Ăpetaja Tendermann… Ohh, teda on keeruline kirjeldada. 9.c klassis ei ole Ă”pilast, kes enne vene keele tundi ei vĂ€riseks, kui siis Simon, aga tal on ju vene keel kodukeeleks. Aga ma olen selles kindel, et ei ole kedagi, kes ei kardaks Tendu raevu.
Oleme nagu robotid, kui kuuleme seda vĂ€ikest muutust Ă”petaja hÀÀles, jÀÀme plĂ”ksti vait. Ta on halastamatu, kui ajame ta vihale. Aga kus me oleksime ilma temata, Marika on vorminud meist kĂŒlmanĂ€rvilised, tugeva vene keelega Ă”pilased (on ka erandeid, aga neid on vĂ€he). Vaatamata tema nĂ”udlikkuse ja laastava viha kĂ”rval, on ta ĂŒleloomulikult sĂŒdamlik, mĂ”istev ja armastusest tulvil vene keele mentor ja elu juhendaja.
Ta suudab meile iga kell naeru nÀole tuua, kui oleme sÔnad korralikult Àra Ôppinud. Minu isiklik esmakohtumine Ôpetaja Tendermanniga oli 7.klassi alguses kui ta viis mind kohe Ôppealajuhataja juurde, sest olin teistest aasta jagu maas: Ôppisin eelmises koolis saksa keelt. Alguses oli meie vene keele kapten pööraselt tige, aga mÔistis siis minu probleemi ja aitas mul edasi liikuda omas tempos ja vÔimetega.
JÀrgmiseks tegin vÀiksed read mÔnest huvitavast, lÔbusast ja toredast jutust vÔi muust juhtumist, mis on juhtunud vene keele tunnis.
- Kui keegi kĂ€ib reisil, ei jÀÀ tal toomata mĂ”ni unikaalne kivike, mille Ă”petajale andmine, toob Ă”pilasele suure heakskiidu. Nimelt on ĂŒheks Ă”petaja hobiks kivide kogumine.
- Kui kellelgil on klassist uus vihik, pliiatsid, pastakad vms puudu, siis Ôpetaja on alati valmis rahaliselt aitama. (Me oleme aga alati eeskujulikult keeldunud.)
- Ăpetaja kutsub Siimu klassi ette. Poiss tuleb longus peaga ja ĂŒtleb: âĂpetaja, ma ei oska,â Ă”petaja ohkab ja vastab: âKaks,â Laasik mĂŒttab kohale tagasi. JĂ€rgmiseks kutsub pedagoog tahvli ette Kaspari. Poiss tuleb nina pĂŒsti klassi ette ja jutustab pikalt ja soravalt kodutöö ette. Juhendaja mĂ”tleb ja sĂ”nab siis: âKaks pluss,â ja kirjutab numbri pĂ€evikusse ĂŒles. Kasparil on löödud nĂ€gu peas, ta longib kohale.
- KĂ€es on vene keele tund. Ăpetaja Tendermann kĂ€skis kodutööks teha pirukaid vĂ”i koogikesi. KĂ”ik lauad on tĂ€is toitu. Jagasime oma pirukad ja koogid laiali, et neid hinnata ja sĂ”ime terve tund. See oli ĂŒks parimaid ja lĂ”busamaid vene keele tunde. Ruum tĂ€is naeru kilkeid, puhast rÔÔmu ja hĂ€id lĂ”hnu. See tund tĂ”i oma lihtsusega naeru suule terveks nĂ€dalaks.
- âNo, kuidas see heli nĂŒĂŒd kĂ€ima lĂ€heb,â pomiseb Ă”petaja. Klass lausub kooris: âEkke!â Ekke lĂ€heb ja parandab probleemi. (Ja nii on iga kord, kui tekib tehnikaga probleeme.)
ĂkskĂ”ik kui palju ta on meie peale pahandanud, ĂŒhtesid ja kahtesid pannud ja âгЎДeeeeeeâ karjunud kui kÀÀname âbâ eessĂ”naga sĂ”na valesti . Oleme kindlad, et meie vene keele repetiitor ja treener Marika Tendermann armastab meid kogu sĂŒdamest.
AitĂ€h, et oled meid juba kolm aastat juhendanud ja treeninud – Sinu Tallinna Reaalkooli 134.c klassi Ă”pilased.
-Artur (koos klassi abiga)