Meie ja Matemaatika
Alustame lõpust. Meie klassist pääsesid piirkonnavooru:
14. Ainar Klimov
17. Jaanika Jensen
19. Robert Raag
44. Sander Udam
47. Elina Osi
teistest klassidest said edasi:
1. Sandra Schumann
7. Joonas Kalda
8. Jüri-Mikk Udam
16. Liisa Suvorova
18. Norman Knyazev
22. Liset Rohi
28. Gert Hendrik Kauniste
31. Risto Korb
32. Eliis Kalbus
35. Daniel Ehandi
39. Karl Allik
Siit võime järeldada, et meil on veel arenguruumi. 7C klassil nimelt. Me moodustame marginaalse osa edasipääsenutest, aga see ei loe. See tähendabki, et.. et.. et.. Et meie klassis on palju kulissidetaguseid niiditõmbajaid!!
Aga tegelikult. Me peaksime tegema sellest tõsised järeldused. Nimelt järeldused, et me oleme väga tublid.
Teisipäev. Sajab. Ei saja, see tähendab. Teine tund. Ühe rühma jaoks esimene, teise rühma jaoks teine. Matemaatika. Uni. Ülesanded. Kahe tunni pärast algav matemaatikaolümpiaadi koolivoor. Paanika!!
Aga paanikat tegelikult pole. Kõik õpivad rahulikult algavat teemat. Õpivad, õpivad, naudivad matemaatikat, lasevad numbritel enese ajust läbi voolata… ja naudivad..
või siis siiski mitte.
Esimene pool on täiesti tõene. Kõik töötavad ülesannetega kaasa, kuulavad õpetaja seletusi. Samas on üsna usutav, et olümpiaadil osalejate südamed pumpavad üsna palju verd. Sest, kuigi me harjutanud oleme, on pinge ikkagi üsna suur.
Teine tund saab läbi. Algab kolmas. Tuleb olümpiaadil osalejate söögivahetund. Enne seda tuleb õpetaja teade: “Pärast olümpiaadi lähete k o j u.” just sellisel hääletoonil, kuhu paneks järele internetismaili 🙂
Värisevail südameil haarame kahvlid ja noad. Ei, me ei hakka sooritama Texase kahvlimõrvu. Me hakkame kogema viimast lõunasöömaaega enne Suurt Matemaatilist Jõuproovi. Sööme ära. Siis tõuseme värisevail jalgel üles teisele korrusele, klassi 208. Mina ja Sander vestleme veel pisut üheksandike Siim Liiseri ja Markus-Eerik Hormaga. Jagavad nad meile veel näpunäiteid ja seletavad mõnd ebaselget asja. Siis pääseme klassi…
Algab kaks tundi kestev piin… ei, ma ei öelnud seda, teile ainult tundus. Ma ütlesin tegelikult paradiis. Te lihtsalt kuulsite valesti! Ausalt ka!
Ülesanded olid iseenesest üsna lihtsad. Esimene ülesanne nõudis lihtsat arvutamist. Ülesannet kahjuks kopeerida ei õnnestu, aga vastuseks tuli -1. Mitte 20699/12456, nagu minul.
Teine ülesanne – Kolm poissi korjasid neljalt puult kokku 68 õuna. Esimeselt puult korjasid kõik võrdse arvu õunu. Teiselt puult korjas igaüks kolm korda rohkem õunu kui esimeselt puult. Pärast õunte korjamist kolmandalt puult oli neil kokku viis korda rohkem õunu, kui enne sellelt puult õunte korjamist. Neljandalt puult korjasid nad kokku 8 õuna. Mitu õuna korjas neist igaüks esimeselt puult?
Nõudis loomulikult ainult lihtsa võrrandi koostamist ja vastuseks saame, et igaüks korjas ühe õuna. Mitte 1 1/3, nagu minul.
Kolmas ülesanne – On antud ruut ABCD, mille külje pikkus on 1 ja selle külgede BC ja AD keskpunktid on vastavalt M ja N. Külg AB on raadiuseks ringjoonel, mille keskpunkt on A. Ringjoon ja lõik MN lõikuvad punktis K. Leia nurga AKC suurus.
Nagu ütles klassiõde Haldi, siis “selle ülesande vastused olid kõige erinevamad”. Õige vastus oli 135 kraadi. Näiteks minu vastus oli 225 kraadi. Tuli ka vastuseid nagu 175 kraadi… Mõned inimesed ei taibanud, et nad ei pea mõõtma mitte “mallikesega” (matemaatikatunnis tekkinud väljend), vaid arvutama. ARVUTAMA. Kalkuleerima. Aritmeetika!!
4. Teatud seaduspärasuse järgi joonestati ritta ühikruutudest koosnevaid ristkülikuid. (Ühikruuduks nimetame ruutu, mille külje pikkus on 1). Neist kolm esimest on näha joonisel.
a) Mitu ühikruutu on 10. ristkülikus?
b) Leia 20. ristküliku ümbermõõt.
c) Mitmenda ristküliku ümbermõõt on 178 ühikut?
Joonised näevad välja umbes sellised:
1.
1 1 1
1 1 1
2.
1 1 1 1 1
1 1 1 1 1
1 1 1 1 1
3.
1 1 1 1 1 1 1
1 1 1 1 1 1 1
1 1 1 1 1 1 1
1 1 1 1 1 1 1
Vastus on lihtne. Mõelge ise. Või vaadake lahendusi.
5. Asenda tabelis olevad tähed A, B, C, D, E, F, G ja H erinevate numbritega 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 nii, et ühes reas olevate kolme arvu korrutis oleks paremal märgitud arv ja ühes veerus olevate kolme arvu korrutis oleks all märgitud arv.
A B C 18
D 9 E 126
F G H 160
60 36 168
Paljud ütlesid selle ülesande kohta, et see oli lihtsaim neist kõigist. Aga vähesed taipasid, et tuleb kirjutada ka põhjendusi (ja mitte vähe). Seega sai enamus meist selle ülesande eest vaid 3 punkti 7st.
Sellega lõpeb kirjeldus matemaatikaolümpiaadist. Suur Pealik on kõnelenud. Hau!
© 2024, a128c