Arhiveeritud - kategooria: ‘Määratlemata’

Flo Kasearu majamuuseum

Arvestunädala saime lõpetatud huvitava külaskäiguga kaasaegse kunstniku Flo Kasearu majamuuseumisse. Ilmselt väga paljude meie klassi õpilaste salajane läapsepõlveunistus sai pärast pikki aastaid täidetud. Nimelt oli omapärase kunstniku Lenderi stiilis maja trepp muudetud liumäeks, et kaitsta ajaloolisi puust trepiastmeid. Mõni julgem suvatses võtta selle riski ning heita end libedast pooltorust alla.

Flo Kasearu on omamoodi ellusuhtumisega naine, kes suudab absoluutselt igale probleemile mõelda välja nutika lahenduse ning muuta see järgmiseks kunstiteoseks. Nii tekkis surnud lilledest näitus ning koledale majale, mis rikkus Flo vaadet,  maaliti ette suur pilt tsunaamilainest. Spontaansest ideest sai Flo aiast Eesti ainuke Korea aed – tehti künkad ning kaevati tiik. Terve majamuuseum on täis ootamatuid lugusid ning kunstiteoseid. Saunast võib leida veidrad peasid ning puude latvadest katusevahetusel meisterdatud lennukeid.

Muuseumikülastuse lõpus pidime ise looma kompositsiooni või niinimetatud kunstiteose kasutades selleks Flo aia tehiskünkaid. Meie otsustasime lisada künkale teine kiht ehk viskasime kõik mäele pikali.

12.04.2019

Meil vaid 1 aasta ja 100 päeva veel…

…ehk abiturientidel oli 100 päeva ball, mida üheteistkümnendikud traditsioonina korraldama peavad. Meie klassi ülesandeks oli saal ette valmistada- tugevad poisid said laudu sööklast aulasse tassida, pärast katsime lauad, panime valmis lilleseaded ning korrastasime ka koridorid. Tööd jagus igaleühele, kes siis leidis rakendust laualinade paigutamisega ja kes kuivatas taskurätikutega ükshaaval äsja kastetud taimelehti (vt pilti). Lõpptulemus nägi välja täitsa elegantne, niisiis seadsime kõik sammud oma koju tagasi, et kaheteistkümnendikud meie töö vilju nautida saaksid (ja paralleelikad tööd üle võtaksid). Kuid see polnud veel meie ülesannete lõpp. Nagu tavalisele reaalikale ikka kohane, oli meie klass (või pigem osa klassist) reede hilisõhtul koolis jälle tagasi, et ballitajate jäetud sodi ära koristada ning kõik asjad tagasi enda kohtadele tassida. Tagasi koju saime umbes keskööl. Parem oleks, et abiturientidel oli tore õhtu ja meie järgmine aasta samasugust kohtlemist saaksime.

22.03.2019

Sõrmustepidu

19. oktoobril toimus Õpetajate Majas meie 135. lennu sõrmuste pidu. Pidu algas toostidega: igaüks sai võimaluse enda lennule tulevikuks midagi head soovida või lihtsalt nalja teha. Seejärel pidi iga klass loosiga tõmmatud vanasõna põhjal lühikese etenduse lavastama, et sõrmused välja teenida. Meie klassi teemaks sattus “Ära hõiska enne õhtut!” ning otseloomulikult ei jätnud me kasutamata võimalust etenduse peategelasena kujutada oma armast füüsikaõpetajat, kelle rolli täitis Alexis. Teiste klasside etendused olid üsna toredad, kuid meie elulise tragikomöödiaga neid kahjuks võrrelda ei kannata. Etendused vaadatud, jagas Tatjana Anette abiga kõigile sõrmused. Sõrmuse saamine oli nii kauaoodatud hetk, et nii mõnelgi tuli lausa pisar silma. Tähistasime, lüües kokku šampuseklaase ja süües kringlit – mõni sai pidama alles pärast viiendat tükki. Sellega pidu Õpetajate Majas lõppes ning igaüks läks tähistas nii nagu süda lustis.

24.10.2018