arh134c

Neljapäeval, 7. aprillil oli meie klassile teaduspäeva raames ette nähtud kaks loengut. Esimene neist oli Ringo Ringvee rändeteemaline ja teine oli Lennart Lennuki mereolustikuteemaline loeng.

Ringvee loengust jäid kõige teravamalt meelde ta omapärane soeng ja irooniline tõsiasi, et maailma kõige religioossemast piirkonnast tulevad inimesed kõige vähem religioossesse piirkonda. Lisaks murdis Ringvee paar stereotüüpi. Nüüd me teame, et:
-kõik pagulased ei ole moslemid
-kõik pagulased ei pea kinni karmidest usunõuetest.
Lisaks saime teada, et keskmine Eesti rassist on Ida-Virumaal elav sisserännanud 30-aastane keskmist palka teeniv naine, kes on ise immigrant.

Lennart Lennuki loeng andis huvitava ülevaate Läänemere mikroskoopilisest elanikkonnast. Nimelt kesksuvel, kui asustustihedus meres on suurim, võib peotäies läänemerevees olla :
-keskmiselt 5 hulkrakset (nt. krabi vastseid, vesikirpe, aerjalgseid jne)
-keskmiselt 200 ainurakset (nt. ripsloomad, amööbid jne)
-keskmiselt 50 000 isendit taimhõljumit (rohevetikad, sinivetikad (kes ei ole tegelt vetikad lol) jne). Muide, umbes 50% hapnikust tuleb merest 😊
-ning keskmiselt 50 000 000 bakterit.

Huvitav fakt, mis kõrva taha panna: Aasias on inimese seedesüsteemis tekkinud bakter, kes aitab vetikaid seedida.

-Oliver

Kolmapäeval, 10. märtsil oli meie klassil ühepäevane väljasõit Kuutsemäele. Selle pärast pidime juba väga varakult kooli ees kogunema. Suusatama läksime 7.c õpilastega. Õpetaja Piret Karu tuli ainukese õpetajana kaasa, sest Olspert ravis end kodus, aga südames oli ta meiega.

Teel sinna tähistasime kalli klassivenna, Birki sünnipäeva: sõime Anette küpsetatud torti, laulsime ja kuulasime eestimaist muusikat ning olime rõõmsad, et saime selle tähtsa päeva üksteise seltsis veeta. Kohale jõudnud, seadsime endale lauad ja suusad alla ning suundusime mäele. Paljud, kes olid esimest korda lauatamas, võtsid grupiõppe, mis tasus igati ära. Jätkus ka neid, kellele meeldis mäe otsas juttu ajada, ilma nautida, hoolimata, et lõpuks hakkas vihma sadama, ja sealt alla keerutada – need kamraadid lasid ainult neli korda mäest alla, kuid said omamoodi elamuse.

Kuutsekal sõime lõunat kella kahe paiku ja tagasi hakkasime sõitma kell 5. Enne sõitu lõikas Iris lahti endatehtud tordi, mis kõigil keele alla viis. Tagasiteel jätkasime eestimaise muusika kuulamisega.  Tallinnasse, koolimaja juurde jõudsime üsna hilja.

See oli üks seiklusi täis lõbus päev, mis pani hea punkti viimasele koosveedetud talvele.

-Siret ja Anette

22.detsembril kell 18.00 kogunesid kaunid ballilised Tallinna Reaalkooli esimesele korrusele. Ükshaaval kutsuti kõik pidulikult külalised nimepidi saali. Sisse astudes tervitati õppealajuhatajaid Martin Saart, Madis Somelari ning tema imeilusat abikaasat. Seni kuni kõik saali kogunesid oli võimalik nautida suurepärast glögi ning mõnusat seltskonda.

18.45 kõlas avavalss ja kõigi imestuseks oli tantsupõrand puupüsti täis. Pärnu puhkpilliorkester mängis õhtu läbi imelist cha chat, džaivi, sambat ja rumbat, valssi ning viinivalssi. Õhtu oli maagiline hoolimata sellest, et paljud ei saanud arugi, mis tants parasjagu käis (#kui puudub muusikalinekuulmine). Kahe orkestri pausi ajal võis laval kuulata meie imearmsa 134. lennu “bändi”, kus mängis ka meie kallis klassivend K. Kluge.

Ballil pakuti maitsvat kringlit, puuvilju, teed, kohvi ja morssi. Õhtu lõpuks oli varuks 19kg martsipanitort!

Õhtu jooksul oli märgata ka fotograafi, kes jäädvustas kõik olulised hetked. Enda kaaslasega oli ka võimalik eraldi pilti teha.

Kella kümne paiku ilmus välja DJ ning disko võis alata. Pintsakud lendasid ja puusad nõksusid. Rütmi kiirenedes meeleolu tõsusis. Kõigil oli väga lõbus.

22.detsember oli üks fenomenaalne õhtu, mida ei unusta me veel nii pea.

-Victoria ja Siim M.

Ühel hubasel detsembrikuu õhtul toimus üheksandate klasside jõulupidu. Kella kuueks olid kõik lauad kenasti valmis seatud ning toitudest lookas. Õige pea ilmus lavale bänd. Peale vahvat esinemist, pidid kõik klasssid oma kingikotid välja lunastama. Meie lunastasime oma kingikotid playbox’i, Sireti tantsugrupi ning Kaspari bändi esinemistega. Loodan, et lennukaaslased jäid meie esitustega rahule. Kui kõik klassid olid oma kingikotid lunastanud, algas tants ja trall. Alustuseks väga vahvad seltskonnatantsud Piret Otsaga ning õhtu lõpetuseks üks korralik disko. Õhtu lõppes alles hilja-hilja ning tantsu sai ikka korralikult vihutud!

Aitäh teile, mu kallis 134. lend 🙂

25. septembril käis kogu Tallinna Reaalkooli 134. lend Ida-Virumaal Kohtla kaevanduspargis. Väljasõit oli kell 8.00 ning sõit kestis umbes 2 ja pool tundi. Sinna jõudes läksid klassid lahku. Meie klass läks kõigepealt kivituppa ühte meest kuulama. Ta oli seal kaua töötanud ning ta rääkis oma kaevanduskogemustest ning viskas häid kilde. Sinna oli välja pandud kõige ilusamad ja kummalisemad kivid. Edasi läksime me peahoonesse, kus meile räägiti põlevkivi kaevandamisest ja elektrienergia tootmisest. Peale seda panime me joped selga, kiivrid pähe ning meid juhatati maa alla. Seal tehti meile ekskursioon. Kõigepealt läksime rongi peale ning sõitsime tükk maad rongiga. Meile räägiti, kuidas kaevurid vanasti tööd tegid ja kui raske see oli. Nüüd tehakse tööd masinatega ning see ei ole füüsiliselt enam nii raske. Paar vana masinat pandi tööle ka ning need tegid meeletut lärmi. Maa peale jõudes läksime bussi tagasi ning sõitsime sööma. Toit oli väga maitsev ning kui kõhud olid täis, sõitsime bussiga Kukruse mäe juurde, mis oli seest soe. Me ronisime mäe otsa ning samal ajal rääkis giid meile selle ajaloost ning muust huvitavast. Sealt tagasi tulles läksime bussi ning hakkasime sõitma Tallinna poole. Jõudsime tagasi kooli juurde kella kuue paiku. Oli väga huvitav ning teadmisterohke reis.

-Kaarel

29. september. Ilm oli sünnipäevale kohaselt kaunis. Meie klass otsustas selle erilise päeva puhul lubada endale pitsat. Pitsa oli maitsev ja meeleolu hea.  Enne seda, kuuenda tunni ajal rääkis meile vilistlane Uku oma tööst – ta on ajaloolane ja uurib hetkel segarahvustest abielusid.

14. oktoobril käisime Draamateatris entendust “Hõimud” vaatamas. Seal mängis meie endine koolikaaslane Pääru Oja. Lugu rääkis ebatavalisest perekonnast. Teemasid käsitleti sügavalt ning huvitaval kujul. Klass nautis etendust varieeruva eduga, tunded vaheldusid melanhoolsetest eufoorilisteni. Emotsioonid olid sama värvikad kui valguse murdumine läbi prisma. Et etendus toimus viiendal korrusel, siis sinna kõndimine oli väsitav.

Algas põhikooli viimane peatükk. Tookord, 1. septembril, oli ilus ilm. Taevas lõõskas päike ning aktus leidis aset seal kus alati, staadionil. Traditsiooniliselt pidas meie kooli direktor kõne, milles soovis ta meile edu tuleval õppeaastal. Laulsime ka Eesti hümni ning viskasime ühe teadatuntud ütluse tulemusena õhku mitmeid mütse. Väga meeldiv oli taas näha klassikaaslasi, kellest enamikuga polnud kolm kuud kohtunud. Märkasime kõik, et puudu on kaks inimest, kes olid meiega alles 8. klassi lõpul: Greta Frosch ja Christopher-Robin Lauring olid oma kooliteed jätkanud mujal. See tuli meile üllatusena, kuna enamik meist polnud nende lahkumisest teadlikud. Sel päeval algas 9. klass Tallinna Reaalkoolis.

-Kristofer

Kevadine klassi väljasõit viis meid Taevaskotta ja Ahja jõele. Jõe läbimine parvedel oli üsna suur katsumus. Veel kommentaare?

21. mail toimus kaheksandatel klassidel eesti keele üleminekueksam. Aega oli 90 minutit, aga enamus lõpetas varem. Pärast seda oli meil pool tundi pausi, mille jooksul osad sõid tähistamiseks kooki ja kõik olid õnnelikud oma ellujäämise üle.
Pärast eksamit toimus meil seksuaalkoolitus. Poisid ja tüdrukud sorteeriti eraldi klassidesse. Oli vääga pikk, ent hariv. Arutleti, et seksuaalsus on lai mõiste ja siis õpetati, kuidas kasutada rasedusvastaseid vahendeid. Saime kaasa ka meeneid. Topeltkaitse on parim kaitse!