Minu distantslemmikraamat: Sam Waltoni “Made in America”
See raamat oli mul riiulil tolmu kogunud umbes neli aastat, enne kui ma teda lugema asusin, sest mul hakkas kodus igav ja see oli üks väheseid ettevõtlusega seotud raamatuid, mis mul kodus oli ja mida ma ei olnud läbi lugenud.
Raamat räägib maailma suurima eraettevõtte, supermarketiketi Walmarti ajaloost ja selle rajaja Sam Waltoni elust. Raamatu autoriteks on eelmainitu ja ajakirjanik John Huey. Kui raamatu kirjutamisega sama aasta 1992. aasta jaanuarikuus algust tehti, oli Walton juba üsna haige – ta põdes müeloomi ehk luuüdivähki. Raamatu tööprotsess oli väga intensiivne: iga paari päeva tagant koostas Huey ühe peatüki, seejärel luges ta selle Waltonile ette, misjärel tegi teksti parandusi, nii, kuidas Walton seda vajalikuks pidas. 17. märtsil andis president George H. W. Bush Sam Waltonile Walmarti peakontoris Bentonville’is üle Presidendi Vabadusmedali, mis on kõrgeim Ameerika Ühendriikide poolt tsiviilisikule omistatav autasu. Walton suri sama aasta 5. aprillil, juunikuuks oli raamat poelettidel, just nagu talle oli lubatud.
Raamatu algus räägib Waltoni lapsepõlvest ja sellest, kuidas ta kodust hea töökasvatuse sai ja juba siis ettevõtlik oli, muu hulgas töötades ajalehepoisina, müües ajakirjatellimusi ja kasvatades müügiks jäneseid. Ka ülikoolis oli Walton väga tegus ja paljude üliõpilasorganisatsioonide liige. Pärast ülikooli töötas ta veidi aega J.C. Penney kaubamajaketis (juhuslik kõrvalmärge: J.C. Penney kuulutas paar nädalat tagasi välja pankroti), misjärel oli kolm aastat sõjaväes. Pärast armeest lahkumist ostis Walton 5000 dollari enda säästude ja äialt laenatud 20 000 dollari eest Arkansase osariigis 7000 elanikuga Newporti väikelinnas Ben Franklini frantsiisiketti kuuluva kaupluse, mis müüs kõike sokkidest kastekannudeni. Kui Walton kaupluse ostis, käis selle käsi üsna halvasti. Walton hakkas katsetama eri viise, kuidas kaupluse läbimüüki ja kasumit tõsta. Muu hulgas ostis ta jäätise- ja popkornimasina, mille ta kaupluse ette kõnniteele pani ja mis mõlemad tema poodi väga palju kliente tõmbasid. Walton käis oma üle tee asuva konkurendi poes pidevalt uurimas, kuidas seal kaup riiulitele on paigutatud, kui palju miski toode maksab ja nii edasi. Alguses oli Waltoni poe läbimüük 72 000 dollarit ja konkurendi poe oma 140 000 dollarit. Walton viis kaupluse aastakäibe viie aastaga 250 000 dollarini, misjärel lõppes tema frantsiisileping. Sam Walton koos oma abikaasa Heleni ja lastega hakkas uue poe asukoha otsinguil mööda Arkansase osariiki ringi sõitma. Lõpuks jõudsid nad 3000 elanikuga väikelinna Bentonville’i, kus 1950. aasta 29. juulil avas uksed Walton’s Five and Dime’i nimeline pood. Poe avamispäevale kutsuvas reklaamis lubati tasuta õhupalle lastele ja 19sendiseid teeklaase. Kui praegu räägitakse iseteenindusest eelkõige automatiseeritud kassade kontekstis, siis toona tähendas see, et klient sai ise riiulite vahel käia, mitte ei pidanud paluma poemüüjat, et too leti tagant midagi ulataks. Five and Dime oli toona üks esimesi poode, kes selle lahenduse kasutusele võttis. Nagu Newporti poodi, saatis ka Five and Dime’i edu. Seejärel arendas Walton välja veel kümmekond Ben Franklini frantsiisipoodi. 1962. aastaks olid asjad nii kaugel, et Walton otsustas avada Arkansases Rogersi linnas esimese Walmarti poe. Pood avas klientidele uksed 2. juulil 1962. aastal, kaks päeva enne Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva. Esimese aasta käive oli miljon dollarit. Tagantjärele oleks siinkohal loomulikult lihtne öelda: “The rest is history.” Tegelikult tuli ka edaspidi iga päev palju tööd teha ja leidlik olla. Üks lugu, mis mulle raamatust meelde jäi, rääkis ühe Walmarti kaupluse juhatajast, kes tellis 3500 kasti Tide’i pesupulbrit. Seda sai nii palju, et nad ehitasid sellest kauplusesse püramiidi, mis ulatus laeni välja. Tide’i tavahind oli 3 dollarit ja 97 senti, aga sooduskampaania raames müüsid nad seda ainult 1 dollari ja 98 sendiga, mille peale kliendid piltlikult öeldes lihtsalt tormasid poodi. Raamat annab ettevõttest üsna tervikliku pildi. Sain teada, et kaheksakümnendate algul lasi Walmart kosmosesse saata enda satelliidi, et kõik kauplused saaksid teiste kaupluste ja peakontoriga reaalajas vahetada olulist infot nagu nädala läbimüük, kasum ja kõik muu. Walmarti logistikasüsteem on viimse üksikasjani läbimõeldud, mis tähendab, et ettevõte kulutab kaupade poodidesse tarnimisele konkurentidest palju vähem raha. Raamat annab ülevaate ka ettevõtte 1970. aastal toimunud börsileminekust ja edasisest arengust. Raamatu lõpu poole räägib Walton ka oma heategevuslikest algatustest. Muu hulgas toob ta välja, et aastatel 1983 kuni 1992 ostlesid inimesed Walmartis kokku 130 miljardi dollari eest. Kui eeldada, et Walmartis maksavad asjad keskmiselt 10 protsenti vähem, kui teistes kettides, siis tähendab see, et Walmart on ühe kümnendi vältel jätnud ameeriklaste taskutesse 13 miljardit dollarit.
Raamatu esimene, 1992. aasta trükk on kõvakaaneline ja selle soovituslik jaehind oli 22,5 dollarit. Pole ka ime, arvestades et ainuüksi raamatu õigused maksid kirjastajale 4 miljonit dollarit ja reklaamikampaania veel miljon dollarit. (Walton annetas raamatu õiguste müügist teenitud raha heategevusele.) Mina luges 1993. aastal ilmunud trükki, mille tagakaanele märgitud soovituslik jaehind on ainult 7 dollarit ja 99 senti. 1993. aasta trükk on mass-market paperback’i formaadis, mis tähendab, et tegu on pehmekaanelise raamatuga, mille trükkimisel on üritatud võimalikult palju raha säästa ja mida müüakse mitte ainult raamatupoodides, vaid ka supermarketites (nagu Walmart), lennujaamades ja mujal. Mass-market paperback’id on üsna väikesed, nt 11 x 18 cm, ning peaaegu kogu leht on täis trükitud, et paberit säästa, kusjuures ka paber ise on odavamat sorti. Miks ma raamatu hinnast ja trükist nii palju räägin? Kui Sam Walton oleks veel elus, siis mulle tundub, et ta valiks odavama pehmete kaantega raamatu, sest nagu mainib sisukorra kõrval olev lehekülg: “See versioon sisaldab kõvakaanelise versiooni täisteksti. Puudu pole ühtegi sõna,” siis ka Walmarti põhimõte on pakkuda tarbijale kvaliteetset kaupa, aga odavamalt.
Mulle meeldis see raamat. See pajatab ühe tõelise Ameerika ettevõtja ja patrioodi eluloo, kust ei puudu raskused, metsik töö, aga ka ausus, elulähedus, vastuvoolu ujumine, pühendumine, kliendi alati kõige tähtsamaks pidamine ja lõpuks ka uskumatu edu.
Mihkel V.