a128c

Selleks korraks läbi, tõenäoliselt enam kunagi mitte uuesti. Selle seltskonnaga, niimoodi. Noored ja ullikesed nagu me oleme (olime).

Ja lõpuks ma mõtlen ikka, et oli tore kooslus – klass. Et võiks ju veel jääda nii. Selline väike igatsuski on sees. Aga las tuleb kõik uus peale. Varsti ei tule pähegi enam teisiti.

Arvan, et nii mõnigi sai sellest klassist püsivaid sõpru. Nii mõnedki jätkavad koos ja mõned lähevad üksi ka edasi. Meile jäävad alati kokkutulekud!

Tahtsin ütleda, et klassiekskursioon oli hea! Aitäh et te tulite ja olite. (Väikese hilinemisega tuleb mul kõik, nagu ikka.)

Enne gümnaasiumisse astumise paberite sisseviimist tõmbaks siiski joone alla. Tehniliselt pole mul nagu õigustki enam. Pole 128c enam minu klasski. A’sse kolin ümber.

Kasutan üpris nahaalselt oma õigusi ära. Teen sellise varaöise sissekande.

Aitäh kõigile klassikaaslastele!

Ei unusta kedagi, Petsi, Ainarit, Daisit ka.

Ja siia alla ootan suve läbi kommentaare. Stiilis “täna oli ilus päev söön praegu maasikaid, sääsepunn sügeleb” või ükstapuha mis juttu. Ehk isegi midagi südamelt ära klassile. Või lihtsalt tuleb samasugune veider isu midagi öelda nagu mul praegu.

Ãœlihead suve!

Usun, et kõik me saame edaspidi kenasti hakkama.

Viimast korda klassivanem Haldi Küla

Side lõpp!