Klassiekskursioon Palamusele

Igav buss ja tĂŒhi Estonia, taevas pilvine. JĂ”uan tulles Reaali ÀÀrde, tuleb Otsa-tĂ€nav. Buss see heleroheline, Tartu kuldkollane! Palamuse on 7C-le langend kaelasse.

Noh, veel loomulikult mitte. Astume alles kÔik bussi. Seitsmes C, meie klassijuhataja pr Silvia Mumma ning kirjanduseÔpetaja pr Mai Gross. Ja siis lÀheb sÔit lahti! SÔidame-sÔidame. Kes mida sÔidu ajal teeb. Kes ajab lihtsalt juttu, kes mÀngib kaarte, kes loob uut riiki. Tegevusi igasuguseid.

Eks siis kuskil paari tunni pĂ€ast jĂ”uame kohale. Tervitab meid sÀÀl majamuuseumis keski, kes ĂŒtleb endale nimeks Ă”petaja Laur. RÀÀgib siis meile pikalt Lutsu-hĂ€rra elust ja loomingust ja muustki. RÀÀgib meile prototĂŒĂŒpidest – nĂ€iteks sellest, et hĂ€rra Tootsi prototĂŒĂŒp ka pĂ€riselt ikka ĂŒsna naljamees oli. Ja rÀÀkis ka Lutsu vennast ja tema teostest ja…

PĂ€rast siis lĂ€ksime vĂ€ljagi. Pisukese rahaannetuse eest muuseumile oli vĂ”imalik korrata Tootsi kuulsat vĂ€gitĂŒkki Tamasseri raudadega ilma Tamasseri raudadeta. TĂ€hendab, vĂ€gitegu korrati ragulkaga. Ja siis proovis pool seitsmendat C-d sinna va saunaaknale pihta saada. Ja.. ĂŒllatus-ĂŒllatus! Ei oleks aimanudki, et aknaruudu purustajaks saab… meie asutusvÀÀrne hĂ€rra Sander Udam! Klirin kostis ĂŒle kogu Palamuse aleviku (lugeda: mitte kuigi kaugele), aga maitse suurest vĂ€giteost jĂ€i Sanderi meelde ikka. Ise ĂŒtleb ta oma suursaavutuse kohta suurepĂ€raselt “Ütle, et ma vaikin.”

SeejĂ€rel lĂ€ksime me sööma toilustusasutusse nimega “Lible juures”. Seal jĂ”ime morssi ja sĂ”ime kringlit, mis meile kooli kohalikust toilustusasutusest kaasa oli antud. (PĂ€rast ekskursiooni saime teada, et meie klassijuhataja pr Mumma oli saanud koolisööklast kahe kringli asemel vaid ĂŒhe. Selle sĂ”ime Ă€ra jĂ€rgmisel pĂ€eval kahe inglise keele tunni vahel. Vahepeal oli tundmata kohast kringli kĂŒlge siginenud ka sildike (lisa tekst).) Niipalju, kui mina tean, rÀÀgiti ka seal igasugustest huvitavatest asjadest. NĂ€iteks tean ma ise otsest allikast, et Ă”pilane Belkin ja Ă”pilane Udam vestlesid universumi suurusest, universumi piiridest ja paisumisest. Ja egid salvrĂ€tikutele jooniseid (universum nĂ€eb neil joonistel ĂŒldiselt vĂ€lja umbes selline, nagu rĂ€gbipall).

Siis kĂ€ik surnuaeda. PrototĂŒĂŒpide ja kirjaniku enese austamine ning nende mĂ€lestamine. Leidsime ĂŒsnagi paljude tegelaste hauad. Puhake rahus!

PĂ€rast seda leidiski aset tagasi kojusĂ”it. Palamusele hĂŒvastijĂ€tukallistus ja siis taas bussi. Ja paar tundi vuramist ning jĂ€lle oleme omadega otsapidi Tallinnas.

Oli meeldiv reis. Mina ja hĂ€rra Udam vĂ”tame endale vastutuse avaldada tĂ€nu neile, kes selle reisi toredaks ja huvitavaks tegid – eelkĂ”ige just 7C klassile, Ă”petaja Mummale, Ă”petaja Grossile, bussijuhile ja muidugi end Ă”petaja Lauriks nimetavat giidile.

PĂ€ikest, lugejad!

MÀrt Belkin ja kÔrvalistuv hall kardinal Sander Udam

Kommenteerimine on keelatud.