Kui MĂ€dli trammiga kooli jĂ”udis, oli reisieufooria juba alanud. Meie teekond pidi viima meid Aegna saarele, mis kĂ”lab esialgu kaugelt, kuid tegelikult on tegemist ĂŒhe Tallinna linna osaga keset merd. TĂ”si, ĂŒks suur park, mis Aegna saar tegelikult ju ongi, on mandrist eraldatud veepiiriga.
Sajakonna inimesena tungisime me liinibussi, mille tÀitis kÀhku reaali vaim. Rohuneeme sadamast, kuhu me bussiga saabusime, viisid meid tagasi Tallinna, kuid seekord saare-Tallinna kiirkaatrid. Kiirkaatrile astudes olime me veel lihtsalt 11. klassi Ôpilased, ent sildunud kaatrilt kaile ronides olid meist saanud volinikud, kinnisvaraarendajad ja erinevate ettevÔtete ning huvigruppide esindajad. Seda muidugi vaid simulatsioonimÀngu jaoks, kuid siiski.
Varasema eeltöö kĂ€igus olime jaotunud gruppideks ning kail seistes ulatati meie kĂ€tte GPS-seadmed, millega me erinevaid punkte saarel lĂ€bima pidime. âAardejahile!â hĂŒĂŒdis keegi rahva seast, kui meid teele lĂ€kitati. Kui mĂ”ni grupp otsustas otsida vahepunkte nagu valged inimesed – jĂ€rjekorras, kus pĂ€rast esimest tuleb teine – siis mĂ”ned suundusid hoopis viienda vĂ”i kolmanda punkti juurde, et enda jaoks keerulist katsumust lihtsamaks mitte teha.
JĂ€rgmise kahe tunni jooksul saime rĂ€nnata omapĂ€i mööda saart, mis meid hetkega vĂ”lus. KĂ”ike nĂ€htut tuli vaadata enda rollist lĂ€htuvalt. Mina linnavolinikuna sain muidugi kĂ€ed rahus taskusse pista ning poliitiku kombel tarka nĂ€gu teha. Metsik loodus pani mĂ”ttegi metsikult kĂ€ima ning nii kuvasime me endale peagi silme ette pildi saare vallustamisest, sĂ”jamaalingud peas ning paintballi relvad kĂ€es. âVĂ”iks kolm pĂ€eva saarel ringi joosta,â pakkus Emil. Naeruga kiitsime mĂ”tte heaks.
Kui saarel jalutas meile vastu mÔni teine reaalikate grupp, vÔisime rÔÔmustada. Kontrollisime omavahel punktide lÀbimist, ajasime lihtsalt mÔne sÔna juttu ning vahetasime muljeid. Meie mööda teed jalutamise strateegia viis meid sihile. Nii mÔnigi teine grupp otsustas lÔigata, millest ei tulnud suurt midagi vÀlja. Nii mÔnigi lÔikamine maksis paljudele kÀtte ning nii tuli pÀrast ringi tuiamist naasta teeraja kasutamise juurde.
Aeg möödus, punktid said leitud. Kujuteldava finiĆĄijoone ĂŒletanud, olid mĂ”ned nii Ă€ksi tĂ€is, et risti ei löödud ette ka kĂŒlma vee ees ning jahutati end Aegna saart pesevate lainete vahel.
Punktide lĂ€bimine ei olnud ĂŒlesande lĂ”pp, sest lahendamist vajas ka pusle, mis kĂ€is aja peale. PĂ€rast edukat pusle kokku saamist tuli veel kiiremini vastata kĂŒsimustele, mis tulistati meile ette kui kuulipildujast. Ent ĂŒks reaalikas ei jÀÀ vastust vĂ”lgu ning nii ei jÀÀnudki ĂŒkski kĂŒsimus vastuseta.
Ăhe korraliku matka lĂ”petuseks vĂ”ib lugeda ikka söömaaega ning nii saimegi oma keeled tulikuuma kanasupiga korralikult Ă€ra kĂ”rvetada. See ei vĂ€hendanud aga kellegi tuju, sest vĂ€sinutena mĂ”jus see kĂ”hutĂ€is kui Ă”htusöök kĂŒĂŒnlavalgel.
LĂ”una lĂ”pus sai selgeks, et meid ootab ees plakati tegemine, mis pidi vĂ€ljendama meie seisukohti meie esindatava organisatsiooni vĂ”i huvigrupi seisukohast. âKas Aegna saarele peaks viima Kalasadamast sild?â oli meie plakatite keskne kĂŒsimus. Kirja said kĂ”ik plussid ja miinused.
Postereid esitleti karmi publikumi ees, mille me ise moodustasime, kus tuli enda seisukohta kaitsta nii pea kohal lennelnud merikotkaste ees kui ka lennukaaslaste kurjade pilkude ja tuliste kĂŒsimuste eest.
Pingelise debati lĂ”puks hÀÀletasime silla vajalikkuse ĂŒle. Silla vajalikkust toetasid vaid neli gruppi 12st. Kahe-kolmandikulise hÀÀlteenamusega hÀÀletatigi Kalasadamat ja Aegnat ĂŒhendav sild grupihÀÀletusel maha.
Isiklikul arvamushÀÀletusel kogus sild proportsionaalselt veel vÀhem hÀÀli. See viiski meie ÔppekÀigu lÔpule.
Jalutasime tagasi kaile, kus ootasid meid kaatrid. Kui jala taaskord mandri pinnale panna saime, oli tunne ĂŒlev â justkui kool ei olekski veel alanud ning sellele aitas kaasa ka pĂ€he lÔÔmav pĂ€ike. Tunne ei kestnud kaua, sest teekond viis meid kooli juurde, mis meenutas, et ees on reede, kui tuleb taaskord raskete uste taha astuda ning klassiruumi poole sammuda.
Fotode autor on Alina Kuryan, teksti autor klassivanem MĂ€dli.