Uut moodi perekonnaõpetus
Kui ma rääkisin eelmisel õppeaastal Reaali abituriendiga 12. klassis õppimisest, siis eriti suure reaktsiooni sain sellise omamoodi naljaka õppeaine nagu perekonnaõpetus kohta. “Kõige mõttetum aine üldse” oli põhiline iseloomustus, mida emotsionaalselt korrutati, et veenda nii ennast kui teisi selle õppeaine ebavajalikkuses õppekavas. Miks me raiskame oma aega, et niigi piinlikke ja suures osas kõigile teadaolevaid teemasid klassi ees arutada?? Õnneks võttis juhtkond seda halvakspanu kuulda ning asus välja töötama hoopis teistsuguse ülesehitusega perekonnaõpetust. Nii olimegi meie esimesed õnnelikud katsejänesed, kellele meelejärgi olemiseks kutsuti tundidesse esinema paljusid oma ala eksperte. Nii veetsime me tunni LGBT ühingu tegevjuht Kristel Rannaäärega, kelle jutust selgus, et inimene võib seksuaalselt määratleda ennast kasvõi radiaatorina, mitmeid tunde kooli psühholoog Kati Pajumaniga, kes valgustas meid paarisuhte komplitseeritusest ning näitas, et Simpsonite peremudelit võib pidada täiesti normaalseks ja heaks näiteks meile kõigile. Ääretult huvitavad olid Tuuli Vellama näidatud videod ahvidest, kelle peal tehtud eksperimendid aitasid mõista paremini ema kui kaitsja ja hooldaja vajalikkust lapse elus. Ka C-klass sai suure au osaliseks veeta tund Anu Kellaga, kellega uurisime eesti kirjanduse ja ühiskonnas toimuva vahelist seost. Õpetaja oli imestunud, kui igavaid ja masendavaid teoseid me ainult lugenud olime. Noh, eestlaste masendavat elu arvestades tundub päris loogiline, kui ka eesti kirjandusklassika on vastavalt samasugune. Madis Somelariga saime tunde rääkida tema lemmiktemal – väärtustest. Veel käisid meil esinejad tutvustamas kooselu ja perekonna õiguslikku poolt ning tänapäeva ühiskonnas ärevushäirete ja depressiooni võimalikke põhjuseid. Proua direktoriga tuletasime meelde majandustundides õpitut ning üritasime perekonnana ära elatuda meile ette antud ressurssidest. Mõnikord oligi mõttekam planeerida perre kolmikuid, mis oleks sisse toonud lisaks üle kolme tuhande euro toetuseid, et pereisa saaks tegeleda Tallinnas purjetamisega. Eks kõik ole valikute küsimus. Loomulikult ei olnud Ene Saar unustanud Siimu tõsist lubadust pidada igakuiselt oma isiklikku eelarvet kulude vähendamiseks. Võibolla õnnestub meil sellele teekonnale kunagi kaasa elada…, aga tundes Siimu, siis vist mitte. Igatahes tundus mulle, et selline lahendus nii laialivalguva teema kiireks avamiseks pakkus päris palju toredaid hetki ja meeldejäävaid külalisi. Ma ei kujuta ette, kuhu see õppeaine omadega tulevikus tüürida võiks, aga kindlasti saab see olema ka järgmiste abiturientide jaoks kui mitte rohkem, siis vähemalt sama põnev kogemus.
Laura
© 2024, 133c