Arhiveeritud - kuu 10.2019

Peterburi reis ja vaatamisväärsused

I päev

Esimene peatus p√§rast piiri √ľletust oli Peterhofis, Peterburi eeslinnas. Seal k√ľlastasime suurt Peterhofide paleekompleksi ehk tsaariperekonna suveresidentsi. Sinna kuulub √ľle 10 lossi, 2 parki ja maailmakuulus purskkaevude s√ľsteem. Selle keskuseks on suur loss, mida √ľmbritsevad kullatud skulptuurid ning kaskaadist saab alguse purskkaevudega √§√§ristatud kanal, mis suubub Soome lahte. Peeter I otsustas 1714. aastal, p√§rast reisi Euroopasse, rajada Peterhoffi oma suveresidentsi, mis oma luksuslikkusega √ľletaks Versaille lossi ning paistaks silma kogu maailmas. Ehitus algas 1714. aastal ning sai l√§bi v√Ķrdlemisi kiiresti, 1723. aastal.

II päev

Laupäeva alustasime bussiekskursiooniga Peterburis. Lisaks linna bussiaknast imetlemisele tegime peatuse Vaskaratsaniku juures ja Peeterpauli kindluses.

Vaskratsanik (vene keeles tuntud kui –ú–Ķ–ī–Ĺ—č–Ļ –≤—Ā–į–ī–Ĺ–ł–ļ) on Peeter I m√§lestusm√§rk, mis asub¬† Peterburis Iisaku katedraali l√§hedal Senati v√§ljakul. M√§lestusm√§rk valmistati Venemaa keisrinna Katariina II tellimusel ja avati 7. (18.) augustil 1782. aastal. Monumendi skulptor on prantslane Etienne Maurice Falconet. M√§lestusm√§rk on valmistatud pronksist ja graniidist.¬†

Nimi ‚ÄúVaskratsanik‚ÄĚ on monumendile p√ľsivaks j√§√§nud t√§nu Aleksandr PuŇ°kini samanimelisele poeemile. V√§rssteos kirjeldab, et sedav√Ķrd kauni ja uhke linna (Peterburi) taga on √ľhe kangekaelse mehe tahe, kes rajab linna soisesse √ľleujutusohuga paika. Ratsamonumendil on √ľhel poolel kiri ladina keeles: Petro Primo Catharina Secunda MDCCLXXXII ja teisel poolel vene keeles: –ü–Ķ—ā—Ä—É –Ņ–Ķ—Ä—ä–≤–ĺ–ľ—É –ē–ļ–į—ā–Ķ—Ä–ł–Ĺ–į –≤—ā–ĺ—Ä–į—Ź –Ľ—£—ā–į 1782 (‘Katariina II Peeter I-le 1782’).

Veel on teose juures huvitav, et skulptuuril kujutatud Peeter I hoiab vaba k√§tt j√Ķe Neva suunas ja hobuse, millel valitseja istub, jalge all on madu. Viimane peaks t√§histama Peeter I ja tema reformide vaenlasi. Oma k√ľlastusel pajatas veel giid meile p√Ķneva asjaolu, et monumendi all oleva pjedestaali kohaletoimetamiseks Peterburi ehitati transpordilaevale lisatugevduss√ľsteem.

Peeter-Pauli kindlus asub Peterburis J√§nesesaarel. Kindluse ehitamise algust, 27. mai 1703, peetakse ka Peterburi rajamise alguseks.¬† Peeter-Pauli kindluse rajamisega k√§ib kaasas ka legend, et Peeter I valis isiklikult v√§lja sobiva paiga ja kaevas kaasas olnud labidaga √ľles esimese labidat√§ie maad. Seej√§rel raius ta maha kaks peenikest kaske, asetas need aukudesse ja s√Ķlmis kokku ladvad, p√ľstitades nii s√ľmboolse kindlusev√§rava. Niipea, kui see k√Ķik oli tehtud, laskus kaskedele kotkas, kes seni oli saare kohal √Ķhus tiirutanud. Suuremad ehitust√∂√∂d toimusid 1706-1740 ҆veitsi arhitekt Domenico Trezzini juhatusel. Peeter I nimetas algul kindluse oma kaitsep√ľhaku apostel Peetruse j√§rgi hollandip√§raselt Sankt Pieter Burchiks. Hiljem, kui Neeva kallastele kerkisid elumajad ja valmis apostlitele Peetrusele ja Paulusele p√ľhendatud kirik, hakati kindlustki kutsuma Peeter-Pauli kindluseks ning esialgne nimi l√§ks √ľle linnale. Kindlus ehitati algul kaitserajatisena, kuid sellisena seda tegelikult mitte kunagi ei kasutatudki. Sellest kujunes hoopis vangla, kus hoiti riigile eriti ohtlikke kurjategijaid. Kindlusesse viib kaks silda – Johannese sild ja Kronverki sild. Kindluse keskne ehitis on Peeter-Pauli katedraal. Ehkki meil kindluse territooriumil kaua aega veeta ei olnud, saime siiski √§ra kuulata ka √ľllatavalt valju ja ehmatatava kahuripaugu, mida lastakse iga p√§eva keskp√§eval.

Peeter-Pauli katedraal on Peterburi esimene kirik, mille ehitamist alustati 1712. aastal ning ehitus l√Ķpetati 1733. aastal. √ēigeusukirik rajati J√§nesesaarele, Peeter-Pauli kindluse territooriumile.¬† Sarnaselt kindlusele kavandas ka kiriku ehitamise Vene tsaar Peeter I ja hoone arhitekt oli Domenico Trezzini. Kirikul pole √Ķigeusukirikule traditsioonilisi kupleid ‚Äď torni poolest meenutab katedraal¬† hoopis katolikku kirikut ning seet√Ķttu on Peeter-Pauli katedraali kellatorn ka maailma k√Ķrgeim √Ķigeusu kiriku torn. Levib legend, et Peeter I k√§skis esimesena valmis ehitada just kellatorni, kuhu otsa ronides avanes talle vaade valmivale Peterburile. Tsaaril oli t√§nu oma ringreisidele Euroopas palju tutvusi ning katedraalile kinkis kellam√§ngu Belgia linn Mechelen. Katedraalis asuvad alates Peeter Suurest k√Ķikide Vene tsaaride, v√§ljaarvatud Peeter II ja Ivan VI hauad. Nikolai II pere s√§ilmed maeti P√ľha Katariina kabelisse 1998. aastal. 2006. aastal toodi Taanist Roskilde katedraalist Peeter-Pauli katedraali ka Aleksander III abikaasa, Maria Feodorovna s√§ilmed.

P√§rast Peeter-Pauli katedraali visiiti seadsime sammud Talvepalee poole, kus saime n√§ha Venemaa √ľht uhkeimat paleed. Praegu asub seal muuseum, kuid tsaaridele residentsiks olnud paleel on pikk ajalugu. Aastal 1711 lasi Peeter I ehitada Neeva j√Ķe kaldale uhkema maja kui seda oli 1704. aastal p√ľstitatud puidust maja. Arhitektiks oli Domenico Trezzini ja majast j√Ķekaldalsaigi esimene talvepalee. Peeter I on tuntud kui Venemaa moderniseerija ja oma reisidel Euroopas sai ta inspiratsiooni Prantsusmaal asuvast barokksest Versaille¬īi lossist. Peeter I leidis, et Venemaal peaks olema sama uhke palee kui teistel Euroopa valitsejatel. T√ľdinenud vanast disainist lasi tsaar ehitada 1721. aastal uue palee barokkses stiilis, mis oli k√ľll ikkagi teistest Euroopa paleedest tagasihoidlikum. Samas palees Peeter I ka suri. St Peterburg polnud aga veel tol ajal saanud Venemaal l√§√§nekultuuri keskuseks nagu Peeter I oli seda ettekujutanud. Peetri k√§sul linnas elanud aadlikest mitmed lahkusid. Ta pojapoeg Peeter II lasi talvepaleed tunduvalt suurendada, kui too v√Ķimule sai. Kolmanda talvepalee arhitektiks oli sammuti Domenico Trezzini. 1728 p√§rast kolmanda palee valmimist kolis √Ķukond tagasi Moskvasse ja l√Ķppes Peterburi 15 aastat (1713-1728) kestnud pealinna staatus. 1732 lasi aga keisrinna Anna I pealinna tagasi Peterburi viia, kus see p√ľsis aastani 1918. Hakkati ehitama ka neljandat talvepalee versiooni arhitekt Rastrelliga. Alles Katariina II ajal sai talvepalee t√§nap√§evase kuju kui tsaarinna lasi √ľhendada Talvepalee k√Ķrval olevad hooned, hoonete kompleks sai nime Hermitage. 1857 laastas paleed suur tulekahju. Tsaar Nikolai I taastas √ľllatava kiirusega palee kahjustused ja palee sai praegu iseloomuliku sinakas roheka v√§rvuse (palee on olnud ka roheline ja purpurpunane). L√§hiajaloos on toimunud Talvepalees ka 1905 aasta verine p√ľhap√§ev, kus tulistati palee esisele v√§ljakule tulnud rahumeelseid protestijaid, 1906 esimese riigiduuma avamine, osa palee muutmine laatsaretiks I maailmas√Ķja ajal ja¬† 1917 aasta paleep√∂√∂re, kus bolshevikud arreteerisid Ajutise Valitsuse liikmed.

1764. aastal ostis Katariina II Berliini kaupmehelt J. E. Gotzowskylt 225 maalist koosneva kollektsiooni. Maalikogu, kus olid peamiselt hollandi ja flaami kunstnike t√∂√∂d, oli kokku pandud algselt Preisimaa valitseja Frederich II-le. Katariina II ostud s√ľtitasid tas kire suurejoonelise ja ilusa kunsti vastu ning ta sai aru, et tema kollektsioonid v√Ķivad n√§idata ka Venemaa v√Ķimu maailmas. On hinnatud, et Katariina II kogus oma valitsusajal (1762-1796) kokku 4 000 maali, 38 000 raamatut, 10 000 graveeritud eset, 10 000 joonistust ning 16 000 m√ľnti ja medaljoni. Kollektsioon kasvas nii kiiresti, et tuli ette v√Ķtta suured ehitusprogrammid – kunstikogu laienes 1000 uhkesse ruumi, mida me t√§nap√§eval imetleda saame. ErmitaaŇĺi muuseumi kompleks, mis asub Neeva j√Ķe ja Paleev√§ljaku vahel, koosneb viiest hoonest – Talvepaleest, Suurest ErmitaaŇĺist, V√§iksest ErmitaaŇĺist, Uuest ErmitaaŇĺist ja ErmitaaŇĺi teatrist. K√Ķik need hooned on ehitatud hinnatud arhitektide poolt 18. Ja 19. sajandil. Neist k√Ķige kuulsam on Talvepalee, (kujundatud Bartolommeo Rastrelli poolt) mis oli Vene valitsejate residentsiks 1917. aastani.¬†

ErmitaaŇĺi n√§ol on tegemist Venemaa suurima kunstimuuseumiga. Lisaks maailmakuulsate kunstnike t√∂√∂dele on m√§rkimisv√§√§rne ka muuseumikompleksi arhitektuur. Hoonetest tuntuim on barokkstiilis Talvepalee, mis on ehitatud itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli kavandite j√§rgi. Talvepalee sisemus on kombinatsioon barokist, neoklassitsismist ja rokokoost. Sisearhitektuurist j√§√§vad meelde Jordaania trepid, mille kohal on ‚ÄúOlympose‚ÄĚ laemaal, P√ľha Georgi troonisaal ning Raffaeli lodŇĺa, mille originaal asub Vatikani palees.¬†

Kunstiteostest on tuntud paabulinnukujuline kullast kell, mis oli Grigori Potjomkini kingitus Katariina Suurele. Skulptuurist on esindatud 3. – 2. sajandil eKr Vana-Kreekas loodud ‚ÄúTauride Venus‚ÄĚ ja Antonio Canova ‚ÄúKolm graatsiat‚ÄĚ. Talvepalees on hollandi maalikunstniku Rembrandti saal, kus on eksponeeritud teiste hulgas ‚ÄúKadunud poja tagasitulek‚ÄĚ ja ‚ÄúDanae‚ÄĚ. Vene kunstnikud kujutasid maalidel sageli Venemaa valitsejaid ja nende l√§hedasi. N√§iteks v√Ķib tuua Ivan Kramskoi portreed Maria Fyodorovnast ja Konstantin Makovsky maali ‚ÄúPeeter Suur oma toas‚ÄĚ. V√Ķib √∂elda, et k√Ķige kuulsam maal ErmitaaŇĺis on Leonardo Da Vinci ‚ÄúMadonna Litta‚ÄĚ. Kui kullast paabulinnu juures oli k√Ķige rohkem inimesi, siis teisel kohal oli Da Vinci meistriteos.¬†

Talvepalee asub Paleev√§ljakul, mis on Peterburi t√§htsaim v√§ljak. Talvepaleest tuleb ka v√§ljaku nimi. V√§ljaku idaosas on Valvurite Korpuse peakorteri hoone ja l√§√§ne poolt saab minna Admirali V√§ljakule. V√§jaku l√Ķuna poolel on 580 meetri pikkuse fassaadiga Peastaabi Hoone, mis koosneb kahest tiivast, mis on lahutatud triumfikaare poolt (p√ľstitatud 1812.aasta v√Ķidule s√Ķjas Napoleoni Prantsusmaaga). Hoones t√∂√∂tasid mitmed ministeeriumid ja Peastaap alates hoone asutamisest 1829. aastal kuni 1918. aastani. N√ľ√ľd on seal √ľhes tiivas L√§√§ne S√Ķjav√§eringkonna peakorter ning idatiib on osa ErmitaaŇĺist.¬†

V√§ljaku keskel on Aleksandri sammas. See p√ľstitati samuti 1812. aastal toimunud s√Ķja v√Ķidu auks. Nimetuse sai sammas Aleksander I j√§rgi, kes oli Venemaa keiser 1801-1825. See ehitati 1830-1834 ja selle arhitekt oli Auguste de Montferrand. Sammas on 47,5 meetrit k√Ķrge, olles seega maailma k√Ķrgeim triumfi t√§histav sammas. M√§lestusm√§rgi tipus on risti hoidva ingli kuju.¬†

Paleev√§ljakul on toimunud ka mitu t√§htsat s√ľndmust l√§bi ajaloo. 1905. aasta 22. jaanuaril avasid keisri k√§sul avasid s√Ķdurid tule relvastamata tsiviilelanike suunas, tappes sadu inimesi. Traagiline s√ľndmus on saanud Verise P√ľhap√§eva nimetuse. 1917. aasta Oktoobrip√∂√∂rde mitmed v√Ķtmes√ľndmused toimusid samuti just Paleev√§ljakul.

P√§rast ErmitaaŇĺi k√ľlastust korraldati meile kultuuriprogrammiga l√Ķunas√∂√∂k. Selle jaoks oli meile reserveeritud kogu s√∂√∂gikoht. Kui alguses pakkus pisut ehmatust, et kahvlit kartulisalatisse l√ľ√ľes, tulid kolm neiut k√Ķrva √§√§rde trummi m√§ngima, siis hiljem √Ķnnestus esinejatel haarata erinevatesse muusikanumbritesse ja akrobaatikatrikkidesse pea pool klassi. Vaatamata sellele, et maitseelamus j√§ttis veidi soovida, j√§√§me seda l√Ķunas√∂√∂ki k√ľll muie n√§os meenutama.

Peale hilist l√Ķunas√∂√∂ki √Ķnnestus meil turistilaevaga kanalitel s√Ķita. Peterburi asub Neeva j√Ķe suudmealal ning seet√Ķttu on esimesel kohal Venemaal ja √ľhel esimestest maailmas linna piiresse j√§√§vate veealade pindala poolest. Veealad moodustavad linna pindalast umbes 10 protsenti. Neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab Soome lahte suubudes delta. J√Ķe laius kaubasadamas on 1250, Kolmainu silla ees 600, Lossi- ja Nikolai silla vahel 340 meetrit. J√Ķe s√ľgavus on 8‚Äď24 meetrit. Kokku on linnas 93 j√Ķge, oja ja kanalit kogupikkusega 217,5 km, sealhulgas paarik√ľmne kanali kogupikkus on umbes 160 km. Linna suuremateks kanaliteks on Krjukovi kanal, Gribojedovi kanal, Talvekanal, Obvodn√Ķi kanal ja Luigekanal. Laeval avanes suurep√§rane vaade kalda√§√§rsete ehitiste arhitektuurile ning linna √ľldisele t√§navapildile.¬† Tatjana suutis s√Ķidu ajastada √ľlimalt h√§sti, sest see toimus p√§ikeseloojangu ajal ehk saime maagilise vaatepildi Peterburist. Tegemist oli √§√§rmiselt toreda ja seltskondliku ettev√Ķtmisega, saime puhata jalgu ja p√§id pikast p√§evast ning nautida Venemaad. Kanalitel oli √Ķnneks lainetust v√§he seega keegi merehaigeks ei j√§√§nud, aga meie klass oli saanud¬† Piret Otsalt inspiratsiooni ning tegime ise laineid nii palju kui jaksu j√§tkus. Keegi sildade vastu pead √§ra ei l√∂√∂nud ning v√§sinumad said tagasi ka oma kadunud ja √ľlimalt v√§√§rtuslikud unetunnid. V√Ķib √∂elda, et see oli suurep√§rane l√Ķpunoot laup√§evale.¬†

 

III päev

Kolmanda p√§eva hommikul saime v√Ķimaluse paar tundi Nevski prospektil jalutada ning ise Peterburis ringi seigelda, kuhu aga kellegi s√ľda kutsus. Ilmselt iga √Ķpilane k√Ķndis varem v√Ķi hiljem m√∂√∂da Nevski prospektil asuvast Jumalaema Kaasani ikooni auks ehitatud suursugusest Kaasani katedraalist, mis valmis 1811. aastal. Oli raske m√§rkamata j√§tta poolkuukujulist neoklassitsistlikku ehitist ning umbes 50 seda kaunistavat uhket korintose stiilis sammast, mis moodustavad √ľmarkaarelise allee. Kahjuks renoveerimise t√Ķttu ei olnud v√Ķimalik sammaste vahel k√Ķndida ning pidi leppima vaid nende kaugemalt imetlemisega. Kirikusse sisse astudes v√Ķis kuulda ja n√§ha p√ľhap√§evast jumalateenistust. Venemaale omaselt on katedraali interj√∂√∂r igast v√Ķimalikust kohast √ľle kullatud ning pisidetailidega √ľle kuhjatud.

Peale Kaasani katedraali n√§gime ja k√ľlastasime me mitmeid teisi Peterburi kirikuid.¬†

Iisaku katedraal on k√Ķige suurem √Ķigeusu kirik Peterburis ning √ľhtlasi √ľks maailma suurimaid kupliga sakraalehitisi. Kullatud kupli l√§bim√Ķ√Ķt on 26 meetrit ning kiriku k√Ķrgus 101,5 meetrit. Neoklassitsistlikkus stiilis hoonet ehib 112 korintose sammast, millest suurimad kaaluvad 112 tonni. Katedraali loetakse √ľheks kaunimaks Venemaa kirikuks, olles seest dekoreeritud malahiidi, lasuuri ning v√§√§riskivide ja v√§rvilise marmoriga. Katedraali lasi ehitada tsaar Aleksander I ning selleks kulutati 1 000 000 kuldrubla. Katedraal oli neljas kirik, mis antud kohale rajati ning enne ehitust√∂id tuli pinnas kindlustada 10 000 puupalgiga. Iisaku katedraal on p√ľhitsetud Dalmaatsia Iisakule, kes oli Peeter I kaitsep√ľhak. Kiriku arhitekt oli Auguste de Montferrandi. Hoone valmis 1818‚Äď1858. Katedraal muudeti N√Ķukogude liidu poolt 1931. aastal muuseumiks ning toimib muuseumina t√§nase p√§evani. 2017. aastal √ľritati katedraali taastada √Ķigeusu kirikuna, kuid rahva protestimise j√§rel j√§i Iisaku katedraal muuseumiks.

–°–Ņ–įŐĀ—Ā–į –Ĺ–į –ö—Ä–ĺ–≤–łŐĀ ehk verelunastuse kirik on vene √Ķigeusu kirik, mida ehitati aastast 1883 kuni 1907. Ehitust alustas tsaar Aleksander III ja l√Ķpule viidi see Nikolai II valitsusajal. Kirik on ehitatud asukohale, kus aastal 1881 tsaar Aleksander II atendaadikatse k√§igus surmavalt haavata sai – sellest tuleb ka siis kiriku nimi.¬† Tegemist on erakordselt uhke kirikuga, kus iga kuppel on erineva disainiga ning kiriku sees olevad seinad ja laed on t√§ielikult kaetud mosaiigiga (√ľle 7500m2). Selle taastajate arvamusel on see rohkem mosaiiki kui √ľheski teises kirikus terves maailmas, kuid see fakt otseselt kinnitatud ei ole. Nagu arvata v√Ķib, siis kiriku mosaiigid kujutavad stseene piiblist ja sealseid tegelasi ning p√ľhakuid.

P√§rast 1917. aasta revolutsiooni sai kirik tugevalt kannatada, 1932. aastal kirik suleti. II maailmas√Ķja ajal, mil paljud inimesed Leningradi piiramise t√Ķttu n√§ljah√§dades piinlesid ja lahingus v√Ķi haiguste t√Ķttu surid, kasutati verelunastuse kirikut ajutise surnukuurina. P√§rast s√Ķda oli see aga kasutusel laohoonena, seal hoiti n√§iteks juurvilju. Kirikut taastama hakkas 1970. aastal ning 27 aastat hiljem (1997. aasta augustis) see taasavati. Verelunastuse kirik aga ei tegutse t√§nap√§eval p√ľhakojana, vaid tegemist on hoopis mosaiikide muuseumiga.

Smoln√Ķi klooster (vene keeles –í–ĺ—Ā–ļ—Ä–Ķ—Ā–Ķ–Ĺ—Ā–ļ–ł–Ļ –Ĺ–ĺ–≤–ĺ–ī–Ķ–≤–ł—á–ł–Ļ –°–ľ–ĺ–Ľ—Ć–Ĺ—č–Ļ –ľ–ĺ–Ĺ–į—Ā—ā—č—Ä—Ć) asub Peterburis Neva j√Ķe kaldal Rastrelli v√§ljakul. Klooster koosneb kirikuhoonest ja seda √ľmbritsevatest hoonetest, mis olid algselt m√Ķeldud kloostri jaoks.

Klooster ehitati algselt Peeter I t√ľtre Elisabet I jaoks p√§rast seda, kui tal keelati trooni p√§rimine ning ta otsustas nunnaks hakata. Kuid kui Elisabet I eelk√§ija Ivan VI kukutati riigip√∂√∂rde k√§igus, pakuti Elisabet I Vene trooni, mille ta ka vastu v√Ķttis. Olles trooni vastu v√Ķtnud, loobus ta nunna elust, kuid otsustas kloostri rajamist edasi toetada.

Kloostri arhitektiks oli itaallane Francesco Rastrelli, kes on samuti √ľmber kujundanud Talvepalee, Katariina palee ning Peterhofi. Kloostrit ehitati aastatel 1748-1764 ning selle sinist ja valget peakirikut peetakse √ľheks Rastrelli meistriteoseks. Algselt pidi peakirikule veel lisanduma kellatorn, mille valmimine oleks teinud Smoln√Ķi kloostri peakiriku 18. saj Venemaa k√Ķige k√Ķrgemaks hooneks. 1762. aastal p√§rast Elisabet I surma ja Katariina II v√Ķimuletulekut ei saanud Rastrelli kahjuks kellatorni l√Ķpetada, sest Katariina II ei meeldinud barokkstiilis kirik ning seet√Ķttu l√Ķpetas ta kiriku ehitamise rahastamise.

Kirik valmis l√Ķplikult 1835. aastal neoklassitsistliku interj√∂√∂riga ja p√ľhitseti sisse samal aastal. Peaaltar p√ľhendati √ľlest√Ķusmisele ning k√ľljealtarid P√ľha Maarja Magdaleenale ja Eliisabetile.

1923. aastal sulgesid N√Ķukogude v√Ķimud kiriku ning 1982. aastal kirik taasavati kontserdisaalina. 2015. aastal anti kirik tagasi Vene √ēigeusu Kirikule ning kirik taastati.

Peterburi Jaani kirik on luteri kirik Peterburis aadressil Dekabristide t√§nav 54A (ulitsa Dekabristov). Romaanistiilis kirikuhoone projekteerisid Karl Z. von Schafhausen ja Harald J. Bosse. Raha kiriku ehitamiseks saadi √ľle-eestilisest korjandusest ja 55 000 rubla annetas selleks ka Vene keisririik. 27. november 1860 toimus kirikuhoone pidulik sisse√Ķnnistamine. Kirik on Peterburi Jaani koguduse omanduses. Jaani kirikul on eesti kultuuriloos oluline koht. Kiriku√Ķpetajana on seal t√∂√∂tanud rahvaluule- ja keeleteadlane, √ľks Eesti rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt (1880-1900), organistina Mihkel L√ľdig ja Rudolf Tobias, kes t√∂√∂tas kirikus aastatel 1898‚Äď1904, kandes seal ette ka mitmeid oma helit√∂id. Just Jaani kiriku eest sai 1917. aasta m√§rtsis alguse ligi 40 000 Peterburi eestlase meeleavaldus ja sini-must-valgete lippudega rongk√§ik Tauria palee ette, kus n√Ķuti Eestile autonoomiat Tsaari-Venemaa koosseisus. Seda v√§ljaastumist peetakse suureks sammuks Eesti iseseisvuse suunas. P√∂√∂rdeline hetk kiriku ajaloos oli 1930. aasta kui Lensoveti korraldusel keelati jumalateenistused ning kirik v√Ķeti koguduselt √§ra. 1970ndatel j√§i hoone t√ľhjaks ning hakkas lagunema kuni 1996. aastal p√∂√∂rduti Peterburi kuberneri poole kirjaliku palvega tagastada kirik ja tema juurde kuuluvad hooned. Kui kirik 1997. aastal tagastati, algasid rahakogumise aktsioonid ning 2008. aastal valmis ehitusprojekt kiriku taastamiseks. Kirik p√ľhitseti uuesti 20. veebruaril 2011. Kirikus toimuvad jumalateenistused kuus kahel p√ľhap√§eval. 2013. aastast alustas t√∂√∂d laste p√ľhap√§evakool, kus on lastel v√Ķimalik √Ķppida eesti keelt, sest tunnid toimuvad nii vene kui ka eesti keeles. Koguduse all ilmub ka Venemaa ainus eestlaste tr√ľkis, 1908. aastal asutatud Peterburi Teataja, mille v√§ljaandmine kestis 1918. aastani ning taasavati 1999. aastal.

Lisaks kirikutele k√ľlastasime ka Peterburi teisi vaatamisv√§√§rsusi.

Suveaed on park Peterburis, mis asub saarel Fontanka, Moika ja Luigekanali j√Ķgede vahel. Pargi kujundamise kavandas Peeter I 1704. aastal, arvatavasti aitas tsaari ka Hollandi aednik Nicolaas Bidloo. Suveaed sai p√Ķhiosas valmis aastaks 1719. Pargi promenaadi √§√§ristavad 100 marmorskulptuuri, autoriteks Francesco Penso, Pietro Baratta, Alvise Tagliapietra ning teised Veneetsia skulptorid. 20. Sajandi l√Ķpus viidi 90 s√§ilinud skulptuuri siseruumidesse ning asendati pargis koopiatega. Suveaias asub ka Peeter I Suvepalee. Jalutasime seal paari seltsilisega ka ise ja park oli t√Ķesti v√§ga kena ja hoolitsetud. Purskkaevud ja skulptuurid j√§tsid pargist suursuguse mulje, kuid samas oli Suveaed siiski palju √Ķdusam koht jalutamiseks kui oli n√§iteks Peterhof.

Riiklikus vene muuseumis (–ď–ĺ—Ā—É–ī–į—Ä—Ā—ā–≤–Ķ–Ĺ–Ĺ—č–Ļ –†—É—Ā—Ā–ļ–ł–Ļ –ľ—É–∑–Ķ–Ļ) saab n√§ha maailma suurimat vene kunsti kogu. Muuseum avati 1895. aastal Aleksander III Vene muuseumi nime all. T√§nap√§eval on kogudes hoiul √ľle 400 000 eksponaadi, neist vanimad on 12. Sajandist p√§rinevad ikoonid. Ekspositsioon on jagatud viie Peterburis asuva ajaloolise hoone vahel, kollektsiooni tuumik paikneb Kunstide v√§ljakul asuvas Mihhailovski palees. Kuigi muuseumiga tutvumiseks kuluvaks ajaks hinnatakse 4-5 tundi, kestis meie k√ľlastus alla kahe tunni. Selle ajaga j√Ķudsime kiirpilgul l√§bi k√§ia vaid peahoone p√ľsiekspositsiooni, kus sai n√§ha kuulsaimate vene kunstnike, sh N. Roerichi, V. Kandinsky, K MalevitŇ°i, I. Aivazovski ja I. Repini t√∂id.¬†

Suurema seltskonnaga k√ľlastasime muuseumit nimega Kunstkamera. Kunstkamera on antropoloogia- ja etnograafiamuuseum Peterburis ning √ľhtlasi on tegu ka Venemaa esimese muuseumiga, mis on rajatud Peeter I poolt 1714. aastal. Muuseum annab √ľlevaate mitmete rahvaste muinasaegsest eluolust ja riietest. N√§iteks olid seal kollektsioonid samuraide, Aafrika h√Ķimude ning erinevate Ameerika maailmajaos paiknevate indiaanih√Ķimude riietest, ehetest ning t√∂√∂riistadest.

K√Ķige huvitavamaks osutus kindlasti n√§itus kogutud anatoomilistest haruldustest. Kui Peeter Suur k√ľlastas Hollandit, siis t√§rkas temas tohutu suur huvi inimese anatoomia vastu ning ta k√§is ka paaril loengul selle kohta. Hiljem lasi Peeter Suur √ľle maailma kokku koguda erinevate haiguste ja mutatsioonidega s√ľndinud lapsed ning loomad. Kuna meditsiin polnud sel ajal piisavalt arenenud ning lapsi ei suudetud sellistest olukordadest p√§√§sta, siis laste laibad pandi vedelikuga purki, et neid s√§ilitada, ning saadeti Peeter I kollektsiooni. Muuseumis leidus siiami kaksikuid, v√§hihaigeid, √ľhe silmaga lapsi, kolme silmaga lapsi, v√§ljaarenemata kehaosadega looteid ja palju muud. Kahtlemata oli sellisel kogul teaduslik m√Ķte, kuid siiski tekitas k√ľsimusi selle moraalne pool. N√Ķrgan√§rvilistele on muuseumi k√ľlastamine pigem mittesoovitatav.¬†

Kahjuks me kolme p√§eva jooksul igale poole ei j√Ķudnud, osad kohad peavad j√§√§ma j√§rgmiseks korraks.

Maria teater (vene keeles –ú–į—Ä–ł–ł–Ĺ—Ā–ļ–ł–Ļ —ā–Ķ–į—ā—Ä, rahvusvaheliselt tuntud kui Mariinski teater) on Peterburis asuv Venemaa juhtiv ooperi- ja balletiteater, mis on √ľheks vene kultuuri s√ľmboliks. Teater on nime saanud Aleksandr II abikaasa Maria Aleksejevna j√§rgi, kellest pidasid 19.sajandi Peterburi kultuuri-ja vaimuinimesed suuresti lugu. 1919. Aastal v√Ķtsid bolŇ°evikud kasutusele nime Riiklik Ooperi- ja Balletiteater ning aastatel 1935‚Äď1992 kandis teater bolŇ°evistliku poliitiku Sergei Kirovi nime. Teatri eelk√§ijana avati 1783. Aastal Peterburi Teatri v√§ljakul Suur Kiviteater. Keisrinna Katariina II soovil sai 12. juulil 1783 teatri kohustuseks tuua aastas v√§lja 1‚Äď2 uut t√Ķsist ja kaks koomilist, valdavalt itaalia heliloojate ooperit. Aastatel 1863‚Äď1913 kujundas teatri kunstilist n√§gu v√§rvikas tŇ°ehhi p√§ritolu dirigent ja helilooja Eduard N√°pravn√≠k, kelle teeneks on, et paljud vene heliloojad kirjutasid spetsiaalselt selle teatri jaoks oopereid, millest kujunesid vene ooperiloomingu tippteosed. Teatris on esietendunud n√§iteks Serovi “Judith”, TŇ°aikovski “OpritŇ°nik”, “Jevgeni Onegin”. 1862. aasta oktoobris oli seal maailma esiettekandel Verdi 23. ooper “La forza del destino” (“Saatuse j√Ķud”).¬†

Teatris on solistidena esinenud maailma ooperi suurnimed, n√§iteks Adelina Patti ja nimekaimad Vene solistid, n√§iteks Dmitri Orlov. P√§rast NSV Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal on teatri m√§ngukavas olnud mitmeid maailma ooperiliteratuuri tippteoseid, n√§iteks Mozarti “Don Giovanni‚ÄĚ, Puccini “Madama Butterfly‚ÄĚ, Richard Straussi ‚ÄúCarmen‚ÄĚ jpt. Teatri statsionaarses koosseisus on 33 sopranit, 21 metsosopranit, 27 tenorit, 16 baritoni ja 24 bassi. Teatri s√ľmfooniaorkestrit hinnatakse Venemaa alaliselt tegutsenud orkestritest parimaks, mille koosseisu kuulub ligi 220 muusikut. Teatril on olnud Venemaa presidendi ja valitsuse absoluutne soosing ning mahukas toetus riigieelarvest, samuti lisa Peterburi linna eelarvest. Samuti on teatril kasutada mitmete suurfirmade toetus (n√§iteks toetab teatrit suurel m√§√§ral Telia Sonera). Teatri vaatesaalis on 1194 kohta ja lisaks nn tsaari looŇĺ, mida on palju k√ľlastanud ka president Vladimir Putin.

PuŇ°kin, endise nimega Tsarskoje Selo, on Peterburist 24 km kaugusel asuv linn, kus asus √ľks tsaari pere suveresidentsidest. Paleekompleksi rajamist alustas Katariina I, kes ehitas 1717. aastal Katarina palee, mille ta t√ľtar Elisabet I lasi arhitekt Rastrellil 1752. aastal palju suuremaks ja uhkemaks ehitada. Rokokoo stiilis palee √ľmber rajati kaunis park ning 1755. aastal toodi merevaigu tuba Talvepaleest PuŇ°kinisse. Katariina II arvates oli Elisabeti rajatud palee vanamoodne, tema lasi sinna teha klassitsistliku juurdeehituse, mida kutsutakse Cameroni galeriiks. Peale Katariina II surma j√§eti Katariina palee maha Pavlovski palee kasuks. See j√§i meenutama Eliisabeti rikkust ja Katariina II hiilgust. Katriina palee l√§heduses asub klassitsistlikus stiilis Aleksandri palee, mille rajas Katariina II oma lemmik lapselapsele, hilisemale tsaarile Aleksander esimesele. Sellest sai tulevaste tsaaride suveresidents, kui Aleksander I sai troonile, kolis sisse Nikolai I, siis Aleksander III ning Nikolai II. Kuulus on see palee t√§nu Nikolai II ja Aleksandra Feodorovnale, kes peale Verist P√ľhap√§ev otsustasid sinna kolida, sest Talve palees polnud neil enam turvaline. T√§nap√§eval on v√Ķimalik k√ľlastada Katariina paleed, mille p√Ķhiliseks vaatamisv√§√§rsuseks on merevaigutuba. Aleksandri paleed hetkel renoveeritakse.

02.10.2019