Keskaegne linn – Paide

Keskaegne Paide

Paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud 1265. aastal, mil Liivi ordu maameistri Konrad von Manderni eestvedamisel ordulinnust rajama hakati. Paide linnuse ja linna esialgne nimi oli Wittenstein, mis tollal aadlike seas kõneldud alamsaksa keeles tähendab valget kivi. Nimi pandi ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivi järgi. Linnaõiguse sai Wittenstein  30. septembril 1291 ordumeister Haltilt. Jüriöö ülestõusu ajal 4. mail 1343 hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud. (Vikipeedia 2020 s.v. Paide ajalugu)

1441. aastal kasutati esmakordselt Paide linnusetorni kujutist Paide vapina. Liivi sõja käigus langes linn nii Rootsi kui Vene vägede kätte. (Paide linna kodulehekülg) Seejuures põletasid Vene väed 1558. aastal linna maha ning 1573. aastal tapsid Ivan Julma juhitud Moskva väed pea kõik linnaelanikud.(Vikipeedia 2020 s.v. Paide ajalugu)

Paide ordulinnus

Liivimaa vanem riimkroonika märgib Paide linnuse olemasolu juba 1265. aasta paiku ordumeister Konrad von Manderni ajal. Linnuse asukoht oli väga hästi valitud. See ehitati Viljandist Tallinna viiva tee äärde soise ala keskel asuvale kõrgendikule. Linnuse rajamist ei seganud ka 1238. aastal sõlmitud Stensby leping, mille järgi oli ordul keelatud  rajada Järvamaale linnuseid ilma Taani kuninga nõusolekuta, sest Paide ümbrus ei kuulunud toona Järvamaale, vaid Kesk-Eesti väikekihelkondade vööndisse. Pikka aega valitses arvamus, et linnus esimeses jaos ehitati 13. sajandi keskpaigas kõrge kaheksatahuline peatorn Pikk Hermann ning alles hiljem nelinurkse põhiplaaniga kastell koos väravakompleksiga. Kaur Alttoa ja Kalle Lange 1980. aastate arheoloogiliste uuringute põhjal on aga arvatud, et Pikk Hermann ehitati koos teiste linnuseehitistega alles 14. sajandi alguses

14. sajandil oli Paide linnus kastellilaadne nelinurkne hoonekompleks, mida ida poolt kaitses neljatahulise torniga eelõu koos vesiväravaga. Läände jäi peavärav kahe tõstesillaga, mille ette rajati 15. sajandi lõpul ning 16. sajandi alguses kahe nurgatorniga eeslinnus, millest veel lääne poole jäi Lossialev ehk Rootsi alev, mis võis olla müüriga ümbritsetud teine eeslinnus, kuhu majutati palgasõjavägi. Nõnda sai Paidest ringmüüriga ümbritsetud eeslinnustega laagerkastell. 16. sajandi lõpul asuti Paides rajama kivimüüride ette muldkindlustusi ehk bastione. (Alliksoo et al. 2012)

Paide PĂĽha Risti kirik

Kirik on Paides eksisteerinud 13. sajandist, alguses ordulinnuses. Kiriku ehitamise aega pole teada.
  1. jaanuaril 1573. aastal lasid venelased Liivi sõja käigus Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. (Ibid.)

2007.–2008. aasta Paide kirikus ning 2013. aastal kirikus ja kirikuaias arheoloog Villu Kadaka juhtimisel toimunud välitööde käigus selgus, et praegune kirikuhoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel keskaegse kiriku alusmüüridele. Leitud tugipiilari jäänuste põhjal järeldati, et kirik oli jaotatud neljaks traveeks ning et hoone oli ilmselt võlvlaega. Tõenäoliselt oli kirik kolmelööviline. Nelja travee puhul pidi järelikult kokku olema 12 võlvi, mida kandsid lisaks seintele neli piilarit. Võlvide ja tugipiilarite paigutuse põhjal järeldati, et võlve kandsid arvatavasti kuus ümarsammast. (Kadakas 2013: 159-160)

Praeguse Paide kiriku hoone vorm pärineb  1909-1910. aastast. Hetkel tegutseb pühakojas EELK Paide Püha Risti kogudus. (Vikipeedia 2020 s.v. Paide kirik)

Paide linna keskväljak

Paide keskväljak on omapärasemaid keskväljakuid Eestis. Välistelt mõõtmetelt suur, kujult trapetsilaadne ja heade proportsioonidega, asudes linna plaanistruktuuris tsentraalselt ja omades linnakujunduses juhtivat kohta. See asub täpselt Püha Risti kiriku kõrval. Keskväljak pärineb keskajast ning ajalooline tähtsus on sellel peamiselt olnud turu- ja kauplemisplatsi näol. Säärane tähtsus säilib tänapäevani. Keskväljakut ümbritsevad mitmed erinevad kauplused, Paide Raekoda ja söögikohad.

Nelja kuninga mälestuskivi

Pärast Jüriöö ülestõusu 4. mail 1343. aastal hukati Paide linnuses reeturlikult Saksa Ordu poolt neli eestlasest kuningat koos kolme sõjasulasega. Neli kuningat olid 1343. aasta jüriöö ülestõusu ajal Harjumaa mässuliste juhid. 20. augustil 1965. aastal püstitasid paidelased Vallimäele seitsme mõrvatud saadiku auks mälestuskivi. 

Patrik Roostfeldt, Mihkel Ratassepp, Karl Gustav Jurtšenko, Robert Pappel

 

Postitatud: Laupäev, 04.12.2021 kell 6:26 p.l. Kategooria: Uncategorized. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0

Lisa kommentaar