Sooja juunikuu keskpaigas võtsime ette klassireisi Saaremaale, meie kalli klassijuhataja kodukohta. Algselt olid reisi asjaolud pandeemia tõttu veidikene hägused, kuid meie õnneks oli juuniks katk meie maalt piisavalt taganenud, et reis toimuda saaks.
Reis algas hommikul kooli eest, kust suundusime bussiga otse Virtsu sadamasse. Kogu reisi oli kuulda bussi tagantotsast igasugust muusikat – meie poiste loodud loost “Reivo paradiisis” kuni kahetuhandete aastate Mehhiko tantsulauludeni. Olles praamile jõudnud läks rahvas enda kõhtu täitma, sest päev nägi ette pikka matka Harilaiul. Praamilt maha sõites tegime veel pausi Muhu saarel asuvas Coopis, kus osteti viimased joogid, söögid ja muud tarbed ees ootava matka jaoks. Viimase asjana enne matka kĂĽlastasime ka Panga panka, kus oli ka võimalus kĂĽla kiigel kiikuda.Â
Sealt edasi suundusime Harilaiule, kus ootas kõiki peale kahe vigastatu 11-kilomeetrine matk ümber Harilaiu poolsaare. Kuigi distants oli pikk, sujus matk valutult ja kiiresti. Matkal pidasime piknikku, nägime tuletorni ja viskasime lutsu. Mõned vapramad käisid isegi suhteliselt külmas meres ujumas. Pärast matka sõitsime külastama veel üht panka ning seejärel suundusime oma šeffi ööbimispaika, PIDUlasse.
Kuigi me Pidula Forellis pidulikku forellipüüki harrastada ei saanud, saime teha kõiki muid tegevusi. Paatidega sai sõidetud saarele, kus leidus jäneseid, keda lõpmatuseni taga aeti ja nunnutati (kergelt ahistati). Samuti peeti maha sõudmisvõistlus kahe paadiässa, Helena-Erika ja Akseli vahel. Pärast ekstreemselt intensiivset rallit tuli võitjaks Helena-Erika. Eesti spordikultuuri pidasime ka üleval võrkpallimatši korraldades. Tantsimata ei jäänud ka meie retsitants. Ööseks jõudsid kõik elusalt tagasi oma kämpadesse ning suundusid magama, teades, et homme ootab ees tegus päev Kuressaares.
Hommikul saime kõik Pidulas kõhud täis söödud ning sõitsime sealt otse Sõrve säärde, kus saime vaadata Kura kurku ning külastada Sõrve tuletorni. Tuletorn oli väga kõrge, mille tõttu oli mõnel väsinumal õpilasel raskusi sellest üles ronimisega, kuid siiski said kõik huvilised torni üles ronitud. Sõrve säärest viis meid reis edasi Saare maakonna halduskeskusesse ja Eesti läänepoolseimasse linna, Kuressaarde.
Kuressaares külastasime sealset piiskopilinnust, sõime restodes kõhud täis ning täitsime oma toiduvarusid ees ootavaks tagasireisiks mandrile. Kuid enne mandrit ootas meid veel ees Kaali kraater, mille lugusid ja legende õpetaja Tiia Luuk meile Eesti ajaloo kursuse raames oli jutustanud. Pärast kraatri üle tšekkamist pidime kahjuks Saaremaalt mandrile naasma. Teel tagasi Tallinna oli bussis jälle täis disko ning jam’iti eelkõige vanadele Eesti hittidele. Tallinna jõudes olid kõigil tujud head, hinged soojad ning ajud täis uusi jutte mida kindlasti klassi sees ja klassist väljas jutustati.
Panga pangal
Â
Jänese saar, paadisõit ja suvine tantsuõhtu