Arhiveeritud - kuu 11.2019

Usbekistan

TĂ€nu Papa Veismannile oli meil vĂ”imalik kĂŒlastada Kesk-Aasias asuvat Usbekistani.  Nii lendasime 136.c klassiga koos Riiast Tashkenti Usbekistani kultuurireisile, et avastada seda huvitavat riiki ning luua diplomaatilisi suhteid Usbekistani koolidega. Juba lennujaamas vĂ”eti meid soojalt vastu ning pakuti esimesi maitseelamusi. Peagi jagati meid kĂ”iki mugavatesse Coca Cola bussidesse ning sĂ”it meie esimesse hotelli vĂ”is alata. 

Tashkent

Esimesed muljed linnast olid ĂŒsna vĂ€rvikad, nimelt linnapildis domineerisid vaid kaks vĂ€rvi: rohelised taimed ning valged Chevroled. Hiljem saim teada, et automarki toodetakse Usbekistsnis. Tashkent on ĂŒllatavalt puhas, kuigi prĂŒgikaste on ĂŒsna raske leida. Haljastuse rohelus lisab kohati vĂ€sinud linnale vĂ€rskust ja elujĂ”udu. KĂ”ik ehitised on vĂ€ga uhked, kullatud ja erksate vĂ€rvidega. 

Enne hotelli jĂ”udmist tegime juba tutvust Usbekistani ajaloo suurkuju Amir Timuriga ning Ă”htul avastasime iseseisvalt Tashkendi linnaelu. Teisel pĂ€eval ĂŒritasime mitte Ă€ra uppuda kohutava hoovihma kĂ€tte ning sĂ”uda 375m kĂ”rguse Tashkenti teletorni poole, mis 1985. aastal valmides oli maailma kolmas kĂ”ige kĂ”rgem torn. Nimelt on Tashkentis maavĂ€rinad ĂŒsna tavapĂ€rased ning see teletorn on ehitatud vastu pidama kuni 8 pallist maavĂ€rinat. Teletorni kĂ”rval vĂ€ga traditsioonilises sööklas oli meil vĂ”imalus proovida maailmakuulsat Usbekistani plovi, mis on riisiroog lambaliha ja erinevate köögiviljadega. KĂ”rvale serveeritakse nĂ€tsket hobuseliha, kanamuna ja kohaliku saia – naani. SeejĂ€rel oli kĂ”igil vĂ”imalus iseseisvalt Tashkenti kuulsat kaootilist turgu avastada, kus hinna kauplemine on möödapÀÀsmatu samm toote soetamisel. Osteti proovimiseks kuivatatud puuvilju ja pĂ€hkleid, samuti teed ning mĂ”ned julgemad poisid traditsioonilised Usbekistani noad. Õhtul saime aga tĂ”elise kultuuriĆĄoki


Bukhara

Öine rongisĂ”it Tashkendist Bukharasse oli midagi enamat kui meeldejÀÀv. Neljastesse kupedesse sisse astudes ootas meid seal ees kaks narivoodit, mille vahe oli tĂ€pselt 35cm, mistĂ”ttu pidime kĂ”ik oma neli kohvrit ĂŒksteise peale ning kupeest vĂ€ljassaamiseks pidi harrastama tĂ€psus-, kaugus- ja kĂ”rgushĂŒppamist voodilt ukseavasse.  Meile, lumehelbekstele, oli vaatepilt ĂŒsna ĆĄokeeriv, ĂŒks paljudest kiiksudest oli nĂ€iteks vetsuskĂ€imine. Nimelt ei tohtinud kaia vetsus, kui rong on peatunud, sest paak oli gravitatsioonijĂ”ul isetĂŒhjenev. Rongis vĂ€ga magada ei saanud, seega veetis igaĂŒks aega nii, kuidas sĂŒda lustis. Kes suutis lĂ”puks siiski uinuda, siis kahjuks pikka pidu ei olnud, sest juba tund aega enne Bukharasse jĂ”udmist tormas vagunisaatja kupeest kupeese ning karjus: â€œĐ‘ĐŁĐ„ĐAAAРАAA, БУЄАРАAAA, ПОЙДЕМ, ПОЙДЕМ!!” MĂ”ni kaunim neiu sai lausekese “I love youuu” ning mĂ”ni rohkem sassi kupee aga â€œĐ·ĐŽĐ”ŃŃŒ ĐżĐŸŃ€ĐŽĐ°Đș!” osaliseks. 

6.20 tulime rongist maha ja istusime bussidesse. 6.30 hommikul jÔudsime Ôige hotelli ette, kuid ohmoonidest (vabandust vÀljendi pÀrast) bussijuhid vedasid meid 2 tundi ringi, keegi midagi aru ei saanud. 8.20 olime tagasi Ôige hotelli ees. Tuli vÀlja, et hotellipersonal, kes meid tÀnavaotsal vastu pidi vÔtmas, otsustas hommikul pigem vÀlja magada, kui 70 turisti vastu vÔtta. 

PĂ€rast hommikusööki suundusime giididega linna, kus arvatavasti ĂŒkski giid piisavalt informatiivne ei olnud. Papa Veismann otsustas aga ohjad enda kĂ€tte vĂ”tta ning juhatas meid vaibatehasesse. Ühe vaiba kallal töötatakse 7 kuud – pĂ”lvitatakse vaibal ning punutakse. Vaiba hinda mÔÔdetakse pistete arvu jĂ€rgi ruutsentimeetri kohta. KĂ”ige kallimatel vaipadel on lausa 320 pistet ĂŒhe cm2 kohta. Need vaibad vĂ”ivad maksta lausa 5000 US. 

Linn oli vĂ”rreldes Tashkentiga palju pisem, kuid see-eest armas, tĂ€is vanu ajaloolisi kindluseid, mausoleume, koolihooneid ja Ă”petajate auks ehitatud moĆĄeesid. Üks meeldejÀÀvamaid kultuurivÀÀrtusi oli Kalyan minaret – strateegiliselt ehitatud umbes 50-meetriline torn, tĂ€nu millele jĂ€i Bukhara mitmeid kordi vallutamata.

JĂ€rgmine pĂ€ev oli pĂŒhendatud Eesti-Usbekistani diplomaatiliste suhete loomisele. KooliĂ”uele astudes vĂ”eti meid vastu pĂ€heĂ”pitud liigutuste, korrektsete ridade ja tervituse “Good morning!” saatel. SeejĂ€rel vaatasime, kuidas kooliĂ”pilased erinevaid teatemĂ€nge tegid. Meie direktor Ene Saarel oli au anda ĂŒle karikas vĂ”itjameeskonnale. Tuli vĂ€lja, et Usbekistani koolisĂŒsteem on endiselt nĂ”ukaaegne, kus kĂ”ik on vĂ€ga kontrollitud, alates laste pikkusejĂ€rjekorda seadmisest, lĂ”petades korrektse koolivormi kandmisega. See-eest valdavad Usbekistani kooliĂ”pilased vabalt vene keelt, sest koolides on endiselt pooled tunnid venekeelsed ning pooled usbekikeelsed.

Enne Samarkanti liikumist saime pikema sombuse ilmaga jalutuskĂ€igu looduspargis. Vabas looduses kĂŒll ĂŒhtegi looma ei olnud, aga see-eest viidi meid tarade juurde, kus saime siiski mÀÀgida vĂ”idu kitsekestega ja hirnuda hobustega. 

Samarkant 

Samarkandis kĂŒlastasime jĂ€rjekordset kooli, kus kĂ€is ĂŒle 3000 Ă”pilase kahes vahetuses. Klassiruumid olid tĂ”siselt vĂ€ikesed, kuhu oli pakitud ĂŒle 50 Ă”pilase. Oli vaid kaks vahekĂ€iku ning laudade ridasid 4, millest kaks keskmist oli kokku lĂŒkatud. Usbekistanis on ĂŒsna rangelt mĂ”ned asjad Ă€ra mÀÀratud. Nimelt president on tĂ€pselt protsentuaalselt öelnud, kui palju tuleb Ă”pilastel tegeleda muusika, fĂŒĂŒsika, kaunite kunstide ja spordiga. Samas tĂ€navatel korda ei valitse. Autod sĂ”idavad nii kuis jumal juhatab, vĂ”i noh.. Allah juhatab. Suunatuled on pigem harv nĂ€htus ning signaal on levinud suhtlemisvahend, mida kasutatakse nii möödasĂ”idul, ristmikut ĂŒletades kui ka kannatamatust vĂ€ljendades ja taksot pakkudes. TĂ€navatel sĂ”iduradade eraldusjooni eriti ei eksisteeri ning tĂ€navapildis on ehitiste kontrast tugev: uhked kullatud sammastega ehitised kĂ”rvuti lagunenud varemetega.

Ausalt öeldes on see paras rĂ€nnak ajamasinaga NSV aega. TĂ€navatel kĂ”ndides vĂ”ib nĂ€ha kaale ĂŒksteise kĂ”rval sildiga 1000 SUMi ehk tahtmise korral vĂ”ib vabalt end vĂ€ikese raha eest tĂ€naval bussipeatuse kĂ”rval end kaaluda. Takso tellimine nĂ”uab vaid ĂŒhte kĂ€eviibet, mille jĂ€rel mitu autot tĂ”mbavad signaalitades tee serva. 10 000 SUMiga saab igale poole. 

Kuna joomiskultuuri siin ei ole, siis shotiklaase on vĂ”imatu leida. See-eest vĂ”ib endale tahtmise korral soetada traditsioonilise sangadeta tassi – piaali. Kodudes ei jooda ning ega usbekid ĂŒle ĂŒhe Ă”lle ei kannata.  

Amir Temur on maetud endanimelisse mausoleumi, mille avar hauakamber on peaaegu et tĂ€ielikult kullaga kaetud ning hauakividena on kasutatud vaid kĂ”ige kallimaid vÀÀriskive. Amir Temuri hauakivile on kirjutatud araabia keeles: “Kes suvatseb kivi tĂ”sta, seda kannab elu lĂ”puni ebaĂ”nn”. SeetĂ”ttu on mitmetel kordadel pĂ€rast vaenlaste poolt kivi varastamist see tagasi toodud, sest ebaĂ”nne on rohkem kui Ă”nne. Kohalikud usuvad, et Stalini kivi varastamise tĂ”ttu algaski teine maailmasĂ”da. Nimelt pĂ€ev pĂ€rast kuritegu tungisid sakslased NSV Liidule kallale. Stalini ebaedu tĂ”ttu otsustas ta kivi tagasi Samarkanti viia. 

Samarkandi ĂŒhel uhkemal vĂ€ljakul, Registani vĂ€ljakul, vĂ”ib leida suursuguseid mausoleume ja moĆĄeesid. KĂ”ikidesse metroseedesse sisendes vĂ”is eest leida rohelised sisehoovid rohkete pÔÔsaste ja puudega. Metroseedes oli vĂ”imalik Ă”ppida 7, 14 vĂ”i 20 aastat. ÜleĂŒldiselt hinnati Ă”petajaid moslemite seas vĂ€ga kĂ”rgelt, tihtipeale peeti neid olulisemateks kui oma vanemaid. Nii lasi Amir Temur end oma Ă”petaja jalgade ette matta. Samuti ehitati Ă”petajate auks suuri metroseesid. Tihti kaunistasid ehitisi massiivsed minoretid, mida esimesed 3 sajandit hoiti köitega pĂŒsti, ning sibulataolised kuplid, millel oli 64 vagu tĂ€histamaks Muhhameedi vanust. Ehitised on ĂŒldiselt sinistes ja rohelistes toonides. Punast algselt ei kasutatud, sest see on vere vĂ€rv. Samuti ei kujutatud loomi ja inimesi, kui just need ei olnud mĂŒtoloogilised vĂ”i vĂ€ga ebarealistlikud. Kuigi naised moĆĄeedes kĂ€ia ei tohtinud, siis sellegipoolest ehitas Amir Temur enda naisele moĆĄee, mida ta vĂ”is kĂŒlastada senikaua, kuni konstruktsioonid toimusid. 

Nekropol oli ilmselt paljude Ă”pilaste ĂŒks lemmikvaatamisvÀÀrsusi. Nimelt paljudest trepiastmetest ĂŒles mĂ€kke ronides ootas ees vapustav vaatepilt vĂ€ikese tĂ€navaga, mis olid moodustatud pisemate ĂŒksteise kĂŒlje alla ehitatud moĆĄeedega. Iga moĆĄee oli erineva suurkuju auks ehitatud hauakamber. 

JĂ€rgmisel pĂ€eval oli meie klassil vĂ€ga tĂ€htis pĂ€ev, nimelt sai meie armas klassijuhataja aasta nooremaks. Hommikusöögil andsime talle ĂŒle kingituse ja hiiglamasuure lillekimbu ning Ă”htul lĂ€ksime traditsioonilisele rikkalikule mitmekĂ€igulisele Ă”htusöögile.

Tashkent

Eelviimase pĂ€eva hommikul viidi meid ka Tashkendi lĂ€hedale mĂ€gedesse. Tippu jĂ”udmiseks pidime sĂ”itma hirmsad 10 minutit gondliga, mille turvavarustus oli kergelt öeldes olematu. Kahekohalisele nĂ”ukaaegset karusellipinki meenutavale istmele lĂŒkati sĂ”idu ajaks ette roostetanud metallist pulk, mis logises ĂŒhe hinge otsas ning mida oli vĂ”imalik ise liigutada. Samas alla kukkumine oleks olnud surmav. Vaade oli sealt siiski lummav. Meie oma direktor teadis rÀÀkida et need teravatipulised mĂ€ed on tekkinud mandriliste laamade kokkupĂ”rkel ning just sealt algabki kurikuulus Himaalaja mĂ€estik. MĂ€gedes pidime sööma veel reisi viimase traditsioonilise söögikorra, sest selleks ajaks olid kĂ”igil juba ĆĄaĆĄlĂ”kk ja sai hapukoorega ĂŒle visanud. Õhtul Tashkendis suundus enamik meist KFC-sse.

Fun facts:

  • Lahutamine tavapĂ€rane ning uuesti abiellumine veelgi tavapĂ€rasem. 
  • Peale Usbekistani reisi vĂ”ib öelda, et igaĂŒks meist on olnud miljonĂ€r (10 000 SUMi on 1€)
  • Ć aĆĄlĂ”kki sai Usbekistanis kogu aeg, kĂ”rvale muidugi naan. 
  • Vene keele praktikat saime tĂ€nu Ă”ppereisile korralikult. Isegi Gabor jĂ”udis kriisisituatsioonis Ă”ige sĂ”napaarini: “Appi, appi! ОтĐșрыть, ĐŸŃ‚Đșрыть! 
  • SĂŒĂŒakse patjade peal pĂ”lvitades madalate laudade taga. 
  • Kasmiirisallid on vĂ€ga odavad – 55k ehk vaid 7 euri
  • Pottide asemel on augud
  • Igal piirkonnal on oma retsepti jĂ€rgi valmistatud naan. Naani lauale asetamisel tuleb seda kohe sööma hakata, vastasel juhul on see suur solvang pererahvale. Samuti tuleb sai alati Ă”iget pidi taldrikule tagasi asetada.
  • Usbekistanis tĂ€natakse inimesi parem kĂ€si sĂŒdamele asetatult vĂ€ikese kummardusega. Teretades naisele kĂ€tt ei pakuta ning naine ei tohi mingil juhul ise esimesena kĂ€tt pakkuda. 

12.11.2019