Mõtted ja avastused karantiini ajast
Karantiin oli minu jaoks eelkõige eneseotsimise ja üksiolemise aeg. Olles inimesena üpriski introvertne, ei elanud ma seda aega õnneks nii kehvasti läbi kui mu ekstravertidest sõbrad.
Eriti eredalt jäävad mind saatma mälestused mõtlikest õhtustest jalutuskäikudest koduümbruses. Noil jalutuskäikudel taasavastasin enda jaoks päikeseloojangute ja loojuva päikese poolt maalitud pilvede erilisuse, kohtusin kümnete kassidega ning vooglesin läbi udusse mattunud looduse.
Distantsõppes ja karantiinis olles õppisime kõik midagi uut enda ja ümbritseva kohta, nii negatiivset kui positiivset. Praegu on imeline võimalus värskelt kogetu positiivse muutuse katalüsaatoriks muutmiseks!:)
Leidkem positiivset iseendist ja end ümbritsevast!
-Mihkel (Jako)
© 2024, 137a