Me vÔitsime

Detsembrikuus 13 ja reede nĂ€gi jĂ€lle reaalikate jaoks suurt ja tĂ€htsat spordisĂŒndmust (nagu ka 13. september, mis reedene pĂ€ev oli). Sel korral siis korvpallishow. 130B tiim oli pÀÀsenud finaali, nii et oli kĂ€tte jĂ”udnud paras aeg hakata omadele kaasa elama. Nagu korralikele musterĂ”pilastele kohane, hakkasime mingil mÀÀral omadele kaasa elama alles siis, kui finaalikoht kĂ€es oli.

Usk oma klassi vĂ”itu oli suur, mis sest, et vastaseks oli tiitlikaitsja 12.B, kes on teada-tuntud kossuklass (c‘mon, neil on isegi oma sĂ€rgid). Nojah, vastukaaluks tegid meie klassi agarad neiud veel vahetult enne korvpallishow’d ka plakateid ja muud inspireerivat vĂ€rki, suur kummardus neile! Siis Tallinna Ülikooli vĂ”imlas toimuski superfinaal, kĂ”igil ilusti sinised sussikesed jalas. Meie klassi vĂ”istkonda kuulusid Martin, Alex, Kristjan Eric, Kenneth, Rudolf, Egert ja Annemai (ise kaks korda vĂ€iksem kui nĂ€iteks Suurorg, aga ega see ei sega).

VĂ”iduskoori peab ka kuskilt ĂŒle kontrollima, enne ei julge kirja pannagi 🙁

AGA IGATAHES ME VÕITSIME!!

Pilt ka:

KÔigil siiski polnud siniseid susse.

Lisas: 130b vaim 22.12.2013 11:47

MĂ€rgipidu

Kaheksandal novembril toimunud mĂ€rgipeol oli meie klassi ĂŒlesandeks tegeleda toitlustusega. Selle jaoks kĂ€isid Rudolf, Ruusa, Helena ja MĂ€rten kolmapĂ€eval matemaatika tundide arvelt Kristiine keskuses. Kogu eelarvet veel Ă€ra ei kulutatud, kuid kandeloomadel olid kĂ€ed kotte tĂ€is. ÜlejÀÀnud raha eest osteti reedel puuvilju.
Sellele jĂ€rgnes pĂ€rast koolitunde ja mĂ€rgiaktust ĂŒhiskokkamine. Tegime vĂ”ileibu, lavaĆĄirulle, nĂ€kileibu ja hoolitsesime joogipoolise eest: poisid keetsid paraja portsu morssi kokku.

Foto: Annemai

Kui ettevalmistused olid tehtud, vĂ”isime liituda jumalate ja rebastega tantsupĂ”randal. Meie klassi koosseis oli kiduralt esindatud, aga need, kes olid, tantsisid pidevalt. Üldine meeleolu oli mĂ”nus ja paralleelika ansambel Truudi mĂ€ngis vĂ€ga kaasahaaravat tantsumuusikat. Nagu sellistele pidudele kohane, liitus tantsulistega ka Piret Otsa, kes Ă”petas kĂ”igile paar ringtantsu, mille kĂ€igus sai palju erinevaid partnereid proovitud ja naha korralikult mĂ€rjaks.

Meil oli lĂ”bus ja aeg lendas, kuni meid otsustati traditsioonikohaselt majast vĂ€lja laulda. Mis seal ikka – linna peale edasi tantsima.

Lisas: 130b vaim 30.11.2013 21:28

Aegna ÔppekÀik

Kui MĂ€dli trammiga kooli jĂ”udis, oli reisieufooria juba alanud. Meie teekond pidi viima meid Aegna saarele, mis kĂ”lab esialgu kaugelt, kuid tegelikult on tegemist ĂŒhe Tallinna linna osaga keset merd. TĂ”si, ĂŒks suur park, mis Aegna saar tegelikult ju ongi, on mandrist eraldatud veepiiriga.

Sajakonna inimesena tungisime me liinibussi, mille tÀitis kÀhku reaali vaim. Rohuneeme sadamast, kuhu me bussiga saabusime, viisid meid tagasi Tallinna, kuid seekord saare-Tallinna kiirkaatrid. Kiirkaatrile astudes olime me veel lihtsalt 11. klassi Ôpilased, ent sildunud kaatrilt kaile ronides olid meist saanud volinikud, kinnisvaraarendajad ja erinevate ettevÔtete ning huvigruppide esindajad. Seda muidugi vaid simulatsioonimÀngu jaoks, kuid siiski.

Varasema eeltöö kĂ€igus olime jaotunud gruppideks ning kail seistes ulatati meie kĂ€tte GPS-seadmed, millega me erinevaid punkte saarel lĂ€bima pidime. “Aardejahile!” hĂŒĂŒdis keegi rahva seast, kui meid teele lĂ€kitati. Kui mĂ”ni grupp otsustas otsida vahepunkte nagu valged inimesed – jĂ€rjekorras, kus pĂ€rast esimest tuleb teine – siis mĂ”ned suundusid hoopis viienda vĂ”i kolmanda punkti juurde, et enda jaoks keerulist katsumust lihtsamaks mitte teha.

JĂ€rgmise kahe tunni jooksul saime rĂ€nnata omapĂ€i mööda saart, mis meid hetkega vĂ”lus. KĂ”ike nĂ€htut tuli vaadata enda rollist lĂ€htuvalt. Mina linnavolinikuna sain muidugi kĂ€ed rahus taskusse pista ning poliitiku kombel tarka nĂ€gu teha. Metsik loodus pani mĂ”ttegi metsikult kĂ€ima ning nii kuvasime me endale peagi silme ette pildi saare vallustamisest, sĂ”jamaalingud peas ning paintballi relvad kĂ€es. “VĂ”iks kolm pĂ€eva saarel ringi joosta,” pakkus Emil. Naeruga kiitsime mĂ”tte heaks.

Kui saarel jalutas meile vastu mÔni teine reaalikate grupp, vÔisime rÔÔmustada. Kontrollisime omavahel punktide lÀbimist, ajasime lihtsalt mÔne sÔna juttu ning vahetasime muljeid. Meie mööda teed jalutamise strateegia viis meid sihile. Nii mÔnigi teine grupp otsustas lÔigata, millest ei tulnud suurt midagi vÀlja. Nii mÔnigi lÔikamine maksis paljudele kÀtte ning nii tuli pÀrast ringi tuiamist naasta teeraja kasutamise juurde.

Aeg möödus, punktid said leitud. Kujuteldava finiĆĄijoone ĂŒletanud, olid mĂ”ned nii Ă€ksi tĂ€is, et risti ei löödud ette ka kĂŒlma vee ees ning jahutati end Aegna saart pesevate lainete vahel.

Punktide lĂ€bimine ei olnud ĂŒlesande lĂ”pp, sest lahendamist vajas ka pusle, mis kĂ€is aja peale. PĂ€rast edukat pusle kokku saamist tuli veel kiiremini vastata kĂŒsimustele, mis tulistati meile ette kui kuulipildujast. Ent ĂŒks reaalikas ei jÀÀ vastust vĂ”lgu ning nii ei jÀÀnudki ĂŒkski kĂŒsimus vastuseta.

Ühe korraliku matka lĂ”petuseks vĂ”ib lugeda ikka söömaaega ning nii saimegi oma keeled tulikuuma kanasupiga korralikult Ă€ra kĂ”rvetada. See ei vĂ€hendanud aga kellegi tuju, sest vĂ€sinutena mĂ”jus see kĂ”hutĂ€is kui Ă”htusöök kĂŒĂŒnlavalgel.

LĂ”una lĂ”pus sai selgeks, et meid ootab ees plakati tegemine, mis pidi vĂ€ljendama meie seisukohti meie esindatava organisatsiooni vĂ”i huvigrupi seisukohast. “Kas Aegna saarele peaks viima Kalasadamast sild?” oli meie plakatite keskne kĂŒsimus. Kirja said kĂ”ik plussid ja miinused.

Postereid esitleti karmi publikumi ees, mille me ise moodustasime, kus tuli enda seisukohta kaitsta nii pea kohal lennelnud merikotkaste ees kui ka lennukaaslaste kurjade pilkude ja tuliste kĂŒsimuste eest.

Pingelise debati lĂ”puks hÀÀletasime silla vajalikkuse ĂŒle. Silla vajalikkust toetasid vaid neli gruppi 12st. Kahe-kolmandikulise hÀÀlteenamusega hÀÀletatigi Kalasadamat ja Aegnat ĂŒhendav sild grupihÀÀletusel maha.

Isiklikul arvamushÀÀletusel kogus sild proportsionaalselt veel vÀhem hÀÀli. See viiski meie ÔppekÀigu lÔpule.

Jalutasime tagasi kaile, kus ootasid meid kaatrid. Kui jala taaskord mandri pinnale panna saime, oli tunne ĂŒlev – justkui kool ei olekski veel alanud ning sellele aitas kaasa ka pĂ€he lÔÔmav pĂ€ike. Tunne ei kestnud kaua, sest teekond viis meid kooli juurde, mis meenutas, et ees on reede, kui tuleb taaskord raskete uste taha astuda ning klassiruumi poole sammuda.

KIK_logo_RGB

GPS-seadmeid saamas

puslet kokku panemas


Fotode autor on Alina Kuryan, teksti autor klassivanem MĂ€dli.

Lisas: 130b vaim 12.09.2013 15:42

Ekskursioon

10. juuni hommik oli… varajane. Koletult varasel hommikutunnil (peale seda, kui ilm oli just eelneval ööl kĂŒlmaks ja vihmaseks keeranud) kogunesime haigutades ja lĂ”disedes kooli ette, et alustada seda katsumust, mida kujutas endast 10. klassi lĂ”puekskursioon.

MÔnel meist oli teooria, et meie klassijuhataja Ôp. Karu tahab meid selle ekskursiooniga piisavalt Àra vÀsitada, et meil ei oleks aega ega jaksu mingeid (khm) pahandusi korraldada. Kui see tÔesti oli tema teooria, eks see siis vist Ônnestus.

18-kilomeetrine kanuumatk – see oli esimese pĂ€eva tegevuskava vĂ”tmeelement. Kuidagimoodi aga ei jagunenud inimesed kanuudesse just kuigi hĂ€sti, sest oskuste ja tugevuse erinevus ujukites oli optimistlikult öeldes ebavĂ”rdne. Mis seal ikka, olukorraga tuleb leppida ja nii asusid kĂ”ik oma kĂŒljelt-kĂŒljele kĂ”ikuvates kanuudes mööda VĂ”handu jĂ”ge teele. Siinkohal vĂ”ib-olla sobiks mĂ€rkus, mis on laenatud meie headelt sĂ”pradelt ameeriklastelt: mis juhtub [VÕHANDU JÕEL], jÀÀgu [VÕHANDU JÕELE].

Üks huvitav (huvitavuse koha pealt vĂ”iks muidugi ka vastu vaielda, pannes asemele omadussĂ”nu “tĂ€helepanuvÀÀrne” vĂ”i midagi muud sellist) seik oli veel see, kui nĂ€gime oma peatuspaiga juures olevat tammi ĂŒletada ĂŒritavat pardiema koos peogadega. Suur part suutis loomulikult kenasti alla hĂŒpata, kuid vĂ€iksed nĂ€htavasti kartsid, vĂ”ttes kord kĂ”ik koos tammi ÀÀrde ritta, ja samas ujudes teine kord vastuvoolu tammist vĂ”imalikult kaugele. Ega me pĂ€ris tĂ€pselt teada saanud (ega tahtnudki), mis neist sai, kuid kui meie lahkusime, oli kaheksast pojast alla saanud vaid kolm.

Kui viimased kanuutmatka lÔpetasid, hakkas sadama vihma. Aga vÔib-olla oleks vihm olnud parem isegi matka enda ajal? SÀÀski oli terve tee vÀltel mehiselt ja mÀrjaks sai enamik niikuinii. Igatahes peale matka oli meie marsruut (ja/vÔi tegevuskava) jÀrgnev: buss-kuivad riided-bussiga kuhugi-kuhugi osutub ööbimiskohaks-kotid tuppa-mÀrjad riided kuivama.

PĂ€ris suur osa inimesi kĂ€is vist ka saunas. Mis aga kahtlust Ă€ratas oli see, kui pruunika vĂ€rvusega oli kĂ”rvaloleva jĂ€rve vesi. Sellest ei saanud enne arugi, kui olid saunast tulles sinna sisse sööstnud. Kaldalt tundus, et tegu on, nagu ikka, mustava mitte kuigi lĂ€bipaistva veekoguga, aga sees olles tundus vesi punakas ja pruunikas – kahtlustĂ€ratav.

JĂ€rgmine hommik möödus ĂŒlesĂ€rkamise tĂ€he all. Aga sealt edasi siirdusime Vastse-Liina linnusesse ja siis tuli 14-kilomeetrine matk. 14 kilomeetrit. MĂ”ni kogenum vĂ€itis, et ega see polegi midagi hullu, aga eks vist suur osa ei olnud siiski harjunud sellist distantsi matkama. Kui vĂ€lja arvata see, kuidas me peaaegu esimeses kÀÀnukohas 400 meetrit vales suunas lĂ€ksime ja tagasi vantsima pidime, oli kĂ”ik tĂ€itsa korras. Umbes poole maa peal oli söögikoht, kus me, noh, sĂ”ime. Siis vahepeal saime jĂ€lle vihma, kuid mĂ”nda isegi ei huvitanud.

Peale matka lĂ€bimist jĂ€i veel ĂŒks koht, kus ekskurseerida – Piusa koopad. meid viidi kĂŒlastuskeskusse (tĂ€itsa mĂ”nus oli nendel toolidel istuda, kus pehme kate peal oli), nĂ€idati filmi ja rÀÀgiti juttu ka. KĂŒlastuskoobas ja liivaluited – vĂ€ga tore oli. Aga siis me lĂ€ksime koju (tĂ€hendab kooli juurde) tagasi.

Ja see on kÔik.

Lisas: 130b vaim 18.06.2013 08:48

Õpilaskonverents LillekĂŒlas

Ühel aprillipĂ€eval hakkasime me kirjandustunnis kĂ€sitlema Goethe elutöö “Fausti” I osa. Teadsime, et pidime kĂŒlastama ja kĂ€sitlema ka ooperit “Faust”, aga siis selgus veel tĂ”ik, et peame LillekĂŒla GĂŒmnaasiumiga sellel teemal Ă”pilaskonverentsi. See tĂ”otas lisatööd ja lisavaeva, aga samas Ă€ratas uudishimu, sest paljud meist ei olnud varem teise kooli Ă”pilastega Ă”pilaskonverentse pidanud.

Meie kirjandusĂ”petaja Piret JĂ€rvela mĂ”te oli lavastada 45-minutiline lĂ€bimĂ”eldud arutelu “JĂŒri Üdi klubi” saate formaadis, mis eeldas lĂ€bimĂ”eldud ettekannet ja kogu klassi osalust. Töötasime alguses vĂ€iksemate, siis suuremate rĂŒhmadena. LĂ”pptulemus oli midagi, milles oli muusikalisi etteasteid, pantomiimi, poolimproviseeritud kirjanduslikku ja ooperile tuginevat arutelu ning ĂŒht-teist ka “Fausti” kohta.

17. aprillil jĂ”udis kĂ€tte Ă”pilaskonverentsi pĂ€ev ning terve meie klass sĂ”itis LillekĂŒlla, julgust vÔÔras koolis omapĂ€i arutelu pidada andis ka meie klassijuhataha Piret Karu kaasatulek. Sealsed kodanikud tegid meile erinevaid ettekandeid, et seostada “Fausti” kui ooperit, teost ja teatrilavastust. Meie jĂ€ime tulemusega rahule ja ehk kehtib sama ka Ă”petajate kohta.

Õpilaskonverentsil

Lisas: 130b vaim 23.05.2013 17:55

Tehnoloogia ÔppekÀik

NeljapĂ€eval, 16. mail kĂ€isime tehnoloogia kursuse raames Harku alajaamas, Keila-Joa hĂŒdroelektrijaamas ja Pakri tuulepargis. Oli ilus pĂ€ev ning meeldejÀÀv vĂ€ljasĂ”it, jÀÀme ootama esmaspĂ€evast mĂ€etööd.

t1

t2

t3

t4

Lisas: 130b vaim 19.05.2013 20:39

Meedialaager

26.-28. aprill kĂ€isid Ćœenja, MĂ€rten ja Inna multimeedialaagris, mis toimus OtepÀÀ gĂŒmnaasiumis. Kaks pĂ€eva tehti intensiivselt tööd raadio, televisiooni ja dokumentalistika alal. Tagasi tuldi positiivsete emotsioonide ja uute teadmistega. VĂ”ib-olla pannakse nende abil alus Reaali koolitelevisioonile.

og

Lisas: 130b vaim 29.04.2013 20:00

JÔulufilm

Reaali traditsiooni kohaselt pidime meiegi jĂ”uludeks oma satiirilise jĂ”ulufilmi valmis meisterdama. Teemaks loositi “Ladina-Ameerika seebiseriaal” ja kohustuslik lause oli midagi pikka ja keerulist pingviinide kohta. Tegusad inimesed nagu me oleme, saime lĂ”puks peale pikka ebaĂ”nnestunud vĂ”ttepĂ€evade jada lĂ”puks nii kaamera, statiivi, koha kui inimesed omavahel sĂŒnkroniseeruma ning filmisime asja valmis.

Alguses tundus tulevat geniaalselt naljakas ja vĂ€ga hea film, kuid hilisemast tagasisidest selgus, et teistele see ilmtingimata nii naljakas ei tundunud. Sellegipoolest sai asi tehtud, erilised tĂ€nuavaldused vĂ”iks lisaks osalejatele vĂ”ib-olla siinkohal avaldada MĂ€rtenile, kes asja reaalselt Ă€ra organiseeris ja palju muudki…

 

JÔulufilmi link

Lisas: 130b vaim 23.12.2012 17:31

Pilte Lennusadamast

Siit tulevad pildid klassi kĂŒlaskĂ€igust Lennusadamasse!

https://plus.google.com/u/0/photos/103480510750398501061/albums/5801815297996559233/5801815319779786514

Lisas: admin 12.09.2012 07:34