Käisime Austrias!

Jõudsime Austriast elusa ja tervena tagasi! Samas ka väga õnneliku ja väsinuna. Käisime Austrias Erasmus+ projekti raames nädalaks ajaks vahetusõpilasteks, meid kutsusid külla õpilased Leibnitzi gümnaasiumist. Rohkem käisime küll ekskursioonidel kui koolis, aga ekskursioonid olidki palju huvitavamad, kui saksakeelse koolitunni jälgimine, millest suurt midagi aru ei saanud. Peale üht tundi aitas küll. Ekskursioonidel käisime Grazis (mis on suuruselt teine linn Austrias!), Zotteri šokolaadivabrikus (see oli ülekaalukalt meie lemmikekskursioon!), keskaegses kindluses, spaas, matkasime Leibnitzi ümbruses ja olime ühe päeva Viinis (saime seigelda täiesti vaba graafiku alusel!). Lisaks kõigele jõudsime aega veeta oma vahetusperedega. Panime tähele mägesid ja Austria ilusat loodust. Meie klassile meeldis Austrias väga, isegi nii väga, et reis sai liiga kiiresti läbi ja tahaks tagasi minna.

Liisa

Grazis Muri jõe kohal

Alustasime oma teekonda vaheaja pühapäeva hommikul. See oli ikka vara-vara hommikul. Jõudsime lennujaama ja andsime pagasi ära, lendasime Frankfurti ja sealt edasi Grazi lennujaama. Seal kohtusime oma n-ö vahetusperega, kelle juures elasime terve nädala. Minu õpilane viis meid väikesele külafestivalile, kus mängis orkester ja valmistuti 1. mai tähistamiseks. Esmaspäeval külastasime Grazi linna, seal oli meil ka giidituur. Teisipäeval külastasime Leibnitzi kooli, samuti kohtusime linnapeaga ja peale lõunat oli meil loeng stressiga toimetulekust. Kolmapäeval külastasime Zotteri šokolaaditehast, Riegersburgi lossi ja spaad. Rääkisime Austria ajaloost ja õppisime nende spaakultuuri. Neljapäeval panime kokku projekti kokkuvõtvad esitlused ja videod, valmistusime vanemateõhtuks ning õhtul oligi vanemateõhtu, kus sõime eesti ja austria toite ja tegime esitlusi oma projektist. Reedel külastasime Schloss Seggau lossi ning sõime austria traditsioonilist toitu – munapuder koos kõrvitsaseemneõliga. Peale seda matkasime mägedes, jah, mägedes – ronisime päriselt mäe otsa. Seal einestasime ja oligi kõik. Laupäeva hommikul ärkasime varavalges ja jätsime hüvasti oma vahetusperedega, siis suundusime Viini, kus saime ise linna uudistada ja ilusat ilma nautida. Pühapäeval naasime Eestisse. Õppisime kindlasti palju sellest reisist, kuid kõigi eest ma rääkida ei saa.

Anete

Austrias oli tore. Austrias võeti meid soojalt vastu ja kõik olid väga toredad. Tutvusime seal Leibnitziga ja meie austerlaste kooli Leibnitz BRG-ga. Käisime spaas, šokolaadivabrikus, lossis ja mujal. Saime ka proovida Austria rahvustoitu wiener schnitzel’it. Mulle enim meeldis spaa. Projekti raames tegime ka mentaalse tervise ja vastupidavusega seotud töötubasid ja meie sealviibimise lõpu poole esitlesime tulemusi austerlaste vanematele. Viimasel päeval käisime Viinis, kus me saime vaadata sealseid vaatamisväärsusi nagu näiteks Viini toomkirikut. Tagasi jõudsime pühapäeval ja esmaspäeval läksime jälle kooli.

Georg Markus

Zotteri Å¡okolaadivabrik

Saabumine BG/BRG Leibnitzi

Meie klass käis 30.04-07.05 külas Austria vahetusõpilastel, kes meid ka sügisel külastasid. Esimene päev möödus üpriski väsinult, arvestades, et enamus meist olid kas kella kolmest üleval või polnud magama saanudki. Lendasime esialgu Tallinnast Frankfurti ning seejärel Grazi, kuhu tulid vastu meie host-pered. Minu ja klassiõe Elini puhul järgnes lendudele sõit külasse Lang, kus einestasime üheskoos host’ide Gabi ja Rolandi juures koos Ene Saare, klassijuhataja, inglise keele õpetaja ning ka paari kohaliku õpilasega. Lõunasöögile järgnes sõit väiksesse naaberkülla, kus saime ringi uudistada ning nautida ilusat ilma ja rohelist loodust kuni oli vaja tagasi koju minna.

Järgnevatel päevadel kuni nädalavahetuseni olid plaanis eri õppekäigud, ühisprojektid ning käigud looduses. Näiteks esmaspäeval, 01.05 toimus sõit Grazi linna, kus andsid ülevaate linnast ja linna ajaloost õpetaja David Duncan ja hiljem ka giid. Linnaekskursioonil nägime ka huvitavalt suvalise hoone hoovi paigutatud depressed snowman’i, mis tundus olevat kõige paremini meelde jääv objekt.
Meeleolukas oli kindlasti ka neljapäev, 04.05, mis oli projektipäev. Päeva eesmärgiks oli lõplikult valmis teha esitlus vanemate õhtuks ning alustada / saada valmis muude projektidega programmi raames. Seega töötas kogu klass eraldi puntidena oma asjade kallal ning kui asjad valmis said käidi ringi mööda Leibnitzi ja nauditi (jällegi) ilusat ilma ja vaba aega. Õhtu saabudes mindi tagasi koolimajja, pandi valmis klassiruum vanemate õhtuks, valmistati ette söögilaud eestipäraste snäkkidega ja viimane ‘ametlik’ üritus projekti raames oli meile diplomite kättejagamine näitamaks, et oleme edukalt osalenud ERASMUS+ vahetusõpilaste programmis.
Viimasel päeval enne projekti täielikku lõppu matkasime ringi ja külastasime Leibnitzi ümbruskonnas Schloss Seggau lossi, kohalikku arheoloogiamuuseumi ning ka veinitehast/-kooli. Enamikele jäi paremini meelde aga (veidi ebanormaalselt palava ilmaga) matk veinitehasest meie lõpp-punktini, kus ootas meid matka eest auhinnaks lõunasöök. Õhtu veetis iga õpilane ise koos oma host-perega.

Reisi lõpetuseks külastasime aga klassiga Viini. Laupäeva hommikul ütlesime viimast korda head aega kõigile oma majutajatele ning austria sõpradele ja olime rongiga teel Austria pealinna. Päev möödus igaühel siinkohal erinevalt – osad käisid plaanita mööda linna ringi ning vaatasid kuhu satuvad, osad külastasid kohalikke muuseume ja osad võtsid päeva puhkamiseks ning nautisid (veelkord) ilusa ilmaga ilusat linna. Pühapäeva hommikuks olid kõik aga tegevusrohkest reisist väsinud ning jõudsimegi tagasi oma kodudesse.

Renate

Austria reis oli küllaltki perspektiivi muutev. Täiesti teine asi on minna elama teise peresse, kui lihtsalt käia reisil.
Juba nende hommikusöögi valikust oli suur šokk, Eestis nagu ikka klassikaliselt puder, aga seal hoopis saia – ainult saia.
Erinevalt reaali õppepäevadest sai seal korralikult magada, ilmselt tegin poole aasta unetunnid järgi seal. Imelistest vaadetest kuni šokolaaditehaseni oli nädal täidetud huvitavate tegevustega, kuid paratamatult ei saanud põgeneda klassiruumist. Austria tundides tundsin meile puudulikku kaootilisust ning vabadust ning õppimine oli pigem sekundaarne tegevus. Üldine mulje jäi selline 8/10.

Hans

Esimesel päeval Austriasse saabudes tervitasid meid soe õhk ja kuum päike. Meie host-perekonnad tulid meile lennujaama järele ning viisid meid enda kodudesse. Teel kodudesse saime näha Austria loodust. Tegelikult oli see väga sarnane Eesti omale, kuid rohked künkad ja mäed tegid kõik palju vägevamaks.
Toit oli samuti väga sarnane — ei oleks oodanud, et mulle Austrias sülti (saksa k. Sültze) pakutakse, varem arvasin, et see on puhtalt Eesti toit. Tegevusi oli palju ning need olid enamjaolt hästi korraldatud. Nende kaudu sai sõbruneda teiste austerlastega ning samal ajal õppida ka ennast paremini tundma. Kaks peamist, mis meelde jäid, olid ekskursioonid šokolaaditehasesse ja veinikeldrisse. Šokolaaditehases oli tõeliselt suur assortii erinevaid kvaliteetseid šokolaade, mida proovida saime. Šokolaadist kõhu täis söönud, oli võimalik maja uksest välja astuda, kus asus suur avatud loomaaed — seal sai šokolaadi seedida ja ilusaid loomi vaadelda. Eelviimasel päeval külastasime kohalikku veinikeldrit, kus anti meile proovida kolme erinevat tüüpi veini ning seletati lahti kõik, mida veini tegemise ning maitsmise kohta teadma peab. Kirss tordil oli see, et kogu nädala jooksul oli Austrias väga hea ilm ning Eestisse sai saabuda ilusa päevitusega.

Juhan Tõnn

Projekti raames elasime nädal aega host-perede juures, et paremini kohalikku kultuuri ja elulaadi tundma õppida. Mina ja Anna-Maria elasime Agnese-nimelise tüdruku peres. Nende maja asus linnast väljas, väiksemas külas. See oli kahekorruseline maja väga suure ja ilusa aiaga. Otse sissepääsu kõrval laiutasid Agnese ema lillepoeletid, üle tee olid paigutatud puur küülikutega, laut lammaste ja hobusega ning kanala. Maja ümber kasvasid lisaks ilukultuuridele ka viljapuud ja -põõsad ning aia taganurgas asusid peenrad marjade, maitsetaimede ja muude aedviljadega. Kuna Austriasse saabuvad soojad ilmad varem kui Eestisse, olid kõik lilled juba õitsemas ja puud roheliste lehtedega kaetud.
Sealviibimise ajaks saime kahepeale kasutamiseks eraldi toa esimesel korrusel, samas kui pereliikmed magasid üleval. Iga hommik tuli pereema uksele koputades meid äratama ja kuni me riidesse panime valmistas ühise hommikusöögilaua. Hommikuks söödi tavaliselt võileibu, aga ka hommikuhelbeid ja keedetud mune. Lõunaks pandi igaühele alati kaasa veel üks suur võileib koos puuviljaga. Õhtuti tagasi jõudes ootas meid alati värske õhtusöök magustoiduga.
Kõik pereliikmed – Agnes, tema õde ja nende vanemad – olid väga sõbralikud, hoolivad ja tähelepanelikud. Nad tegid kõik, mis nende võimuses, et meil oleks meeldiv reis ja minu meelest sai nende eesmärk saavutatud.

Marta

Austria oli kindlasti elamus. Nädal aega võõras peres elada oli midagi uudset ilmselt kõigile. Õnneks saadi võõrustundest kiiresti üle ja ma tundsin ennast nagu kodus. Kahjuks elasime teistest klassikaaslastest kaugel, mille tõttu ei saanud omavahel väga läbi käia. Küll saime oma host’i väikse vennaga pinksi mängida. Mis mulle kõige rohkem meelde jäi, oli kindlasti šokolaadivabriku külastus. Osale klasskaaslastest jätsid vabriku vetsud eriti meeldejääva mälestuse. Koolis passimine ja projektiga tegelemine oli üpriski igav, aga see-eest saime austerlastega suhelda. Graz oli samuti väga ilus linn suurepärase vanalinnaga. Viin väga tugevat muljet ei jätnud, aga selles saab süüdistada ilmselt meie väsimust. Kokkuvõttes oli väga vahva klassiga Austrias aega veeta.

Marten

Hüvastijätt Leibnitzi rongijaamas

Kommenteerimine on keelatud.