Keskaegne linn – Tartu

  1. ┬ánovembril k├╝lastasid 4 138.c klassi ├Ápilast ├╝likoolilinna Tartut, et uurida selle keskaegset ajalugu. ├Ľpilased alustasid oma v├Ąikesteks seiklust Keskpargis. Esimese peatuseni ei tarvitsenudki kaua k├Ándida, keskaegne p├Ąrand asus kohe pargi k├Árval. Sarnaselt Tallinnale ├╝mbritses ka Tartut keskajal linnam├╝├╝r. Nagu ka Tallinnas, on Tartus linnam├╝├╝ri piirkonnad n├Ąhtavad t├Ąnava sillutisel. Samuti on ├Ąra m├Ąrgitud keskaegne hoonestus.

Linnam├╝├╝ri piirjoon K├╝├╝ni t├Ąnaval

 

Tartu linnam├╝├╝rid

Tartu linnam├╝├╝r oli keskajal ehitatud Tartu kaitserajatiste s├╝steem. Linnam├╝├╝ri hakati ehitama 13. sajandil ning see valmis mitte enne 14. sajandit. M├╝├╝r ├╝mbritses keskaegset linnas├╝dant, selle pikkuseks oli kaks kilomeetrit ja keskmine paksus kaks meetrit. Linnam├╝├╝r ├╝mbritses Toomem├Ąge, kulges p├Áhjak├╝ljel Laia ja Kroonuaia t├Ąnava vahelisel alal nende t├Ąnavatega paralleelselt. L├Áunak├╝ljel oli Poe t├Ąnava piirkonnas. Linnam├╝├╝ri kindlustati ja t├Ąiustati kuni P├Áhjas├Ájani. 1708. aastal lasi Vene armee Tartu linnam├╝├╝ri ├Áhku, kuna kardeti linna langemist Rootsi k├Ątte. 18. sajandil linnam├╝├╝ril enam kaitset├Ąhendust ei olnud. Enamik m├╝├╝rist on p├Ąrast suuri tulekahjusid kasutatud ehitusmaterjaliks uute hoonete rajamisel. Osa s├Ąilinud linnam├╝├╝ri on konserveeritud-rekonstrueeritud, kaetud katusega. Rekonstrueerimata osa seisukord on rahuldav, kohati halb. Rekonstrueeritud m├╝├╝riosa k├Árgus on 3-4 meetrit.

P├Ąrast linnam├╝├╝ri jalutasid ├Ápilased m├Â├Âda K├╝├╝ni t├Ąnavat edasi Hugo Treffneri g├╝mnaasiumi suunas, sel korral k├╝ll mitte nende k├╝lastamiseks, vaid koolimaja k├Árval asuva keskaegse Jaani kiriku n├Ągemiseks. K├Ánnakut ajal v├Áis veel m├Ąrgata m├Â├Âda K├╝├╝ni t├Ąnavat looklevad keskaegse hoonestuse piiri.┬á

Keskaegse hoonestuse piir m├Ąrgitud punaste tellistega.┬á

Paraku oli sel p├Ąeval Jaani kirikus kontsert ning seega seda k├╝lastada polnud v├Áimalik. K├╝llaga said ├Ápilased kuulata kontserti kiriku ukse taga.

Jaani kiriku ukse taga kuulamine.

Jaani kiriku fassaadi kaunistavad kujud.

Kiriku torn

Tartu Jaani kirik

Tartu Jaani kirik on keskaegne gooti stiilis kirik, mis on p├╝hendatud Ristija Johannesele. P├╝hakoda on 63 meetrit k├Árge, kolmel├Â├Âviline ning ehitatud peamiselt tellistest. Kirikut mainiti esimest korda 1323. aastal. Kirik on tuntud oma terrakotafiguuride poolest, mis on k├Áik (algselt oli neid ├╝le tuhande) ├╝ksikult savist valmistatud, nii et k├Áik kujud on oman├Ąolised. Praeguseks hetkeks on kujusid s├Ąilinud 200 ning ├╝he teooria j├Ąrgi kujutavad need Tartu kodanikke. Kirik on kannatada saanud Liivi s├Ájas (1558-1583), P├Áhjas├Ájas (1700-1721) ning k├Áige hullemini m├Ąrtsipommitamise k├Ąigus (1944). Seega on kirikut ka korduvalt restaureeritud ning sellele juurdeehitusi tehtud (nt 18. sajandil ehitatud L├╝becki kabel). P├Ąrast m├Ąrtsipommitamist j├Ąigi kirik ├╝le 40. aastaks varemetesse ning kiriku taasp├╝hitsemine ja avamine toimus alles 2005. aastal. T├Ąnap├Ąeval tegutseb kirikus luterlik Tartu Jaani kogudus.

 

Viimane keskaegne objekt, mida Tartus k├╝lastada plaaniti, oli Toomem├Ąel asuv Toomkirik. Teel Toomkirikuni m├Â├Âdusid ├Ápilased ka 1632. aastal asutatud Tartu ├ťlikoolist. ├ťlikooli taga oli n├Ąha Gustav II Adolfi, asutamisaastal v├Áimul olnud Rootsi kuninga monumenti. ├ťlikooli tagant viib jalgtee ├╝les Toomem├Ąele Toomkiriku juurde. Tartlaste seas kutsutakse seda ka aeglaseks surmaks tee pikkuse ja v├Ąikese t├Áusu t├Áttu. L├Ápuks m├Ąe tippu j├Áudes avanebki vaade Toomkirikule.

Toomkirik eemalt vaadatuna.

Kirik koosneb varemetes ja rekonstrueeritud osast, neist viimases tegutseb hetkel Tartu ├ťlikooli muuseum. Muuseumi k├Árgeimal korrusel asub aga Hullu Teadlase labor, kus saab tutvuda loodusteadustega.┬á

Hullu Teadlase plakat Toomkiriku ees.

Muuseumi korruste vahel saab liikuda m├Â├Âda treppe, palju p├Ánevam kogemus on aga selleks kasutada hoopis 1928. aastast p├Ąrit Schindleri lifti, mis 2018. aastal taas k├╝lalistele avati. Lisaks muuseumile on v├Áimalik ronida ka Toomkiriku torni, kust avaneb suurep├Ąrane vaade Kassitoomele.

Toomkiriku varemetes.

Varemed, kus on selgelt n├Ąha gooti stiilis kaared.

Rekonstrueeritud osa Toomkirikust, kus tegutseb Tartu ├ťlikooli muuseum.

 

Tartu Toomkirik

Toomkirik on ebam├Ą├Ąrases vahemikus 13.-16. sajand ehitatud gooti stiilis kirik, mis oli Tartu piiskopkonna peakirik ja Tartu piiskopi katedraal. Oskame oletada, et selle ehitamist alustati 13. sajandi kolmandal veerandil ning seej├Ąrel t├Ąiustati umbes 16. sajandini. T├Áen├Ąoliselt oli see esialgu kavandatud kolmel├Â├Âvilise kaheksatraveelise basiilikana, kuid plaanid muutusid ja ehitus j├Ątkus kodakiriku p├Áhim├Átteil. Toomkirik kannatas tugevalt reformatsiooniaegse pildir├╝├╝ste all ning j├Ąi p├Ąrast seda t├╝hjaks ja lagunema. Liivi s├Ájas laastasid juba ├Ánnetus seisus olevat kirikut veel venelased. Huvi toomkiriku vastu kerkis taas 1802. aastal, mil alustati raamatukogu kavandamist. See idee teostati aastatel 1804-1807 ning asus hoones kuni 1981. aastani, p├Ąrast seda kolis sinna Tartu ├ťlikooli muuseum.

Fotod: erakogu

Autorid: Karmen, Barbara, Ats ja Jakob

Lisa kommentaar


Warning: Undefined variable $user_ID in /data02/virt58214/domeenid/www.real.edu.ee/htdocs/ajaveeb/wp-content/themes/reaalkool/comments.php on line 74