135c

Sellel aastal toimus Taani päev märtsi viimasel nädalal ning meie klass aitas sellele väga palju kaasa. Kõige väikesematele luges muinasjutte Kelly, 2 aastat vanemaid lõbustasid JJ ja Nork, Filmiõhtu tõi teieni Linda, 5. ja 6. klasside tarkust kontrollisid Helery, Carmen ja Gretel ning päeva peaaegu õlitatud toimumisele aitas kaasa Siret. Meie klassi suure aktiivsuse tõttu võis meid  tol päeval tundides näha tavalisest veel harvemini, kuid kellele siis ei meeldiks endast väiksemaid kantseldada? Lisaks sellele võitis meie poiste tehtud lego teemal “Veskid ja metsad” 1. koha ning tänu Kuhja teadmistele ei jäänud me ka viktoriinis teistele alla. Üldiselt oli tore vahelduseks natuke teistsugust päeva nautida ja nii muuseas ka ühe välisministeeriumi diplomaadi juttu kuulata. Nüüd teame vast kõik natuke rohkem Taani kohta.See jäi nädala tipphetkeks, sest teistel päevadel midagi põnevat ei toimunud.

Seekordne koolinädal algas pika esmaspäevaga. Pärast tavalist koolipäeva läksime Viljandisse Ugala teatrisse, kus vaatasime etendust “Orpheus allilmas”. Enne etenduse algust oli kõigil tunnike vaba aega, et teatri läheduses ringi käia ja osta omale meelepärast kehakinnitust. Pärast etendust sõitsime oma elukoha järgi jaotatud bussidega koju. Tagasisõidul kulutati aega oma naabritega vesteldes ning mõnel juhul ka vaadatud etenduse üle arutledes. Kuigi sõiduga jäädi rahule, ei olnud etendus paljudele meeltmööda ning jõuti järeldusele, et etendus ise ei olnud seda reisi väärt. Esmaspäev venis tohutult pikaks ning mõnel õpilasel õnnestus kodust ära olla suisa 19 tundi. Teisipäevast neljapäevani toimus koolis vähe, olid tavalised koolipäevad, kuid esmaspäevasest pikast reisist tingitud väsimus räsis kõiki. Meie klassil õnnestus väsimuse tundest nii mõnedki tööd edasi lükata. Reedesel koolipäeval oli klassijuhataja tund, kus meile tuli pangandusest rääkima ja oma mõtteid jagama meie klassivenna isa: Erkki Raasuke. Meile anti üldine ülevaade sellest, kuidas töötavad pangad, mille põhjal antakse välja laene ning ka sellest, kuidas on jaotunud majanduslik võrdsus. Tund oli informatiivne ja huvitav: saime ka tulevikuks nii mõndagi kõrvataha panna. Ka nädalavahetusel oli koolis tegevust. Laupäeval toimusid tüdrukute võrkpalli ühe alagrupi mängud, milles osalesid 10.C, 10.A ja 11.B naiskonnad. Meie klassi võistkond võitis ühe mängu 10.A vastu ning kaotas teise 11.B-le. Alagrupist pääses edasi 11.B klassi võistkond.

Käisime oma lennuga 11.-12.03.2018 Kuutsemäel. Väljasõit toimus pühapäeva hommikul kell
8.00 NO99 teatri eest. Meil oli lennu peale kaks bussi. Sõit sinna oli ootusärev ja möödus ühe
vahepeatusega Lõunakeskuses, kus saime 40 minuti vaba aja jooksul käia poes ja söömas.
McDonald’s päästis päeva nagu alati. Pärast seda ootas meid veel 40 min bussisõitu ja
olimegi kohal. Kui kõik tubadesse jaotatud said, oli aeg minna mäele. Nendel, kellel oma
varustust kaasas ei olnud, käisid suuski või lumelauda laenutamas. Mäed olid vinged. Päris
palju rahvast oli esimest korda mäge suusatamas, aga see ei osutunud probleemiks, kuna
kogenenud klassikaaslaste õpetuste järgi said kõik peagi asja selgeks. Oli ka hulljulgeid vendi,
kes selg ees sõitsid ja kohe kõige suuremate hüpetega alustasid. Tore oli näha, kuidas
südamega asja kallal oldi ja nauditi igat hetke. Kukuti kindlasti palju, kuid see käib asja juurde
ja luud jäid kõigil terveks.
Samuti ei hoidnud kõhuvalu ja muud probleemid meie klassikangelasi tagasi. Paju sai
Tatjanalt veidi puid oma oleku kohta, kuid see oli puhtalt kõhuvalust tulenenud ilme tema
näol ja õhtul vabandas Tatjana igaks juhuks Joonase ees, et poisil ei tekiks tunnet, et on
ülekohut saanud. Suusatamine lõppes enamikul 17 paiku, pärast mida panime sauna sooja
ning käisime söömas. Hiljem sai soojas saunas käidud ja tuju oli ultra. Öösel saabus kõigile
ilmatu suur tantsu ja laulu isu. Meie õnneks olid toad piisavalt suured, et rahvast sinna
mahuks. Lauldi ja tantsiti tuntud laulude järgi ja isegi meie armsale õpetaja Somelarile sai
kena videoke saadetud. Kell 2 öösel otsustas Nork rahvale pannkooke teha ja nii juhtuski.
Sõime pannkooki ja jõime mahla ning veetsime niisama aega laheda seltskonnaga. Ööga oli
kõik majakeste ees olev tee ära jäätunud ja päris mitmetele käis see libedus üle jõu.
Hommikul keegi tarkpea otsustas meid kella 7-st üles äratada, kuigi söömine toimus alles
10-st. Et aega sisustada, kuulasime kõlarist vaibakloppimise muusikat ja käisime saunas nagu
eestlastele kombeks. Õhku kerkis ka probleem, kuhu meie toa võti küll kadunud oli?
Otsisime seda mitu tundi, kuni Jürile lõpuks meelde tuli, et võti tema jope taskus on. Olime
veidi pahased tema peale, et pidime mõttetut tööd tegema. Samuti avastati ühes toas, et
laual puudub üks jalg, aga tehno parandas laua nobedalt ära ja kõik laabus suurepäraselt.
Enne minekut jõudsime veel paar tundi suusatamas käia ja koristasime toad. Koju jõudsime
umbes 8-st õhtul ja kõik jäid hoolimata kukkumisest, saadud sinikatest ja marrastustest
reisiga vägagi rahule.
Arvestades, et tegemist oli meie klassi esimese ööbimisega väljasõiduga, laabus kõik
suurepäraselt. Suutsime ennast võrratult üleval pidada ning Tatjana kindlasti ootab juba
meie järgmist ööbimisega reisi.
Meie armas klassijuhataja küll ise ei suusatanud, aga järgmine kord veame ta kindlasti mäele!

Teisipäeval, kuuendal märtsil sain teada rõõmsa uudise, et pean klassi ajaveebi tarbeks koostama käiva nädala kohta teksti. Hakkasin siis kiiruga mõtlema, millest võiks siia kirjutada ning siin ongi minu nädala tipphetked:

Teisipäeval hoidsid Karl Herodes ja Karl Robin C-klassi mainet kõrgel ning tegid vene keele tunnis esitluse Peterburis asuvast viinamuuseumist. Ma usun, et sellest tunnist väljusid kõik palju targematena.

Neljapäeval oli meie klassi poistel tüdrukutele naistepäeva puhuks väike üllatus varuks. Pärast tulist vaidlust pagariäriga kell üheksa hommikul, sadas Mattias nelja kringliga vene keele tundi sisse ning kõik (peale veganite) lasid kringlil hea maitsta.

Ka reedene päev ei jäänud ülejäänud nädalale alla. Lisaks kolmele värskendavale topelttunnile tuli meie päeva rikastama Jenniferi isa. Tunnis saime rohkem (või üldse midagi, sest eelnevad teadmised olid paljudel null) teada Usbekistanist ja Kasahstanist ning jõudsime isegi hetkeni, mis on vist maailmaajaloos kordumatu: Kuhi ei osanud küsimusele (mis keelt kõneldakse Tadžikistanis?) vastata. Tegu oli kuuenda tunniga ja söögivahetund polnud veel meie klassi õnnistanud, kuid hoolimata rasketest sundoludest kuulasime härra Veismanni huviga lõpuni. Oleme nüüd valmis oma maailmapilti ka Euroopa-väliselt laiendama!

Veel vaid 6 nädalat vaheajani ning, Kuutsemäe suusareis, siit me tuleme!