Reaali 136. sünnipäev ehk koogireede
28. septembri õhtul kogunesid kõik usinad klassid, kes pitsa tellimise asemel valisid ühisküpsetamise, kesklinna põhikooli õppekööki, et seal ühtse kooliperena kooli sünnipäevaks kooke meisterdada. Kuna meie jõudsime kohale üpriski vara, haarasime endale kõik vajaminevad köögitarvikud ja umbes kolmandiku kogu köögipinnast, sest erinevalt A klassi basic-tasemelisest küpsisekoogist oli meil ambitsiooniks teha mitmekihiline kirsi-Å¡okolaaditort. Meie umbes 6-liikmeline delegatsioon sai koostisosade väljamõõtmisega suhteliselt kiiresti hakkama, kuid nende kokkusegamine nii sujuvalt ei läinud. Nimelt oli Kitchen Aidi kauss meie hiigelkoogi jaoks ilmselgelt liiga väike, mistõttu pidime taigna mitmes osas valmistama ning siis selle ahjuvormis valmis segama. Samal ajal avastasid A-kad, muide, et nende 24 tükiga küpsisetort ei ole vist pea 40-liikmelisele klassile piisav… Mässamine kestis meil veel mitu tundi, vahepeal ühines ka C klass ja koos osturetkelt naasnud A klassiga veetsid nad kolmandiku ajast laua taga istudes ja söögiorgiat korraldades. Õhtu edenedes hakkas selguma, et ahjust välja tulevaid valmis biskviite on kuidagi väga-väga palju. Nii juhtuski, et ühe hiiglasliku koogi asemel tegime neid kolm. Ja vist on ikka kuldreegel, et mida rohkem süüa teed, seda kakasemaks jääb köök… Järgmisel hommikul saabusime kõik (sini)mustvalgelt kooli. Peale esimesi, tavalisi tunde kuulasime kõik kooli vilistlaste põnevaid ettekandeid ning siis oligi aeg staadionile suunduda. Ene Saare kõnele järgnes meie kooli sportlikke ja taibukate tunnustamine ning seejärel saabus kauaoodatud hetk – koogisöömine. Kuna meie torti oli meeletutes kogustes, lahkusime staadionilt viimastena, kõhud Å¡okolaadi ja kirsse täis. Oh, oleks vaid iga reede selline!
PS: Eriliselt suured tänud Janale, kes kogu küpsetustalgu koordineeris ja retsepti koostas. Tänud ka kunstilisele peajuhile Anettele ja Tõnsole + Roometile, kes eeskujulikult pooltest tundidest puudusid, selleks et meie laud kaetud oleks.