Tallinna Reaalkool - 140b » Blogi arhiiv

Klassireis Kihnu

Seekord otsustas klassijuhataja, et me lähme klassireisile Kihnu. 5. juunil pakkisime kotid ja kuuendal kell 5.30 hakkasime bussiga Munalaiule sõitma, kust edasi sõitsime praamiga Kihnu. Praami peal mängiti kaardimänge ja prooviti leida varjus istekohti, sest päikese käes oli tapvalt palav. Sadamasse jõudes ronisime entusiasmiga kastiautosse, siis aga tuli välja, et see polnudki meile tellitud kastiauto. Meid paigutati seejärel kahte teise autosse ümber ja sõit hakkas. Sõitsime mööda teid ja metsi, nägime ära kalurisadama ja lennujaama ja jõudsime välja muuseumisse. Seal räägiti meile kohalikust ajaloost ja kultuurist. Näiteks, mida rohkem on seelikul muste triipe, seda enam on probleeme, muret ja leina.

Järgmine peatus oli Kihnu poes, kust ostsime jäätist ja vett. Kui jäätised ära söödud suundusime randa. Rannas ronisime tuletorni otsa ja edasi oli vaba aeg: käidi ujumas ja istuti kividel ning prooviti kivi alt kinni püüda “angerjat”. Muideks, angerjas osutus hoopis rästikuks. Keskpäeva paiku suundusime viimaks lähedal asuvasse turismitalusse, kuhu oli meile ööbimiskohad broneeritud. Sõime ära lõunasöögi ja meil oli taas vaba aeg. Paljud läksid ujuma, valikus oli rand ning tiik. Igatahes oli mõlemas hea palavust peletada. Kui inimesed hakkasid vaikselt turismitallu tagasi imbuma, lõbustati meid mängudega nagu näiteks munavise, topsiladumine, organiseerimine jne. Viskasime õhus ringi veepalle. Siiamaani oli veel üsna palav, nii et vahepeal tehti pause tiiki hüppamiseks. Lisaks tiigis ujumisele harrastasid spaalised ka end mudaga määrimist. Kes teab, äkki see tõesti aitas. Varsti, pärast ujumist ja munaviske finaali oli aeg suitsusaunaks. Pärast mida oli meie ajakavast erinevalt pillilaste esinemine ja tantsuring. Kell oli juba 10-paiku, aga väljas oli nii palav, et osad suundusid veel pärast tantsuringi päikeseloojanguks randa. Teised küpsetasid vahukomme ja vorstikesi.

2. Päev

Kell 4 hommikul oli äkitselt iga inimene üleval. Toas oli kraade üle 30 ja sääskede ohverdamisest olid seinad saatanlikult verised. Normaalsed inimesed jäid tuppa ja proovisid kuidagi voodis lebada või siis katsetasid rõdul magamist. Igatahes otsustati teiste poolt, et tuleks randa minna. Nii tehtigi ja mindi kell 4 öösel randa (nendel kahel päeval oli unerežiim ikka täiesti kihvas). Rannas oli mõnusalt jahe ja sääsed puudusid, nii et seal sai mõnda aega magada.

Hommikul anti meile kohe rattad kätte ja öeldi, et tehke mis tahate, aga olge kella üheks tagasi. Selline vabadus oli lausa veidi šokeeriv. Sõideti mööda Kihnut, mindi poodi, tehti ilusates kohtades pilte, käidi igasugustes randades jne. Meile meeldis see väga.

Hiljem, pärast lõunasööki hüppasime kastiautodesse ja sõitsime sadamasse. Ka enne praamile minekut käisid veel pooled ujumas. Mereveest ja paduvihmast tilkuvatena suundusime siis praamile. Harrastasime seal taaskord kaardimänge ja magasime end välja. Munalaiul läksime kohe bussile ja sõitsime terve klassitäie magavate õpilastega koju tagasi. Meie reis sai niimoodi läbi.

Kihnul käik oli tore, aga järgmine aasta proovime organiseerida reisi väljamaale.