatuid.

8. Kokka oma lemmikretsepte.

9. Otsi kodust kokku kõik pusled ja pane need kokku.

10. Tee sõpradega videokõnesid ja esitage üksteisele väljakutseid. Väljakutse võib olla näiteks kätelseisus T-särgi selga panemine või luuletuse päheõppimine – kõik on võimalik!

11. Meisterda midagi aeganõudvat.

tekst ja pildid – Krõõt

Kalev: “Distantsõppe nädalad on läinud hästi. Midagi huvitavat peale munadepüha pole juhtunud.  Kõik asjad olen jõudnud ära õppida ja uutmoodi töö on õpetanud seda, et on mõttekas kõik kohe ära õppida, mitte jätta viimasele minutile.”

Emma: “Vaba aega on olnud palju ja olen teinud palju sporti värskes õhus.”

Elisabet: “Mulle meeldib distantsõpe väga, sest ei pea tõusma iga hommik eriti vara, et jõuda kella kaheksaks kooli, nii et olen saanud palju rohkem välja puhata. Mulle meeldib ka see, et ma saan teha õppimise vahel pause nii nagu mulle endale sobib.”

Rain: “Videotunnid on mõnikord igavad, kuid nendest pole ma puudunud ega nendesse hilinenud. Ainus intsident mis on juhtunud, on see kui bioloogiaõpetaja ei saatnud linki meilile ja siis ei saanud aru miks me ei liitunud.”

Mia Mai: “Distantsõpe on mulle kindlasti õpetanud aja planeerimist ja enda kokkuvõtmist. Kogu aeg kodus olles ja ise oma töö eest vastutades võib vahest päris suur laiskus peale tulla, siis tuleb osata ennast motiveerida.”

Triin: “Kodus õppida on väga teistsugune ja harjumatu, kuid mulle isegi meeldib see. Ma saan olla natuke kauem üleval ja ärgata hiljem, kooli asjad saan teha vabal valitud ajal. Kuid ma igatsen väga kõiki sõpru ja suhtlemist. ”

Pille-Riin: “Ma olen mänginud palju lauamänge, õues jalutamas käinud ning palju arvutis istunud. Mulle meeldis teha kokanduse kokkamist, kus kõrvetasin creme brüleed leeklambiga, mis oli väga tore. Endale üllatuseks sooviksin, et see karantiin läbi saaks, sest see hakkab juba ära tüütama ning ma sooviks juba oma sõpradega kokku saada.”

Jakob: “Olen saanud 7 korda Pirital ujumas käia ning käin rattaga sõitmas enda lõbuks kui ka trenni asemel. Vahel käin jooksmas. Sõpru see karantiin täiesti ära ei ole võtnud. Saan õues käia sõpradega, kõik on reeglitele vastav.”

pilt – Georg Kalme

Meie klassi tüdrukutel oli paar nädalat tagasi kokanduses ülesanne – 2 nädala jooksul kokata vähemalt 1 supp, 1 puder, 1 küpsetis ja 1 omavalikuline toit. Kokkasime palju erinevaid raskeid kui ka lihtsaid toite. Karantiinis on üks väga tore igavuse peletamise viis kokkamine, seega jagame igasuguseid retsepte, mida igavusest teha…

Tom Kha supp – Liis

Koostisosad: 400 ml kookospiima, 4 dl vett, 400 g kana, 400 g köögiviljasegu, tomatid, Tom Kha maitseainesegu

Valmistamine: Soojenda potis vesi ja kookospiim koos maitseainega. Haki kana ja lisa see potti. Haki tomatid ja lisa need koos köögiviljaseguga, kui kana on küpsenud. Keeda kuni köögiviljad on valmis. Serveeri ja naudi!

Fenkoli kreemine supp – Harriet

Koostisosad: 2 fenkoli juurt (valge osa), 2 sibulat, 300 g kartulit, oliivi õli, 600 ml piima, 100 g beebispinatit, soola ja pipart

Valmistamine: Puhasta fenkol ja lõigu. Koori kartul ja sibul ning lõigu. Pane suur pann sooja keskmisele soojusele koos 1 spl õliga. Lisa fenkol, kartul ja sibul. Peale 1 min lisa 200ml vett ja lase neil siis istuda 20 min kaane all või natukese kaane avaga. Vala piim pannile ja pane soola ja pipart maitse järgi. Oota kuni piim keeb ja vala kõik blenderisse. Brenderda kuni kõik on ühtlane. Vala ½ supist kaussidesse või kuskile anumasse ning teisele poolele lisa spinat. Blenderda kuni kõik on jälle ühtlane. Serveeri mõlemat supi osa võrdselt.

Tatrapuder – Mia Mai

Koostisosad: 0,9 dl tatrahelbeid, 1 dl vett, 1 dl piima, pool teelusikat meresoola, noaotsatäis võid

Kartulipuder – Melissa

Koostisosad: 6 kartulit, 300 ml piima, vesi, sool, või

Valmistamine: Koori ja keeda kartulid, lisa sool, seejärel vala veidi vett pealt ära. Lisa kartulitele piim ja lase mõni minut keeda. Seejärel purusta kartulid pudruks, lisa sulanud või ja sega.

Õuna-kaerahelbe-ricottakotletid – Grete

Koostisosad: 5 dl purustatud kaerahelbeid, 7 dl õunatükikesi, 200 g ricottat või kohupiima, 1,5 dl jogurtit, 3 sl suhkrut, 2 muna

Valmistamine: Tükelda puhastatud õunad väikesteks tükkideks. Klopi munad kaussi ja sega kaerahelbed, ricotta, suhkur, jogurt ning õunatükid ühtlaseks seguks. Tõsta supilusikaga väikesed pätsikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja vajuta pätsid lamedaks. Pane eelkuumutatud 200 kraadise ahju keskmisesse ossa. Kui kotlet on kuldpruun, võta plaat ahjust välja ja lase veidike jahtuda.

Banaanileib – Katarina

Koostisosad: 100g võid, 2 muna, 70 g suhkrut, 180 g nisujahu, 3 banaani, 1 tl soodat

Valmistamine: Pane ahi sooja 180°. Vahusta taosoe või suhkruga. Sega omavahel kokku sooda ning jahu. Pressi kahvliga banaanid katki. Sega kõik kokku küpseta u 50 minutit.

Vaarika küpsised – Emma

Koostisosad: 125  võid, 1.5 dl suhkrut, 1 muna, 2.5 dl nisujahu, 0,5 tl küpsetuspulbrit, 2 dl vaarikaid, kaunistamiseks tuhksuhkrut ja astelpajusid

Valmistamine: Sega koostisosad ükshaaval kokku ja vormi neist lapikud küpsised. Küpsised pane ahju ligi 15 minutiks, 200 kraadi juures.

Virsikukook –Triin

Koostisosad: 125 g või, 2 dl suhkur, 3 muna, 3 dl jahu, 1 tl küpsetuspulber, 250 g kohupiim, 250 g hapukoor, 2 sl tärklis, 1 suur purk virsikukompott

Valmistamine: Vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna, jahu ja küpsetuspulber. Suru tainas 26 cm läbimõõduga vormi põhja ja äärtele. Küpseta ahjus 200°C juures 10 minutit. Nüüd lao virsikud põhjale. Vahusta munad suhkruga, lisa kohupiim ja hapukoor ning kõige lõpuks tärklis. Vala segu virsikutele ja küpseta veel 30 minutit.

Retseptid on võetud internetist, kokaraamatutest, kombineeritud, väljamõeldud, pere lemmikud juba väga pikka aega jne.

pildid – Harriet, Mia Mai, Melissa, Grete, Katarina

sissejuhatus – Krõõt