Keskaegne linn – Tartu

  1.  novembril külastasid 4 138.c klassi õpilast ülikoolilinna Tartut, et uurida selle keskaegset ajalugu. Õpilased alustasid oma väikesteks seiklust Keskpargis. Esimese peatuseni ei tarvitsenudki kaua kõndida, keskaegne pärand asus kohe pargi kõrval. Sarnaselt Tallinnale ümbritses ka Tartut keskajal linnamüür. Nagu ka Tallinnas, on Tartus linnamüüri piirkonnad nähtavad tänava sillutisel. Samuti on ära märgitud keskaegne hoonestus.

Linnamüüri piirjoon Küüni tänaval

 

Tartu linnamüürid

Tartu linnamüür oli keskajal ehitatud Tartu kaitserajatiste süsteem. Linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil ning see valmis mitte enne 14. sajandit. Müür ümbritses keskaegset linnasüdant, selle pikkuseks oli kaks kilomeetrit ja keskmine paksus kaks meetrit. Linnamüür ümbritses Toomemäge, kulges põhjaküljel Laia ja Kroonuaia tänava vahelisel alal nende tänavatega paralleelselt. Lõunaküljel oli Poe tänava piirkonnas. Linnamüüri kindlustati ja täiustati kuni Põhjasõjani. 1708. aastal lasi Vene armee Tartu linnamüüri õhku, kuna kardeti linna langemist Rootsi kätte. 18. sajandil linnamüüril enam kaitsetähendust ei olnud. Enamik müürist on pärast suuri tulekahjusid kasutatud ehitusmaterjaliks uute hoonete rajamisel. Osa säilinud linnamüüri on konserveeritud-rekonstrueeritud, kaetud katusega. Rekonstrueerimata osa seisukord on rahuldav, kohati halb. Rekonstrueeritud müüriosa kõrgus on 3-4 meetrit.

Pärast linnamüüri jalutasid õpilased mööda Küüni tänavat edasi Hugo Treffneri gümnaasiumi suunas, sel korral küll mitte nende külastamiseks, vaid koolimaja kõrval asuva keskaegse Jaani kiriku nägemiseks. Kõnnakut ajal võis veel märgata mööda Küüni tänavat looklevad keskaegse hoonestuse piiri. 

Keskaegse hoonestuse piir märgitud punaste tellistega. 

Paraku oli sel päeval Jaani kirikus kontsert ning seega seda külastada polnud võimalik. Küllaga said õpilased kuulata kontserti kiriku ukse taga.

Jaani kiriku ukse taga kuulamine.

Jaani kiriku fassaadi kaunistavad kujud.

Kiriku torn

Tartu Jaani kirik

Tartu Jaani kirik on keskaegne gooti stiilis kirik, mis on pühendatud Ristija Johannesele. Pühakoda on 63 meetrit kõrge, kolmelööviline ning ehitatud peamiselt tellistest. Kirikut mainiti esimest korda 1323. aastal. Kirik on tuntud oma terrakotafiguuride poolest, mis on kõik (algselt oli neid üle tuhande) üksikult savist valmistatud, nii et kõik kujud on omanäolised. Praeguseks hetkeks on kujusid säilinud 200 ning ühe teooria järgi kujutavad need Tartu kodanikke. Kirik on kannatada saanud Liivi sõjas (1558-1583), Põhjasõjas (1700-1721) ning kõige hullemini märtsipommitamise käigus (1944). Seega on kirikut ka korduvalt restaureeritud ning sellele juurdeehitusi tehtud (nt 18. sajandil ehitatud Lübecki kabel). Pärast märtsipommitamist jäigi kirik üle 40. aastaks varemetesse ning kiriku taaspühitsemine ja avamine toimus alles 2005. aastal. Tänapäeval tegutseb kirikus luterlik Tartu Jaani kogudus.

 

Viimane keskaegne objekt, mida Tartus külastada plaaniti, oli Toomemäel asuv Toomkirik. Teel Toomkirikuni möödusid õpilased ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolist. Ülikooli taga oli näha Gustav II Adolfi, asutamisaastal võimul olnud Rootsi kuninga monumenti. Ülikooli tagant viib jalgtee üles Toomemäele Toomkiriku juurde. Tartlaste seas kutsutakse seda ka aeglaseks surmaks tee pikkuse ja väikese tõusu tõttu. Lõpuks mäe tippu jõudes avanebki vaade Toomkirikule.

Toomkirik eemalt vaadatuna.

Kirik koosneb varemetes ja rekonstrueeritud osast, neist viimases tegutseb hetkel Tartu Ülikooli muuseum. Muuseumi kõrgeimal korrusel asub aga Hullu Teadlase labor, kus saab tutvuda loodusteadustega. 

Hullu Teadlase plakat Toomkiriku ees.

Muuseumi korruste vahel saab liikuda mööda treppe, palju põnevam kogemus on aga selleks kasutada hoopis 1928. aastast pärit Schindleri lifti, mis 2018. aastal taas külalistele avati. Lisaks muuseumile on võimalik ronida ka Toomkiriku torni, kust avaneb suurepärane vaade Kassitoomele.

Toomkiriku varemetes.

Varemed, kus on selgelt näha gooti stiilis kaared.

Rekonstrueeritud osa Toomkirikust, kus tegutseb Tartu Ãœlikooli muuseum.

 

Tartu Toomkirik

Toomkirik on ebamäärases vahemikus 13.-16. sajand ehitatud gooti stiilis kirik, mis oli Tartu piiskopkonna peakirik ja Tartu piiskopi katedraal. Oskame oletada, et selle ehitamist alustati 13. sajandi kolmandal veerandil ning seejärel täiustati umbes 16. sajandini. Tõenäoliselt oli see esialgu kavandatud kolmelöövilise kaheksatraveelise basiilikana, kuid plaanid muutusid ja ehitus jätkus kodakiriku põhimõtteil. Toomkirik kannatas tugevalt reformatsiooniaegse pildirüüste all ning jäi pärast seda tühjaks ja lagunema. Liivi sõjas laastasid juba õnnetus seisus olevat kirikut veel venelased. Huvi toomkiriku vastu kerkis taas 1802. aastal, mil alustati raamatukogu kavandamist. See idee teostati aastatel 1804-1807 ning asus hoones kuni 1981. aastani, pärast seda kolis sinna Tartu Ülikooli muuseum.

Fotod: erakogu

Autorid: Karmen, Barbara, Ats ja Jakob

Lisa kommentaar