a128c

Selle õppeaasta esimese veerandi viimane päev polnud tavaline koolipäev. Käisime kogu 128. lennuga Kohtla-Nõmmel põlevkivikaevanduses.
Tegu polnud siiski pelgalt lõbureisiga, pidime tagasi sõites täitma põlevkivi ja sealsete kaevanduste teemalised töölehed. Uurisime brošüüre ja puha.
Minek toimus kahes suures bussis. Ning just meie, c klass, olime need kes ei omanud tervet bussi, vaid olime kahele bussile laiali jaotatud.
Kord kohale saabunud, algas meie käik ringiga väljas. Vaadati suuri masinaid ja vallutasime aherainemägesid.
Kogu päeva juhtis meid giid, kes mulle täitsa meeldis.

Sees saime endile pähe kiivrid, mis ei olnud iluasjad ning kaitseriided. Tahtjad said otsaette ka pealambi.

Maa all oli rõske ja külm. Ka seal tegime korraliku tiiru. Kui me maa peal vaatasime suuri masinaid, siis maa all tegime me sedasama, kuid peale suuruse tegid nad ka jubedat lärmi. Seal sõitsime ka rongiga.

Ekskursioon põlevkivikaevanduses lõppes sooja supi, saiakese ja hea kuuma teega, mis olid peale pikka päeva väga kosutavad.

Enne bussidesse minekut ja klassi kahestumist tegime kogu klassiga ühispilti ka. Selline oligi meie esimese veerandi lõpp.

Mulle jäi igatahes mulje, et see väljasõit meeldis kõigile kes meie klassist kohal käisid.

hilinemisega, Haldi Küla

Ilmselgelt olen ma natuke ajast maha jäänud, nii umbes kolm veerandit, aga noh, aega võttis, aga asja sai, loodame.

Igatahes oleme juba kolm veerandit uuesti koolis. On lahkunud kokku kolm õpilast (Peeter ja Ainar eelmise aasta lõpust ning Daisi sellest aastast) ning juurde tulnud kaks (Eljus ja Marcus). Oleme juurde saanud mitu head õpetajat – keemiat on hakanud õpetama Andrus Kangro ning arvutiõpetust Jevgeni Koshelev. Reaalkooli Täienduskooli prantsuse keele kursust annab Ungarist pärit Gabriella Ficze, kellega suhtlemisel saab peale prantsuse keele harjutada ka inglise keelt; saksa keelt õpetab Julia Revko. Käsitööõpetaja Katri Org on juba pikemat aega haige (siinkohal soovib kogu 8.c talle head paranemist) ja asendab õpetaja Anneli Veel.

Oleme olnud kõik edukad ning loodame, et oleme edukad ka edasi.

12.detsembril 2008 käisime Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis õppereisil.

Hommikul kogunesime kella poole kümneks kooli ette. Reisi saatjateks olid meie klassijuhataja Silvia Mumma ja eesti keele õpetaja Mai Gross.
Meil kulus bussisõidule arvatust vähem aega, seetõttu käisime Lydia Koidula sünnikohas ja Jakobsoni haual, kus õpetaja Gross süütas küünla. Aga aega jäi veelgi üle, buss sõitis Vändra kauba- maja parklasse. Kes tahtis, võis ostlema minna või pissipeatuse teha. Mõne aja pärast hakkasime taas sõitma.

Lõpuks jõudsime talumuuseumisse. Seal tervitas meid üks tore tädi. Kõigepealt läksime veskisse, seal jutustas see tädi talurahva elust ja vanadest jõulukommetest. Ta rääkis meile, mida jõulude eel ja nende ajal tehti. Veski kõrvalruumis ootas meid vanem naisterahvas. Tema tegeles leiva küpsetamisega. Ta näitas ka, kuidas leiba teha; saime proovida  taigna sõtkumist ning maitsesime isetehtud leiba. Meie klassivanem Kadri tegi meile ülinunnu taignast põrsakese. Siis läksime teise majakesse. Seal mängisime erinevaid mänge, näiteks „Lähme rukist lõikama…“ ja vedasime vägikaigast. Mängud olid väga naljakad. Külla tuli ka jõulusokk, kes otsis oma mõistatustele vastuseid. Kes esimesena õige vastuse ütles, sai kommi. Pärast soku külaskäiku pakuti meile süüa, sealhulgas sai maitsta ehtsat karaskit. Siis mängisime jälle ja hiljem läksime lauta. Lauda lõhn polnud alguses meeldiv, kuid sellega harjus ruttu ära. Laudas olid lambad ja lehmad. Lammastele võisime leiba anda.

Pärast toitmist läksime ühele lõkkeplatsile. Osa kiikus seal, osa küpsetas püstkojas viinereid. Alles päeva lõpus tutvusime Jakobsoni majaga. Majas olid stendid piltide ja juttudega. Meile räägiti Jakobsoni elust ja saavutustest ning sellest, miks ta Eesti kultuuri juures nii tähtis on. Pärast ringkäiku majas alustasime bussisõitu tagasi Tallinnasse.

Sellele ekskursioonile ei saanud paljud tulla, kuid see on nende kaotus. Ma arvan, et see on seni meie parim ekskursioon, kuid loodame, et järgmised on veel paremad. Täname Mai Grossi, et ta ikka meie ekskursioonidel kaasas käib ja kindlasti Silvia Mummat toreda reisi korraldamise eest!

JAANIKA JENSEN

..et meie multiversumi vallutav kava kukkus läbi. Lepime nüüdsest peale universumiga.

Algab siinkohal meie ülisuur, multiversumi vallutav kava. Märt Belkin (s.o mina) ja Sander Udam (s.o madurednas) kajastame nädalat Tallinna Reaalkoolis 7C klassis. Kõike, mida te ütlete, võidakse kasutada teie vastu. Alustame esmaspäevast ja lõpetame reedega. Kajastame kogu koolinädalat.

*~*~*~*~*~*

Esimene päev algas uue tunniplaaniga. Sai ristitud see Suure Geniaalse Ja Perfektse Loomingu päevaks. Erakordselt huvitav, sisaldab kahte tundi kunstiõpetust, siis ühte väikest geograafia-kolmveerandtundi, seejärel muusikalist õppetundi misjärel päeva lõpetab elegantselt loodusõpetuse (või füüsika-)tund. Huvilistel lisandus lõppu siis ka prantsuse või saksa keel.

Kunstiõpetus algas toredalt. Olime kõik end sisse säädnud, siis tutvustas õpetaja end ja siis asusime töö kallale. Ülesanne: kujundada oma nimi. Vastavalt huvialadele või miskit sehukest. Tulid lõbusad iseenesest. Kujundati nii ruumilisi tähti, numbreid (näiteks mina), kaunistatud tähti ja muud. Üsna paljude jaoks oli vist uudne süsteem, et enne tööd tuleb teha kavand ja isegi üsna mitu neid.

Pärast seda tundi läksime siis geograafiatundi, kirjutasime seal kontrolltöö. Ãœsna huvitav. Pean tunnistama, et tegemist oli minu jaoks täieliku vene keelega (see tähendab, ma mõistsin tööd umbes 20% ulatuses). Ãœlejäänud osa ma lihtsalt..leiutasin. Jah. Mõtlesin kohapeal välja. Impoviseerisin. Varem on säärane meetod üsna kasulikuks osutunud. Pärast tööd, sööklas, söögivahetunnil, kuulsin toredat dialoogi: “SEE JOONIS OLI DELTA VÕI?” -“Jah, oli..” – “MISASJA? MA KIRJUTASIN, ET SEE ON (see jubin, noh)… ma ei teadnud lihtsalt, mis see on, noh!” (Märkus: tegu on liivaluitega kõrbes.)

Muusikaõpetuses oli samuti töö. Küll tunnikontrolli vormis. Kõik kordasid enne tunni algust poolpaaniliselt: “Vishnu on hävitaja, eks?! Ja Brahma on looja!?”.. aga töö oli palju lihtsam kui oodatud. Pärast seda sai õpitud natuke hiina muusikat ja uut helistikku. Laulsime ühte hiina laulu ka. See sai 7C uueks hümniks, undub. Enne füüsikatundi laulsid kõik ikka: (kirjuta siia selle asjanduse tekst), läbi nina, nagu öeldud. Oli.. lõbus ja meeldiv.

Loodusõpetuse tund kulges huvitavalt. Pidime korraldama hääletuse (kogu tunniks), aga see ei kujunenud just kuigivõrd välja. Sai arutletud siis kontrolltöö üle, anemomeetrist, gümnaasiumi füüsikaolümpiaadist ja muust säärasest.

Prantsuse/saksa keele tunni ajal vapustas meie järelejäänud klassikollektiivi tõsiselt teadaanne raadiosõlmest. Avarii, kanalisatsioonikrahh, kõik WC-d on suletud ja kraane palutakse mitte kasutada. Ãœhe klassis viibiva inimese reaktsioon (nimesid nimetamata): “Jah, nüüd teeme kõik püksi, eksole.”

Alustame lõpust. Meie klassist pääsesid piirkonnavooru:

14. Ainar Klimov

17. Jaanika Jensen

19. Robert Raag

44. Sander Udam

47. Elina Osi

teistest klassidest said edasi:

1. Sandra Schumann

7. Joonas Kalda

8. Jüri-Mikk Udam

16. Liisa Suvorova

18. Norman Knyazev

22. Liset Rohi

28. Gert Hendrik Kauniste

31. Risto Korb

32. Eliis Kalbus

35. Daniel Ehandi

39. Karl Allik

Siit võime järeldada, et meil on veel arenguruumi. 7C klassil nimelt. Me moodustame marginaalse osa edasipääsenutest, aga see ei loe. See tähendabki, et.. et.. et.. Et meie klassis on palju kulissidetaguseid niiditõmbajaid!!

Aga tegelikult. Me peaksime tegema sellest tõsised järeldused. Nimelt järeldused, et me oleme väga tublid.

Teisipäev. Sajab. Ei saja, see tähendab. Teine tund. Ühe rühma jaoks esimene, teise rühma jaoks teine. Matemaatika. Uni. Ülesanded. Kahe tunni pärast algav matemaatikaolümpiaadi koolivoor. Paanika!!

Aga paanikat tegelikult pole. Kõik õpivad rahulikult algavat teemat. Õpivad, õpivad, naudivad matemaatikat, lasevad numbritel enese ajust läbi voolata… ja naudivad..

või siis siiski mitte.

Esimene pool on täiesti tõene. Kõik töötavad ülesannetega kaasa, kuulavad õpetaja seletusi. Samas on üsna usutav, et olümpiaadil osalejate südamed pumpavad üsna palju verd. Sest, kuigi me harjutanud oleme, on pinge ikkagi üsna suur.

Teine tund saab läbi. Algab kolmas. Tuleb olümpiaadil osalejate söögivahetund. Enne seda tuleb õpetaja teade: “Pärast olümpiaadi lähete k o j u.” just sellisel hääletoonil, kuhu paneks järele internetismaili 🙂

Värisevail südameil haarame kahvlid ja noad. Ei, me ei hakka sooritama Texase kahvlimõrvu. Me hakkame kogema viimast lõunasöömaaega enne Suurt Matemaatilist Jõuproovi. Sööme ära. Siis tõuseme värisevail jalgel üles teisele korrusele, klassi 208. Mina ja Sander vestleme veel pisut üheksandike Siim Liiseri ja Markus-Eerik Hormaga. Jagavad nad meile veel näpunäiteid ja seletavad mõnd ebaselget asja. Siis pääseme klassi…

Algab kaks tundi kestev piin… ei, ma ei öelnud seda, teile ainult tundus. Ma ütlesin tegelikult paradiis. Te lihtsalt kuulsite valesti! Ausalt ka!

Ülesanded olid iseenesest üsna lihtsad. Esimene ülesanne nõudis lihtsat arvutamist. Ülesannet kahjuks kopeerida ei õnnestu, aga vastuseks tuli -1. Mitte 20699/12456, nagu minul.

Teine ülesanne – Kolm poissi korjasid neljalt puult kokku 68 õuna. Esimeselt puult korjasid kõik võrdse arvu õunu. Teiselt puult korjas igaüks kolm korda rohkem õunu kui esimeselt puult. Pärast õunte korjamist kolmandalt puult oli neil kokku viis korda rohkem õunu, kui enne sellelt puult õunte korjamist. Neljandalt puult korjasid nad kokku 8 õuna. Mitu õuna korjas neist igaüks esimeselt puult?

Nõudis loomulikult ainult lihtsa võrrandi koostamist ja vastuseks saame, et igaüks korjas ühe õuna. Mitte 1 1/3, nagu minul.

Kolmas ülesanne – On antud ruut ABCD, mille külje pikkus on 1 ja selle külgede BC ja AD keskpunktid on vastavalt M ja N. Külg AB on raadiuseks ringjoonel, mille keskpunkt on A. Ringjoon ja lõik MN lõikuvad punktis K. Leia nurga AKC suurus.

Nagu ütles klassiõde Haldi, siis “selle ülesande vastused olid kõige erinevamad”. Õige vastus oli 135 kraadi. Näiteks minu vastus oli 225 kraadi. Tuli ka vastuseid nagu 175 kraadi… Mõned inimesed ei taibanud, et nad ei pea mõõtma mitte “mallikesega” (matemaatikatunnis tekkinud väljend), vaid arvutama. ARVUTAMA. Kalkuleerima. Aritmeetika!!

4. Teatud seaduspärasuse järgi joonestati ritta ühikruutudest koosnevaid ristkülikuid. (Ühikruuduks nimetame ruutu, mille külje pikkus on 1). Neist kolm esimest on näha joonisel.
a) Mitu ühikruutu on 10. ristkülikus?
b) Leia 20. ristküliku ümbermõõt.
c) Mitmenda ristküliku ümbermõõt on 178 ühikut?

Joonised näevad välja umbes sellised:

1.

1 1 1

1 1 1

2.

1 1 1 1 1

1 1 1 1 1

1 1 1 1 1

3.

1 1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1

Vastus on lihtne. Mõelge ise. Või vaadake lahendusi.

5. Asenda tabelis olevad tähed A, B, C, D, E, F, G ja H erinevate numbritega 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 nii, et ühes reas olevate kolme arvu korrutis oleks paremal märgitud arv ja ühes veerus olevate kolme arvu korrutis oleks all märgitud arv.

A B C 18

D 9 E 126

F G H 160

60 36 168

Paljud ütlesid selle ülesande kohta, et see oli lihtsaim neist kõigist. Aga vähesed taipasid, et tuleb kirjutada ka põhjendusi (ja mitte vähe). Seega sai enamus meist selle ülesande eest vaid 3 punkti 7st.

Sellega lõpeb kirjeldus matemaatikaolümpiaadist. Suur Pealik on kõnelenud. Hau!

Meie koolis toimus teisipäeval (kuupäeva ma nimetada kahjuks ei oska, ma olin vist liialt segaduses) ajalooolümpiaad, millele meie klassist läks küll ainult kolm õpilast. Aga mõelge.. edasipääsemisprotsent oli meie klassis täpselt 66,(6)%! Tuleb muidugi tunnistada, et see ülesanne ei olnud just lihtsaimate killast ja nõudis osalejatelt lausa silmi vesistama panevalt suurt pingutust. Olümpiaadi teema oli Eesti muistne vabadusvõitlus ja ristisõjad. Ära pidi tundma nii Eesti pinnal toimunud lahinguid, kuid pidi ka piltidelt tuvastama erinevate ordude rüütleid, kes – ma pean tunnistama – on väga sarnased. Samuti pidid osalejad teadma midagi ka geograafiast.

Meie esindajad ülelinnalises piirkondlikus voorus saavad siis olema Sander Suur (51 punkti 60-st) ja Märt Vallutaja (47 punkti). Ainar Võitleja jäi 30 punktiga kahjuks välja. Aga me kloonime ta aju ja võtame selle kaasa. Reaalkool ikkagi ju. Selleks me olemegi.

Teksti alguse autor Sander Suur, teksti jätkaja Märt Vallutaja, toimetanud Märt Vallutaja.

Igav buss ja tühi Estonia, taevas pilvine. Jõuan tulles Reaali äärde, tuleb Otsa-tänav. Buss see heleroheline, Tartu kuldkollane! Palamuse on 7C-le langend kaelasse.

Noh, veel loomulikult mitte. Astume alles kõik bussi. Seitsmes C, meie klassijuhataja pr Silvia Mumma ning kirjanduseõpetaja pr Mai Gross. Ja siis läheb sõit lahti! Sõidame-sõidame. Kes mida sõidu ajal teeb. Kes ajab lihtsalt juttu, kes mängib kaarte, kes loob uut riiki. Tegevusi igasuguseid.

Eks siis kuskil paari tunni päast jõuame kohale. Tervitab meid sääl majamuuseumis keski, kes ütleb endale nimeks õpetaja Laur. Räägib siis meile pikalt Lutsu-härra elust ja loomingust ja muustki. Räägib meile prototüüpidest – näiteks sellest, et härra Tootsi prototüüp ka päriselt ikka üsna naljamees oli. Ja rääkis ka Lutsu vennast ja tema teostest ja…

Pärast siis läksime väljagi. Pisukese rahaannetuse eest muuseumile oli võimalik korrata Tootsi kuulsat vägitükki Tamasseri raudadega ilma Tamasseri raudadeta. Tähendab, vägitegu korrati ragulkaga. Ja siis proovis pool seitsmendat C-d sinna va saunaaknale pihta saada. Ja.. üllatus-üllatus! Ei oleks aimanudki, et aknaruudu purustajaks saab… meie asutusväärne härra Sander Udam! Klirin kostis üle kogu Palamuse aleviku (lugeda: mitte kuigi kaugele), aga maitse suurest vägiteost jäi Sanderi meelde ikka. Ise ütleb ta oma suursaavutuse kohta suurepäraselt “Ãœtle, et ma vaikin.”

Seejärel läksime me sööma toilustusasutusse nimega “Lible juures”. Seal jõime morssi ja sõime kringlit, mis meile kooli kohalikust toilustusasutusest kaasa oli antud. (Pärast ekskursiooni saime teada, et meie klassijuhataja pr Mumma oli saanud koolisööklast kahe kringli asemel vaid ühe. Selle sõime ära järgmisel päeval kahe inglise keele tunni vahel. Vahepeal oli tundmata kohast kringli külge siginenud ka sildike (lisa tekst).) Niipalju, kui mina tean, räägiti ka seal igasugustest huvitavatest asjadest. Näiteks tean ma ise otsest allikast, et õpilane Belkin ja õpilane Udam vestlesid universumi suurusest, universumi piiridest ja paisumisest. Ja egid salvrätikutele jooniseid (universum näeb neil joonistel üldiselt välja umbes selline, nagu rägbipall).

Siis käik surnuaeda. Prototüüpide ja kirjaniku enese austamine ning nende mälestamine. Leidsime üsnagi paljude tegelaste hauad. Puhake rahus!

Pärast seda leidiski aset tagasi kojusõit. Palamusele hüvastijätukallistus ja siis taas bussi. Ja paar tundi vuramist ning jälle oleme omadega otsapidi Tallinnas.

Oli meeldiv reis. Mina ja härra Udam võtame endale vastutuse avaldada tänu neile, kes selle reisi toredaks ja huvitavaks tegid – eelkõige just 7C klassile, õpetaja Mummale, õpetaja Grossile, bussijuhile ja muidugi end õpetaja Lauriks nimetavat giidile.

Päikest, lugejad!

Märt Belkin ja kõrvalistuv hall kardinal Sander Udam

Kodanikepäev meie koolis möödus ilma suuremate seaduserikkumisteta. Kodanikepäeval toimus meie koolis ka kodanikepäeva viktoriin kuhu meie klassist saadeti viis õpilast, kelle nimesid ma peale oma nime praegu ei oska nimetada. Meie klassi meeskond näitas seitsmendate klasside arvestuses parima tulemuse. Sellegipoolest võiks iriseda, sest oli palju küsimusi millele me oleks pidanud vastuseid teadma.

Meie kooli spordipäev toimus alles päris õppeaasta algusosas, kui keegi üksteist veel õieti ei tundnud. Spordipäeval pidime me võistlema erinevatel aladel nagu 60 meetri sprint, kaugushüpe ja 400 meetri pikamaajooks.

Kahjuks oli spordipäeval ka “väike” altminek. Nimelt ei ilmunud suur osa meie jalgpallimeeskonnast õigeks ajaks kohale ja me olime sunnitud meeskonna mittekohaleilmumise tõttu heitlusest kõrvale jääma. Sellest hoolimata oli see päev meile kõigile edukas, kuna kõik tunnid jäid ära ja hommikul sai magada.(v.a mina, kes ma lolli peaga varahommikul kooli tulin ja tundidesse tahtsin minna, aga see-selleks). Igatahes olid päeva lõpuks kõik enam-vähem elus-terved ja üks päev oli läinud asja ette.