Sooja juunikuu keskpaigas vÔtsime ette klassireisi Saaremaale, meie kalli klassijuhataja kodukohta. Algselt olid reisi asjaolud pandeemia tÔttu veidikene hÀgused, kuid meie Ônneks oli juuniks katk meie maalt piisavalt taganenud, et reis toimuda saaks.
Reis algas hommikul kooli eest, kust suundusime bussiga otse Virtsu sadamasse. Kogu reisi oli kuulda bussi tagantotsast igasugust muusikat – meie poiste loodud loost âReivo paradiisisâ kuni kahetuhandete aastate Mehhiko tantsulauludeni. Olles praamile jĂ”udnud lĂ€ks rahvas enda kĂ”htu tĂ€itma, sest pĂ€ev nĂ€gi ette pikka matka Harilaiul. Praamilt maha sĂ”ites tegime veel pausi Muhu saarel asuvas Coopis, kus osteti viimased joogid, söögid ja muud tarbed ees ootava matka jaoks. Viimase asjana enne matka kĂŒlastasime ka Panga panka, kus oli ka vĂ”imalus kĂŒla kiigel kiikuda.Â
Sealt edasi suundusime Harilaiule, kus ootas kĂ”iki peale kahe vigastatu 11-kilomeetrine matk ĂŒmber Harilaiu poolsaare. Kuigi distants oli pikk, sujus matk valutult ja kiiresti. Matkal pidasime piknikku, nĂ€gime tuletorni ja viskasime lutsu. MĂ”ned vapramad kĂ€isid isegi suhteliselt kĂŒlmas meres ujumas. PĂ€rast matka sĂ”itsime kĂŒlastama veel ĂŒht panka ning seejĂ€rel suundusime oma ĆĄeffi ööbimispaika, PIDUlasse.
Kuigi me Pidula Forellis pidulikku forellipĂŒĂŒki harrastada ei saanud, saime teha kĂ”iki muid tegevusi. Paatidega sai sĂ”idetud saarele, kus leidus jĂ€neseid, keda lĂ”pmatuseni taga aeti ja nunnutati (kergelt ahistati). Samuti peeti maha sĂ”udmisvĂ”istlus kahe paadiĂ€ssa, Helena-Erika ja Akseli vahel. PĂ€rast ekstreemselt intensiivset rallit tuli vĂ”itjaks Helena-Erika. Eesti spordikultuuri pidasime ka ĂŒleval vĂ”rkpallimatĆĄi korraldades. Tantsimata ei jÀÀnud ka meie retsitants. Ăöseks jĂ”udsid kĂ”ik elusalt tagasi oma kĂ€mpadesse ning suundusid magama, teades, et homme ootab ees tegus pĂ€ev Kuressaares.
Hommikul saime kĂ”ik Pidulas kĂ”hud tĂ€is söödud ning sĂ”itsime sealt otse SĂ”rve sÀÀrde, kus saime vaadata Kura kurku ning kĂŒlastada SĂ”rve tuletorni. Tuletorn oli vĂ€ga kĂ”rge, mille tĂ”ttu oli mĂ”nel vĂ€sinumal Ă”pilasel raskusi sellest ĂŒles ronimisega, kuid siiski said kĂ”ik huvilised torni ĂŒles ronitud. SĂ”rve sÀÀrest viis meid reis edasi Saare maakonna halduskeskusesse ja Eesti lÀÀnepoolseimasse linna, Kuressaarde.
Kuressaares kĂŒlastasime sealset piiskopilinnust, sĂ”ime restodes kĂ”hud tĂ€is ning tĂ€itsime oma toiduvarusid ees ootavaks tagasireisiks mandrile. Kuid enne mandrit ootas meid veel ees Kaali kraater, mille lugusid ja legende Ă”petaja Tiia Luuk meile Eesti ajaloo kursuse raames oli jutustanud. PĂ€rast kraatri ĂŒle tĆĄekkamist pidime kahjuks Saaremaalt mandrile naasma. Teel tagasi Tallinna oli bussis jĂ€lle tĂ€is disko ning jamâiti eelkĂ”ige vanadele Eesti hittidele. Tallinna jĂ”udes olid kĂ”igil tujud head, hinged soojad ning ajud tĂ€is uusi jutte mida kindlasti klassi sees ja klassist vĂ€ljas jutustati.
Panga pangal
Â
JÀnese saar, paadisÔit ja suvine tantsuÔhtu