140a

1. Kui sul on kodus klaver, otsi välja üks lihtne õpetusvideo ja õpi klaveril selgeks mõni oma lemmik lugu.

2. Alusta uue keele õppimist – üks lisakeel ei tee kellelegi liiga. Kes teab, võib-olla on seda kunagi vaja.

3. Tee trenni – otsi Youtube’ist õpetusvideoid ja tee järgi.

4. Korista – saad oma sassis toa lõpuks ometi korda teha.

5. Mine õue – naudi vaba aega värskes õhus, aga tee seda võimalikult nutikalt.

6. Istuta ja hoolitse taimede eest.

7. Loe raamatuid.

8. Kokka oma lemmikretsepte.

9. Otsi kodust kokku kõik pusled ja pane need kokku.

10. Tee sõpradega videokõnesid ja esitage üksteisele väljakutseid. Väljakutse võib olla näiteks kätelseisus T-särgi selga panemine või luuletuse päheõppimine – kõik on võimalik!

11. Meisterda midagi aeganõudvat.

tekst ja pildid – Krõõt

Kalev: “Distantsõppe nädalad on läinud hästi. Midagi huvitavat peale munadepüha pole juhtunud.  Kõik asjad olen jõudnud ära õppida ja uutmoodi töö on õpetanud seda, et on mõttekas kõik kohe ära õppida, mitte jätta viimasele minutile.”

Emma: “Vaba aega on olnud palju ja olen teinud palju sporti värskes õhus.”

Elisabet: “Mulle meeldib distantsõpe väga, sest ei pea tõusma iga hommik eriti vara, et jõuda kella kaheksaks kooli, nii et olen saanud palju rohkem välja puhata. Mulle meeldib ka see, et ma saan teha õppimise vahel pause nii nagu mulle endale sobib.”

Rain: “Videotunnid on mõnikord igavad, kuid nendest pole ma puudunud ega nendesse hilinenud. Ainus intsident mis on juhtunud, on see kui bioloogiaõpetaja ei saatnud linki meilile ja siis ei saanud aru miks me ei liitunud.”

Mia Mai: “Distantsõpe on mulle kindlasti õpetanud aja planeerimist ja enda kokkuvõtmist. Kogu aeg kodus olles ja ise oma töö eest vastutades võib vahest päris suur laiskus peale tulla, siis tuleb osata ennast motiveerida.”

Triin: “Kodus õppida on väga teistsugune ja harjumatu, kuid mulle isegi meeldib see. Ma saan olla natuke kauem üleval ja ärgata hiljem, kooli asjad saan teha vabal valitud ajal. Kuid ma igatsen väga kõiki sõpru ja suhtlemist. ”

Pille-Riin: “Ma olen mänginud palju lauamänge, õues jalutamas käinud ning palju arvutis istunud. Mulle meeldis teha kokanduse kokkamist, kus kõrvetasin creme brüleed leeklambiga, mis oli väga tore. Endale üllatuseks sooviksin, et see karantiin läbi saaks, sest see hakkab juba ära tüütama ning ma sooviks juba oma sõpradega kokku saada.”

Jakob: “Olen saanud 7 korda Pirital ujumas käia ning käin rattaga sõitmas enda lõbuks kui ka trenni asemel. Vahel käin jooksmas. Sõpru see karantiin täiesti ära ei ole võtnud. Saan õues käia sõpradega, kõik on reeglitele vastav.”

pilt – Georg Kalme

Meie klassi tüdrukutel oli paar nädalat tagasi kokanduses ülesanne – 2 nädala jooksul kokata vähemalt 1 supp, 1 puder, 1 küpsetis ja 1 omavalikuline toit. Kokkasime palju erinevaid raskeid kui ka lihtsaid toite. Karantiinis on üks väga tore igavuse peletamise viis kokkamine, seega jagame igasuguseid retsepte, mida igavusest teha…

Tom Kha supp – Liis

Koostisosad: 400 ml kookospiima, 4 dl vett, 400 g kana, 400 g köögiviljasegu, tomatid, Tom Kha maitseainesegu

Valmistamine: Soojenda potis vesi ja kookospiim koos maitseainega. Haki kana ja lisa see potti. Haki tomatid ja lisa need koos köögiviljaseguga, kui kana on küpsenud. Keeda kuni köögiviljad on valmis. Serveeri ja naudi!

Fenkoli kreemine supp – Harriet

Koostisosad: 2 fenkoli juurt (valge osa), 2 sibulat, 300 g kartulit, oliivi õli, 600 ml piima, 100 g beebispinatit, soola ja pipart

Valmistamine: Puhasta fenkol ja lõigu. Koori kartul ja sibul ning lõigu. Pane suur pann sooja keskmisele soojusele koos 1 spl õliga. Lisa fenkol, kartul ja sibul. Peale 1 min lisa 200ml vett ja lase neil siis istuda 20 min kaane all või natukese kaane avaga. Vala piim pannile ja pane soola ja pipart maitse järgi. Oota kuni piim keeb ja vala kõik blenderisse. Brenderda kuni kõik on ühtlane. Vala ½ supist kaussidesse või kuskile anumasse ning teisele poolele lisa spinat. Blenderda kuni kõik on jälle ühtlane. Serveeri mõlemat supi osa võrdselt.

Tatrapuder – Mia Mai

Koostisosad: 0,9 dl tatrahelbeid, 1 dl vett, 1 dl piima, pool teelusikat meresoola, noaotsatäis võid

Kartulipuder – Melissa

Koostisosad: 6 kartulit, 300 ml piima, vesi, sool, või

Valmistamine: Koori ja keeda kartulid, lisa sool, seejärel vala veidi vett pealt ära. Lisa kartulitele piim ja lase mõni minut keeda. Seejärel purusta kartulid pudruks, lisa sulanud või ja sega.

Õuna-kaerahelbe-ricottakotletid – Grete

Koostisosad: 5 dl purustatud kaerahelbeid, 7 dl õunatükikesi, 200 g ricottat või kohupiima, 1,5 dl jogurtit, 3 sl suhkrut, 2 muna

Valmistamine: Tükelda puhastatud õunad väikesteks tükkideks. Klopi munad kaussi ja sega kaerahelbed, ricotta, suhkur, jogurt ning õunatükid ühtlaseks seguks. Tõsta supilusikaga väikesed pätsikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja vajuta pätsid lamedaks. Pane eelkuumutatud 200 kraadise ahju keskmisesse ossa. Kui kotlet on kuldpruun, võta plaat ahjust välja ja lase veidike jahtuda.

Banaanileib – Katarina

Koostisosad: 100g võid, 2 muna, 70 g suhkrut, 180 g nisujahu, 3 banaani, 1 tl soodat

Valmistamine: Pane ahi sooja 180°. Vahusta taosoe või suhkruga. Sega omavahel kokku sooda ning jahu. Pressi kahvliga banaanid katki. Sega kõik kokku küpseta u 50 minutit.

Vaarika küpsised – Emma

Koostisosad: 125  võid, 1.5 dl suhkrut, 1 muna, 2.5 dl nisujahu, 0,5 tl küpsetuspulbrit, 2 dl vaarikaid, kaunistamiseks tuhksuhkrut ja astelpajusid

Valmistamine: Sega koostisosad ükshaaval kokku ja vormi neist lapikud küpsised. Küpsised pane ahju ligi 15 minutiks, 200 kraadi juures.

Virsikukook –Triin

Koostisosad: 125 g või, 2 dl suhkur, 3 muna, 3 dl jahu, 1 tl küpsetuspulber, 250 g kohupiim, 250 g hapukoor, 2 sl tärklis, 1 suur purk virsikukompott

Valmistamine: Vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna, jahu ja küpsetuspulber. Suru tainas 26 cm läbimõõduga vormi põhja ja äärtele. Küpseta ahjus 200°C juures 10 minutit. Nüüd lao virsikud põhjale. Vahusta munad suhkruga, lisa kohupiim ja hapukoor ning kõige lõpuks tärklis. Vala segu virsikutele ja küpseta veel 30 minutit.

Retseptid on võetud internetist, kokaraamatutest, kombineeritud, väljamõeldud, pere lemmikud juba väga pikka aega jne.

pildid – Harriet, Mia Mai, Melissa, Grete, Katarina

sissejuhatus – Krõõt

Kuldar: “Minu jaoks on oluline, et ei pea kooli kiirustama, õppetöö läheb kodus ladusalt, sest materjali selgitad endale ise ette ja saad samal ajal juba ülesandeid lahendada. Kodus keskendumine on tegelikult väga lihtne.”

Henri: “Peale koolitööd saab koos sõpradega õues sporti teha ja arendada oma tantsuoskusi ja mõelda välja uusi tantsukavasid, peaksin lisama, et kogu kodus veedetud aja on olnud ilm suurepärane õues olemiseks, alati soe ja päikeseline. Tubastest tegevustest toon välja erinevate söökide valmistamise nt tegime hiljuti perega käsitsi pelmeene. Lisaks olen igavuse peletamiseks oma toa juba ligi 7 korda koristanud, sahtlid ja kapid korrastanud ja kõik pinnad sügavpuhastanud.”

Andre: “Olen sellel ajal hakanud rohkem tegelema kokkamise ja jooksmisega. Uutmoodi töö tegemine on mulle õpetanud rohkem enda aja kasutamist. Minu arvates võiks parandada aga seda, et kodutööd ja videotundide ajad ei ole kõik alati ühes kohas.”

Gerda: “Ma pole midagi erilist selle karantiini ajal teinud. Päevas pole ka erilist rütmi muutust. Ärkan, koolitööd, väljaskäik ja magama. Mõned korrad olen ma sõpradega videokõnes olnud või mänge mänginud, aga seda pole palju.”

Herman: “Minuga pole eriti midagi huvitavat juhtunud, välja arvatud üks kord, kui magasin bioloogia tunni maha. Õppida on veidi raskem ja mu tööd hilinevad. Siiski, kui ma saan ise valida aja ja tempo, on natuke lihtsam keskenduda.”

Merilin: “Olen distantsõppel palju rohkem joogat hakanud tegema (teen seda iga hommik). Ma tegelikult tahaksin väga kooli tagasi ja sooviks, et seda koroonat poleks olemas, kuna siis ma saaks olla koos sõpradega.”

Konrad: “Mulle ei ole õpetanud uus õppimisviis midagi, aga ma olen mõelnud, et miks peab ärkama koolipäeval kell 7, kui kell 9 ärgates saan ma kõik tavaliselt enne kella kolme tehtud.”

Grete: “Kuu aega koduõppel on minul üpriski hästi ja sujuvalt läinud ja olen kõigega järjepeal. Kindlasti on raskem õppida, aga samas on palju rohkem vaba aega ja vähem stressi.”

Tristan: “Kaua magamine võib tunduda paljudele suure plussina, kuid kurvastusega pean tõdema, et ühel korral magasin ka mina videokõnesse sisse. Tunnitööde täitmise kõrvalt on hea see, et õnneks on meil kauem aega sisustada mõistlikult vaba aega, seda soodustab ka valdavalt hea ilm.”

Emil: “Minu lemmik osa kodus õppimise osas on ärkamine enda valitud ajal, kui videokõne ei ole liiga vara. Minu jaoks on liiga varane videokõne toimumise aeg, kui see on enne kella kümmet hommikul.”

Liis: “Mina ei ole lähiajal midagi väga erilist teinud, päevad mööduvad õppides, nutiseadmeid kasutades, meisterdades ja väljas liikudes. Püüan olukorda alati võtta kerge huumoriga.”

pildid – Grete, Merilin, Liis

Alustasime oma distantsõpet 16.märtsil. Nüüdseks oleme olnud koduõppel 5 nädalat ja on saabunud kauaoodatud vaheaeg. Olukord on meie jaoks täiesti uus ning oleme sellega vaikselt harjunud. Et kunagi sellisele huvitavale olukorrale tagasi vaadata, kogusime oma arvamused kokku ja kajastame seda siin – ajaveebis.

Raul: “Kodus õppimine on igavam ja ilma õpetajate selgitusteta mõnes aines ka raskem. Kehalises kasvatuses peab iga päev 45 minutit õues liikuma ja ma olen hakanud rohkem oma koeraga jalutamas käima. Olen oma elukoha ümbruses avastanud uusi kohti, näiteks mahajäetud pumbajaam. ”

Trevor: “Kodus õppida on olnud väga tore, igavust ei ole tekkinud kordagi. Aitan oma pere rohkem kodutöödega, aga vaba aega on ikkagi rohkem.”

Georg Kärmas: “Koduõpe on mul hästi kulgenud ning olen ülesandeid õigeaegselt täitnud. Usun, et see on mulle õpetanud aja planeerimist ja kohusetundlikkust. Kõik on üsna sujuvalt sujunud peale selle korra, kui mul jooksis Vene keele vastamise ajal Skype 4 korda kokku. Väga ebamugav oli. Olen hakanud ka rohkem kokkamise ja trenniga tegelema, mis on tore.”

Melissa: “Distantsõpe on õpetanud näiteks seda, et alati, kui tekib küsimusi, tuleb kas klassikaaslaselt või pigem õpetajalt küsida, sest kui oled kodus ja õpetajaga niisama kokku ei puutu ja aru ei saa, on väga keeruline toime tulla.”

Harriet: “Kodus õppimine on õpetanud distsipliini ja ise hakkama saamist. Aja planeerimine on paremaks läinud ning mulle tegelikult meeldib kodus olla. Siin kodus pole otseselt midagi huvitavat juhtunud ning kõik on sujuvalt ja kiirelt läinud. On saadud küpsetada, treenida ja lugeda. On koristatud tervet maja mitu korda nädalas ning küpsetatud terve päevgi.”

Mikk: “Muidugi on kahju, et koolisõpradega enam näost näkku ei näe, see on üks vähestest negatiivsetest külgedest. Samuti on nukker ka, et trennid ja huviringid selleks aastaks läbi on. Tunnen ka mingit veidrat puudust linnas olemisest, poodides käimisest, restoranides söömisest, parkides kõndimisest jne.”

Krõõt: “Distantsõpe on mulle õpetanud kõige rohkem aja planeerimist ning olen aru saanud, kui vajalik on tegelikult füüsiliselt koolis käia. Samuti olen ma märganud, mis õppeainete õppimiseks kulub mul rohkem aega ja milliste jaoks vähem.”

Georg Kalme: “Mingil määral meeldib koduõpe mulle rohkem kui kool. Aga kodus ei ole sellist töökeskkonda nagu koolis ja mõnikord on tunne et kohe üldse ei viitsi õppida.”

Katarina: “Kuna trennis pole saanud käia, olen teinud kodus palju trenni nt. sõitnud rattaga. Olen hakanud rohkem ka raamatuid lugema.”

Karl: “Uus situatsioon on õpetanud et tuleb ennast alati sundida töö tegemisele ning kuigi tööd võib tunduda vähem, siis ei tohi seda alahinnata. Aja planeerimine on hetkeseisuga kriitiline ning tuleb omada päevakava. Põnevat ei ole minu puhul juhtunud ning elu on suhteliselt vaikne. Samuti ei ole ka midagi segast, sest õpetajad on kõike väga hästi seletanud, mida tasuks kiita.”

pildid – Krõõt, Katarina, Harriet

sissejuhatus – Krõõt