140a

Kuldar: “Minu jaoks on oluline, et ei pea kooli kiirustama, õppetöö läheb kodus ladusalt, sest materjali selgitad endale ise ette ja saad samal ajal juba ülesandeid lahendada. Kodus keskendumine on tegelikult väga lihtne.”

Henri: “Peale koolitööd saab koos sõpradega õues sporti teha ja arendada oma tantsuoskusi ja mõelda välja uusi tantsukavasid, peaksin lisama, et kogu kodus veedetud aja on olnud ilm suurepärane õues olemiseks, alati soe ja päikeseline. Tubastest tegevustest toon välja erinevate söökide valmistamise nt tegime hiljuti perega käsitsi pelmeene. Lisaks olen igavuse peletamiseks oma toa juba ligi 7 korda koristanud, sahtlid ja kapid korrastanud ja kõik pinnad sügavpuhastanud.”

Andre: “Olen sellel ajal hakanud rohkem tegelema kokkamise ja jooksmisega. Uutmoodi töö tegemine on mulle õpetanud rohkem enda aja kasutamist. Minu arvates võiks parandada aga seda, et kodutööd ja videotundide ajad ei ole kõik alati ühes kohas.”

Gerda: “Ma pole midagi erilist selle karantiini ajal teinud. Päevas pole ka erilist rütmi muutust. Ärkan, koolitööd, väljaskäik ja magama. Mõned korrad olen ma sõpradega videokõnes olnud või mänge mänginud, aga seda pole palju.”

Herman: “Minuga pole eriti midagi huvitavat juhtunud, välja arvatud üks kord, kui magasin bioloogia tunni maha. Õppida on veidi raskem ja mu tööd hilinevad. Siiski, kui ma saan ise valida aja ja tempo, on natuke lihtsam keskenduda.”

Merilin: “Olen distantsõppel palju rohkem joogat hakanud tegema (teen seda iga hommik). Ma tegelikult tahaksin väga kooli tagasi ja sooviks, et seda koroonat poleks olemas, kuna siis ma saaks olla koos sõpradega.”

Konrad: “Mulle ei ole õpetanud uus õppimisviis midagi, aga ma olen mõelnud, et miks peab ärkama koolipäeval kell 7, kui kell 9 ärgates saan ma kõik tavaliselt enne kella kolme tehtud.”

Grete: “Kuu aega koduõppel on minul üpriski hästi ja sujuvalt läinud ja olen kõigega järjepeal. Kindlasti on raskem õppida, aga samas on palju rohkem vaba aega ja vähem stressi.”

Tristan: “Kaua magamine võib tunduda paljudele suure plussina, kuid kurvastusega pean tõdema, et ühel korral magasin ka mina videokõnesse sisse. Tunnitööde täitmise kõrvalt on hea see, et õnneks on meil kauem aega sisustada mõistlikult vaba aega, seda soodustab ka valdavalt hea ilm.”

Emil: “Minu lemmik osa kodus õppimise osas on ärkamine enda valitud ajal, kui videokõne ei ole liiga vara. Minu jaoks on liiga varane videokõne toimumise aeg, kui see on enne kella kümmet hommikul.”

Liis: “Mina ei ole lähiajal midagi väga erilist teinud, päevad mööduvad õppides, nutiseadmeid kasutades, meisterdades ja väljas liikudes. Püüan olukorda alati võtta kerge huumoriga.”

pildid – Grete, Merilin, Liis

Alustasime oma distantsõpet 16.märtsil. Nüüdseks oleme olnud koduõppel 5 nädalat ja on saabunud kauaoodatud vaheaeg. Olukord on meie jaoks täiesti uus ning oleme sellega vaikselt harjunud. Et kunagi sellisele huvitavale olukorrale tagasi vaadata, kogusime oma arvamused kokku ja kajastame seda siin – ajaveebis.

Raul: “Kodus õppimine on igavam ja ilma õpetajate selgitusteta mõnes aines ka raskem. Kehalises kasvatuses peab iga päev 45 minutit õues liikuma ja ma olen hakanud rohkem oma koeraga jalutamas käima. Olen oma elukoha ümbruses avastanud uusi kohti, näiteks mahajäetud pumbajaam. ”

Trevor: “Kodus õppida on olnud väga tore, igavust ei ole tekkinud kordagi. Aitan oma pere rohkem kodutöödega, aga vaba aega on ikkagi rohkem.”

Georg Kärmas: “Koduõpe on mul hästi kulgenud ning olen ülesandeid õigeaegselt täitnud. Usun, et see on mulle õpetanud aja planeerimist ja kohusetundlikkust. Kõik on üsna sujuvalt sujunud peale selle korra, kui mul jooksis Vene keele vastamise ajal Skype 4 korda kokku. Väga ebamugav oli. Olen hakanud ka rohkem kokkamise ja trenniga tegelema, mis on tore.”

Melissa: “Distantsõpe on õpetanud näiteks seda, et alati, kui tekib küsimusi, tuleb kas klassikaaslaselt või pigem õpetajalt küsida, sest kui oled kodus ja õpetajaga niisama kokku ei puutu ja aru ei saa, on väga keeruline toime tulla.”

Harriet: “Kodus õppimine on õpetanud distsipliini ja ise hakkama saamist. Aja planeerimine on paremaks läinud ning mulle tegelikult meeldib kodus olla. Siin kodus pole otseselt midagi huvitavat juhtunud ning kõik on sujuvalt ja kiirelt läinud. On saadud küpsetada, treenida ja lugeda. On koristatud tervet maja mitu korda nädalas ning küpsetatud terve päevgi.”

Mikk: “Muidugi on kahju, et koolisõpradega enam näost näkku ei näe, see on üks vähestest negatiivsetest külgedest. Samuti on nukker ka, et trennid ja huviringid selleks aastaks läbi on. Tunnen ka mingit veidrat puudust linnas olemisest, poodides käimisest, restoranides söömisest, parkides kõndimisest jne.”

Krõõt: “Distantsõpe on mulle õpetanud kõige rohkem aja planeerimist ning olen aru saanud, kui vajalik on tegelikult füüsiliselt koolis käia. Samuti olen ma märganud, mis õppeainete õppimiseks kulub mul rohkem aega ja milliste jaoks vähem.”

Georg Kalme: “Mingil määral meeldib koduõpe mulle rohkem kui kool. Aga kodus ei ole sellist töökeskkonda nagu koolis ja mõnikord on tunne et kohe üldse ei viitsi õppida.”

Katarina: “Kuna trennis pole saanud käia, olen teinud kodus palju trenni nt. sõitnud rattaga. Olen hakanud rohkem ka raamatuid lugema.”

Karl: “Uus situatsioon on õpetanud et tuleb ennast alati sundida töö tegemisele ning kuigi tööd võib tunduda vähem, siis ei tohi seda alahinnata. Aja planeerimine on hetkeseisuga kriitiline ning tuleb omada päevakava. Põnevat ei ole minu puhul juhtunud ning elu on suhteliselt vaikne. Samuti ei ole ka midagi segast, sest õpetajad on kõike väga hästi seletanud, mida tasuks kiita.”

pildid – Krõõt, Katarina, Harriet

sissejuhatus – Krõõt

21.veebruaril kell 7:45 heisati Tallinna Reaalkooli õuel lipud ja samal ajal laulis lastekoor ja kooristuudio, kuhu kuuluvad meie klassist mitmed lauljad. Direktor pidas samuti lühikõne. Peale seda toimus paar koolitundi ning kell 10:50 hakkas põhikooli esimene aktus. Laulis koor ja loeti luuletusi ning direktor pidas kõne. Autasustati ka parimaid osalejaid olümpiaadidel ja spordivõistlustel. Veidi hiljem, 11:50, oli põhikooli teine aktus, kus oli ka meie klass. Laulis samuti koor ja peeti kõnesid direktori ja kaasõpilaste poolt.
Peale aktust läksime rõõmsalt vaheajale.

Tekst ja pilt – Melissa

11. veebruaril oli meil suusapäeva asemel Kalevi Spordihallis spordipäev. See algas kell 9 ja lõppes umbes kl 12. Esimesed 1,5h mängisime saalihokit, pioneeri ja tegime jõuharjutusi. Aga enne neid tegevusi jaotati meid (A-, B- JA C-klassi) kuueks erinevaks grupiks. Järgmised 1,5h olime Tallinna Spordihallis, mis on Kalevi Spordihalli kõrval. Alguses jooksime 12 minutit omas tempos. Lõpetades jaotati meid üheksaks rühmaks ja algas ringtreening. Enamus ringtreeningu harjutustest olid hüppamise ning jooksmisega seotud. Lühidalt oli meil tore, sportlik ja lühike koolipäev, mille jooksul saime lähemalt tuttavaks paralleelklassi õpilastega.

Tekst – Emil Henri

Teisipäeval ja kolmapäeval tutvustasime inglise keele tunnis plakateid või esitlusi ühe tervisliku toidu kohta. Toit võis olla ükskõik mis, aga tingimus oli, et peab olema tervislik. Rääkima pidi koostisosadest, retseptist, miks see üldse tervislik on ja mõndadest soovitustest, et roog paremini välja tuleks ning plakat valmistati kuni 4 inimese peale. Kõik välja prinditud või paberil olevad plakatid pandi ka klassi seina kaunistama. 2. rühmast tegid Henri, Krõõt, Melissa, Gerda ja Liis toidu ka päriselt valmis ja tõid meile kooli kaasa maitsmiseks, millest oli kõigil väga hea meel. Kõige populaarsemad toidud olid ilmselt eri sorti küpsetised, näiteks muffinid ja brownied.

Tekst ja pildid – Grete

Tänavu aasta üks esimesi näitusi meie koolis tähistas 200 aasta möödumist Antarktise avastamisest Saaremaalt pärit F.G. von Bellingshauseni poolt. Näitusel oli erinevaid topiseid (nt. pingviinidest). Oli näidatud ka selle aja varustust ning erinevaid raamatuid, mis on kirjutatud Antarktisest, selle avastamisest ja võidusõidust selleni.

Tekst – Johann

20. jaanuaril käisime paralleelklassidega vaatamas kinos filmi “Serengeti seadused”. Tegu oli väga informatiivse dokumentaalfilmiga. See seletas meile , kuidas erinevad liigid looduses üksteist mõjutavad. Erinevad teadlased katsetasid, kuidas mõjutab ökosüsteemist mõne liigi eemaldamine keskkonda. Vaatasime filmi Sõpruse kinos, kus olid väga mõnusad istmed ja üldse oli kogu ruum väga uhke. Film oli professionaalne ja tõi meieni ilusaid kaadreid loodusest. Loodame, et sel aastal ootab meid ees veel palju kinoelamusi.

Tekst – Mikk

Detsembris toimus liikumiskavade esitlus Kalevi pallimängudehallis. Iga klass pidi valmistama vähemalt 1,5 minuti pikkuse kava. Kava pidi koosnema erinevatest elementidest, nt tirelid, saltod ja ringtantsud.
Meie klassile meeldis üritus väga, sai hommikut tantsuga alustada. Kava oli meil väga huvitav, koosnes paljudest lihtsatest tantsuelementidest.
Kavas kasutasime kahte laulu – “Petlik õnn” ja “Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti”. Ise jäime esitusega rahule, kõik läks nagu planeeritud.

Meie klassile meeldis kõige rohkem 8.A klassi esitus.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ootame juba järgmist liikumiskavade esitlust.

Tekst – Tristan