Kuidas sõita ühistranspordiga teisiti
Enamasti kasutatakse ühistransporti ühest punktist teise liikumiseks võimalikult lühikest teed pidi. Saab ka teisiti.
Alates 1959. aastast on inimesed Londonis ja New Yorgis proovinud saada Guinnessi maailmarekordi omanikeks oma linna kõigi metroopeatuste läbimisega võimalikult lühikese aja jooksul. Londoni kõigi 270 peatuse läbimise rekord on natuke alla 16 tunni, New Yorgis on aga 469 peatust, mille läbimine võttis hetkesel rekordiomanikul 21 tundi ja 28 minutit. Analoogseid ettevõtmisi on tehtud ka Londoni trammivõrgustikuga, lisaks on loodud ka väiksemaid väljakutseid, näiteks ainult kõigi kesklinna peatuste läbimine või iga peatuse läbimine, mille nimes on “Park”. See ajendaski sarnast asja Tallinnas tegema, eriti kuna meil on võrgustik palju väiksem (41 trammi- ja 39 trollipeatust). Tallinna mitmesaja bussipeatuse läbimine võtaks aega vähemalt 2 päeva, kuna bussigraafikud on palju hõredamad.
Aegade jooksul on kujunenud välja erinevad reeglid transpordivõrgustiku läbimiseks. Põhiline reegel on, et ei ole tarvis läbida iga teelõiku või astuda igale platvormile, aga peab peatuma igas peatuses, seega ekspressliiniga peatustest möödumine ei aita.
Eri peatuste vahel liikumiseks võib joosta või kasutada teisi ühistranspordimeetmeid (ei tohi kasutada autot, taksot, jalgratast, ja muid isiklikke abivahendeid). Näiteks läbis Londoni metroo peatuste läbija üle 15 kilomeetri jalgsi. Lisaks tuleb pidada logi, kuhu on märgitud, mis kell igasse peatusesse jõuti, ja mis liini selleks kasutati.
Guinnessi rekordite raamatusse saamiseks on vaja ka kahte iseseisvat pealtvaatajat, kes stopperiga käivatavad esimeses peatuses stopperi ja peatavad selle viimases peatuses. Samuti eeldatakse pilti igast peatusest ja kogu teekonda tuleb filmida. Nende uute ja raskesti täidetavate reeglite pärast on rekordite raamatusse pürgijate hulk viimastel aastatel vähenenud.
Mida teha, et tulemus oleks võimalikult hea?
Alguses oleks mõtet marsruut läbi mõelda – otsustada, millal ja kust ettevõtmist alustada. Näiteks Tallinnas on Kopli-Hobujaama haru kõige pikem, seega on mõistlik seda läbida vaid üks kord. Graafik on Tallinnas tihedaim nädala sees, siis läheb ümberistumistele vähem aega, samas võib ummikute läbimine aega võtta. Vahel on mõistlik ka vaadata, kui palju jääb aega ühe trammi saabumise ja teise väljumise vahele. Tuleb arvestada sellega, et sõiduk võib olla 1-2 minutit ajast ees või hoopiski 3-4 minutit ajast maas. Lisaks tuleb kasuks Tallinna veebileht gis.ee/tallinn, kus näeb peaaegu kõigi Tallinna ühistranspordisõidukite hetkeasukohta.
- jaanuaril sai etteplaneeritud teekond läbi proovitud koos klassikaaslase Mihkliga. Alguspunktiks oli Suur-Paala, kust sai väljutud kell 15:30 trammiga number 2 Majaka põiku. Seal sai teha ümberistumise trammile number 4, mis viis Lennujaama. Seal pidi lõpp-peatuses istuma trammis 5 minutit, aga ilma selleta kahjuks ei saa. Seejärel sai sõidetud sama trammiga Tondi peatusesse, kus meid ootas Kadriorgu sõitev retrotramm number 3. Hobujaamas sai teha ümberistumise trammile number 1, mis samuti läbib Kadriorgu ning jõuab ka viimasesse peatusesse, Koplisse. Sellega läks õnneks, kuna graafiku järgi oleks tramm number 1 jõudnud peatusesse koguni 3 minutit enne trammi number 3. Kokku võttis kõikide peatuste läbimine aega 1:43:41. See on ilmselt Tallinna trammipeatuste läbimise rekord, kuna andmeid muude analoogsete katsete kohta pole. Arvatavasti oleks võimalik saada ka aeg 1 tunni ja 40 minuti kanti, aga see eeldaks väga head õnne.
Järgmisena on plaanis läbida kõik trollipeatused, mis võtaks samuti alla kahe tunni, või hoopiski kõik trolli- ja trammipeatused, mis võtaks umbes 4 tundi. Kui keegi plaanib trammipeatuste rekordit üle teha, andke aga teada!
Indrek
© 2024, 137a