139b

Kui saime sellisest võimalusest teada tahtsime kindlasti osa võtta, sest meie klassijuhataja Egle Pihlap näeb enda töö kallal nii palju vaeva ning on väga aktiivne nii koolis kui ka väljaspool.

Võistlusel osavõtmiseks oli tarvis saata žüriile põhjendav tekst, miks peaks just meie  õpetaja aasta klassijuhatajaks nomineeritud olema. Otsustasime, et parim viis selle tegemiseks oleks küsitleda õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid ning panna kirja ka enda mõtted. Seda me ka tegime. Alguseks mõtlesime välja intervjuu küsimused. Üks raskemaid ülesandeid oli õpetajatega ühise, sobiva aja leidmine. Jõudsime rääkida kahe õppealajahatajaga. Egle Pihlapit kiideti väga, kui kolleegi ning eriti tõsteti esile tema aktiivsust ürituste korraldamises ning võimekust lahendada erinevaid olukordi. Saime vastustest palju abi teksti koostamisel. Kui lõpuks sai kiri valmis, saatsime selle ära ning jäime vastust ootama. Tükk aega ei tulnud mingit tagasisidet, kuid septembri teises pooles teatas Egle Pihlap meile, et ta on kutsutud Tallinna haridustöötajate tänuüritusele, kus teda tunnustatakse aasta klassijuhataja tiitliga.

Autor: Amanda Maljugina

Toimetaja: Anette Auväärt

27.septembril leidis meie koolis aset Teadlaste öö. Meie klassist oli garderoobis vabatahtlikena abiks mõned õpilased. Aitasime külastajate üleriided garderoobi riputada ning saime ka võimaluse maja peal ringi vaadata.Kõige meeldejäävamad olid teise korruse matemaatika klassid, kus nägime huvitavaid teadustöid meie koolivendade ja -õdede poolt. Füüsika klassis oli eriti meeldejääv asi, kus sa pidid oma nime paberile kirjutama nii, et sa hoidsid peeglit laua peal ja kirjutasid tähed nii, et see oleks peegelpildis õige. Veel üks huvitav asi oli bioloogia klassis digimikroskoobiga herilase, võilille ja oma näpu vaatamine. Seal aitas kaasa ka meie klassikaaslane Karl Joosep. Lõpuks pärast kõikide tubade läbikäimist saime endale diplomi. Olime küll üsna väsinud, aga rõõmsad oma saavutuse üle, loodame ka järgmisel aastal sama põnevale kogemusele.

Autor: Heleri Sõer

Toimetaja: Anett Veskimägi

21. septembril toimus ülemaailmne maailmakoristuspäev. Nii liitusime meiegi 7.-9. klassidega reede pärastlõunal, et teha meie planeedile midagi head.

Me kogunesime kaheksanda tunni ajal kooli ette ning rääkisime seal läbi kõik reeglid, siis hakkasime lõpuks liikuma Kalaranda. Linnahalli poole minnes sadas korralikult padukat, kuid me ei lasknud sellel ennast häirida ning liikusime edasi. Kohale jõudes võtsime töökindad kotist välja ja asusime tööle. Nägime, kui palju on inimesed tegelikult loodusesse prügi jätnud. Seal oli palju plastikpakendeid, pudeleid, purke, väikseid plastikjubinaid ning meie kõrval leidsid seitsmendikud ka ühe suure rehvi. Otsustasime mõne aja pärast lõpetada kuna enamus meist olid läbimärjad ja koristatud saime hea koostööga suure osa rannast. Isegi, kui mõned õpikud said märjaks või mõned tossud poriseks, tegime me maailmale selle koos koristatud ajaga head. Ärme kasuta maailma prügikastina!

Auhind koristamise eest ehk Nublu, Kristel Aaslaidi ja Noëpi ühiskontsert koolis, loositakse välja oktoobri alguses. Ootame!

Suured tänud Amandale, Elisabethile, Anettile, Ellile, Anettele, Eleonorale, Sarahile, Maksimmile ja Hansule. Tegite suurepärast tööd!

Autor: Anette Auväärt

Selleaastane 1.-12. klasside spordipäev toimus meil 13. septembril Kalevi staadionil. Ilm oli küll kehv, aga kõikidel oli siiski hea tuju. Kogunesime staadionile kella kaheteistkümneks. Iga klass osales teatejooksus, jalgpallis ja 60m jooksus. Lisaks osalesid tüdrukud 400 meetri jooksus ning poisid 800 meetri jooksus. Teatejooksus jäi meie klass 8. klasside arvestuses teiseks. Jalgpallis võitsid meie klassi tüdrukud ja poisid jäid teiseks. Oli väga põnev päev!

Autor: Eleonora Järg

Toimetajad: Anette Auväärt ja Anett Veskimägi

2.septembri hommikul oli ilm hea ning aktus toimus kooli staadionil. Kõik klassid olid pidulikult riides ning isegi meie klassis kandis enamik õpilasi peas koolimütsi. Aktus lõppes traditsioonilise “pum-tšiga-pum” ning koolimütside lennutamise saatel. Pärast seda liikusime staadionilt edasi klassijuhataja tundi, kus saime uut infot kaheksanda klassi kohta. Peale seda läks igaüks oma teed.

Seitsmendasklassis läks meie klassivend Patrick Hispaaniasse vahetusõpilaseks. Sinna ta ka jäi ning kuna üks koht meie klassis oli nüüd vaba, liitus 8. klassis meiega Brigitte Pärn, kes õppis 139b lennus ka 1. ja 2. klassis. Meie klass on nüüd jälle terviklik!

Autor: Sarah Elisabeth Tihvan

Toimetas: Anett Veskimägi

Oli ka vast aasta seekord. Uued õppeained võisid küll rohkem pinget lisada, aga meie klass sai kõigega hakkama. Samuti esindasime Reaalkooli uhkelt ja hoidsime kooli au kõrgel. Preemiaks saime ärateenitud kolmekuuse suvevaheaja. Nüüd on igaühe oma asi, millega tegeleda – mõned puhkavad, teised käivad laagrites ja võistlustel. Siiski pärast 11. juuni aktust oli ka veel õppeköögis kokkamine, et tagada võimalikult sujuva ülemineku suvevaheajale. Võib öelda, et lõppenud kooliaasta oli edukas.

Autor: Hans Robert Kannukene

Riia 1

Seitsmes klass kurnas kõiki ja soov turgutada ennast suveks oli suur. Sellel aastal otsustasime külastada naabreid lõunast ning käia Riias. Paljud tahtsid minna Jurmalas asuvasse Līvu veeparki, ning valmiski plaan olla Lätis kaks päeva, et tutvuda Riiaga ning premeerida ennast kooliaasta vastu pidamisel. Alustasime siis 6. juuni hommikul bussisõitu Läti poole, aga kohale ei jõudnud me mitte Riiga ega ka Jurmalasse, vaid hoopiski Tarzani seiklusparki. Kahe päeva peale oli aega küllaga ja siis otsustati ka see koht ära uudistada.

Tegevusi oli Tarzanis rohkemgi, kui ainult ronimine. Pärast lõunatamist jagati ka kätte piletid mingit sorti rööpal allasõitvale autole. Siiski oli peamine atraktsioon seikluspark, kus sai igaüks proovida oma võimeid ronimises mitmel erineval rajal. Kahjuks ei olnud võimalust väga kaua seal viibida, sest väsimus hakkas ka kõige kangematele järgi jõudma. Taaskord me sõitsime bussis, kuid siht oli nüüd lõpuks ometi Riia. Kohale jõudes anti võimalus omapead linna uudistama minna, mida siis ka tehti. Õpilased said linna näha ja enamjaolt kõik jõudsid kokkulepitud ajaks tagasi hotelli.

Riia 2

Esmalt käisime ainulaadses Riia vanalinnas ringi jalutamas. Telliskivihooned, kirikud ka raekoda pakkusid huvitavaid vaatepilte ning giid samal ajal jutustas meile nendest. Jällegi anti natukene vaba aega ise ümbruskonnaga tutvumiseks ja vaatamisväärsuste nautimiseks.

Pärast seda sõitsime lõpuks veeparki, mis oli terve reisi oodatuim tegevus. Suures ehitises oli palju teha ning aega ei olnud nii palju. Seekord sai ka õuealal lõbutseda, sest tänu ilusale ilmale otsustati see lahti teha. Pärast suplemist oli vaja ennast siiski kuidagi turgutada. Muidugi parimaks kohaks osutus ostukeskus, kust sai tagasiminekuks toitu, meeneid ja kõike muud muretseda. Antud aeg sai otsa ning väsinud ostlejad läksid bussi, et tagasiteele asuda. Lõbureisi lõpp hakkas paistma ja õpilased olid nukrad, et see nii vähe oli kestnud.

Autor: Hans Robert Kannukene

Et  7-ndad klassid oskaksid koolis õpitud tarkusi ka rakendada, on Harku õppepäev täiuslik proovikivi, kus õpilasi testida. Metsas keemia, füüsika, matemaatika ja bioloogias tegelemine on juba mitmeid aastaid Reaalkoolis harjumuseks olnud ning sel aastal 5. juunil sai 139.b ka selle tunde kätte. Tegelikult algas kõik juba varem, kui koolis tehti rühmad ja uuriti eelnevalt kaarti, kuhu matkarada märgiti. Lisaks õpiti veel vajaminevaid töövahendeid kasutama. 

 Kui päev saabus, olid õpilased õigeaegselt raja alguses ning kuulasid, kui reegleid seletati. Matkarada ise ei valmistanud enamikele raskusi ja ilm oli imeilus. Seetõttu läbiti punktid kiiresti ja ülesanded tehti korralikult. Värskes õhus aja veetmine oli täiuslik vaheldus üksluistele koolipäevadele, mis meeldis nii õpetajatele, kui ka õpilastele.

Meie klass käis 10. mail Rebala karstialal silmaringi laiendamas. Jõudes bussiga pärast lühemat sorti sõitu sihtpunkti, ei arvanud keegi algul midagi erilist sellest kohast. Huvi hakkas tekkima alles siis, kui selgus, et karstiala ise on veel kaugel ja sealne kohalolek oli tingitud muinasaegsetest matmisplatsidest. Nendest räägiti põhjalikult nii õues, kui ka majas, kus oli palju teksti sellest kohast täpsemalt ja kuidas kõik avastati. Ajaloost täis tuubitud õpilased sammusid pärast seda mööda jõesängi karstiala poole, kus tehti ka pilte lummavatest vaatamisväärsustest. Ronida kahjuks ei tohtinud karstialal, sest oli just vihma tibutanud, aga mõned ikka jooksid sellel imelikul mängualal. Terve päev suutis toredaid mälestusi tekitada, aga sellest hoolimata asusime peagi teele tagasi kooli. Jällegi oli see üritus suurepärane näide, kuidas õpitut päriseluga seostada.

2. mail tähistas Tallinna Reaalkool esimese laulupeo 150-ndat juubelit suursuguselt ajarännaku ja väikese laulupeoga. Selle aastapäeva jaoks pidi 7.b muutuma päevaks Võnnu aleviku esinduseks. Peamiselt tähendas see seda, et nagu ka kõik ülejäänud klassid, pidime valmistama endale vapi või lipu Võnnu sümboolikaga. Pärast tavatut koolipäeva saigi juba neid kasutada rongkäigus Kalevi spordihalli juurde. Ajastule kohaste riietega jalutasidki koorid ja klassid sellele eriskummalisele laulupeole ning kõrvalseisjad olid kõik hämmingus. 

Palju oli nähtud ka vaeva esimese laulupeo laulude õppimisega, et meie oma oleks täpsem ja meenutaks rohkem 19. sajandi pidu. Alguses pidid kõik laulma kahte hümni (üks oli tolle aja hümn Eestis ja teine praegune, mida ka lauldi 1869. aasta laulupeol. Peale seda oli kõik juba esinejate teha ja muretseda. Ajarännaku lõppedes said õpilased minna koju positiivsete elamustega.