Keskaegne linn – Haapsalu
Vanalinn
Haapsalu vanalinna võib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, Rüütli ja Väike-Mere tänavavõrgu ja ehitistega.Seda ümbritseb kuurordi kõrgajast pärinevate puitpitsiliste majade vöönd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega. Haapsalu vanalinna kitsad tänavad aga suunduvad mereni.
Linnus
Haapsalu piiskopilinnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse 1300. aastat. Läbi 14. ja 15. sajandi toimus aga pidev linnuse uuendamine ja ringmüüri kõrgendamine. Linnus asub praeguse Haapsalu linna kesklinnas. Linnusel oli suur roll Liivi sõjas, kus see moderniseeriti rootslaste poolt. Välismüürist sissepoole ehitati veel üks vallikraav ning sellest sisse muldvall. Peale Liivi sõda soovis Prantsuse päritolu Rootsi aadliperekond kiriku ehitada grandioosseks renessansslossiks, kuid 1688. aastal toimunud tulekahju tõttu ehitustööd katkestati ning kõik peale kiriku hävis. Umbes poolteist sajandit kasutati varemetes lossi hoovi karjamaana. 18. sajandil kirik taastati, kuid sajand hiljem tormi käigus viis kevadtorm kiriku katuse ning taaskord jäeti pühakorda maha kuni 1889. aastal see taaspühitseti. 1980. aastatel alustati kiriku restauratsiooniga ning aastal 2001 leiti linnuse põhjapoolse müüri vastu ehitatud hästi säilinud hoone rusud. Tänapäeval kasutatakse linnuse varemeid ja selle hoovi näiteks kontserditeks
Toomkirik
Haapsalu Toomkirik asub Haapsalu linnuse sees ja on kivikirik. See oli 1250/1260. aastatel rajatud Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal, kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk kateeder ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium, Saare-Lääne toomkapiitel. Toomkirik on oma 15,5 m kõrguste kuplitaoliste domikaalvõlvide ja 425 m² pindalaga üks suuremaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Esimest korda on kirikut mainitud 1279. aastal. Toomkirik kuulub ehitusstiililt romaanikalt gootikale üleminekustiili. Kirikus on Eestis ainulaadne ümmargune ristimiskabel, mis püstitati arvatavasti 15. sajandil. Kirik sai kannatada 23. märtsil 1688 toimunud tulekahjus, 1726. aasta tormis hävis kiriku katus taas. Varemetes kirik taastati 19. sajandi teisel poolel. Kiriku ehitusaegne interjöör ja sisustus on hävinud. Viimane suurem restaureerimine toimus 1960. aastatel. Ristimiskabeli aknale ilmuvat igal aastal augusti täiskuuöödel saladuslik Valge Daam.
Valge daam
Valge Daami legend ulatub Saare-Lääne piiskopi valitsemisaega Haapsalus. Usutakse, et augusti täiskuuöödel võib Haapsalu toomkiriku kĂĽljes asuva ristimiskabeli aknal näha valgesse riietatud naisterahva kuju.Â
Keskajal pidid kõik toomhärrad kloostri seaduste järgi elama kasinalt ning naised ei olnud linnusesse lubatud. Kuid üks toomhärra armus eesti soost tütarlapsesse ning lahusolek tundus neile võimatu. Neiu otsustati poisirõivastes linnusesse kirikukoori lauljaks tuua. Pettus tuli avalikuks, piiskopi otsusel jäeti toomhärra linnuse vangikongi nälga surema. Neiu müüriti klaasi vee ja leivatükiga elusalt ristimiskabeli seina. Naise hing ei saanud rahu. Nii juba sajandeid leinab ta oma armastatut ristimiskabeli aknal ja jutustab inimestele surematu armastuse lugu.
Kohtasime valget daami ka 1902 ehitatud raudteejaamas.
Marten Henrik Kelement, Kaspar Helm, Kadriann Kummer, Nora Liisa Suislepp, Elisabeth Lauri, Gregor Gerretz, Caroline Markov, Hendrik Jaagant
© 2024, 138c