Tallinna Reaalkool - 138a » Blogi arhiiv » Katkeid omaaegsest Narvast

Katkeid omaaegsest Narvast

(Tehnilistel põhjustel puuduvad pildid. Lisanduvad peagi.)

Aleksandri kirik

Kirik ehitati 1881-1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele. Selle projekteeris Peterburi arhitekt akadeemik Otto Pius von Hippius.

1944.a. hävines kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Tänaseks on kiriku kellatorn taastatud.

Kiriku saalis näidatakse installatsiooni “Taevas Narva kohal”. Vaatemäng kuvatakse otse kiriku võlvidele ning seda saab jälgida spetsiaalselt selleks kohandatud toolidest, suunates pilgu veerandtunniks üles, kus taaselustub Narva värvikas ajalugu. Kirikusse paigaldatud valgusintallatsioon on suurim püsiv projektsioonipind kogu Ida-Euroopas, kokku 520 ruutmeetrit.

Narva linnus

Esimese puitlinnuse ehitasid taanlased Narva arvatavasti juba 1220. aastatel, kuid see hävitati venelaste poolt 1294. aastal. Praegune kastell-linnus (ristkülikukujulise ringmüüriga ümbritsetud linnusetüüp) ehitati oma praegussesse paika Narva jõe kaldale hiljemalt 1277. aastal taanlaste poolt. Esialgne linnus koosnes 40-meetrise küljepikkusega ruudukujulise põhiplaaniga kastellitaolisest ehitisest, mille loodenurgas oli ringmüürist kõrgem neljatahuline torn. Pärast jüriöö ülestõusu (1343. – 1345. a) müüs Taani Põhja-Eesti, sh Narva ala, Liivi ordule. Kastelli põhjaküljele rajati väike eesõu, aastail 1341-1342 aga suur läänepoolne eesõu. Sellest sai ka linnuse põhiplaan, millest ka hilisemate aastate juurdeehitustel juhinduti.

Ordu liikmete sõjalis-kloostriline eluviis tingis peahoone ümberehitamise konvendihooneks. Konvendihoone läänetiivas paiknesid tähtsamad ruumid – dormitoorium ehk magamistuba ning refektoorium ehk söögisaal, põhjatiivas foogti eluruumid ja köök. Teisel korrusel oli kabel. Ida- ja lõunatiiba kasutati peamiselt laona. Kui venelased rajasid jõe vastaskaldale 1492. aastal oma linnuse – Ivangorodi, tugevdati konvendihoonet veelgi: kõrgendati peatorni Pikka Hermanni 50 meetrini. Nimetatud torni järgi on Narva linnust kutsutud ka Hermanni linnuseks. Liivi sõja ajal oli Narva linnus 1558. – 1581. aastal Venemaa valduses. Selle aja jooksul ehitati 1568. aastal läänepoolse eeshoovi põhjamüüri vastu nn Suur kivisaal – asehalduri residents. Võib arvata, et sellest ajast kandus esindusfunktsioon linnusest Kivisaali ning vana linnust kasutati vaid majandushoone ning vanglana. Pljussa vaherahuga seoses läks linnus 1583. aastal rootslaste kätte. 1593. aastal plahvatas Pika Hermanni tornis püssirohi, mis torni oluliselt kahjustas. Torni algne kuju taastati 1638. aastal. Linnus läks taas venelaste kätte 1704. aastal Põhjasõja käigus. 18. sajandi alguses toimus Hermanni torni ülemise osa ümberehitamine ning 19. sajandi keskel restaureeriti linnust sõjaväearhitekt M. Rezvoi projekti järgi. Krimmi sõja tõttu aga tööd katkestati. Linnus sai tugevalt viga ka 1944. aastal II maailmasõjas. Järele jäid ainult müürid ning Pika Hermanni osas olid needki suurtükitulest väga räsitud. 1950. aastatel alustati restaureerimistöid, mis lõpetati olulisemas osas 1986. aastal, pärast mida kolis sinna Narva muuseum.

Ivangorod

Võimalik, et esimese linnuse Narva jõe paremale kaldale ehitas juba Taani, selle jäänuseid otsiti 1960.–1970. aastate väljakaevamistel praegusest linnusest, kuid ei leitud midagi. Võimalik, et linnus asus hoopis ida pool Keldrimäel, sest sealt oli jõeületuskohta kergem kaitsta idapoolsete rünnakute eest. Üsna varsti hävitasid Novgorodi väed selle esialgse linnuse. Uus linnus ehitati sinna, kus ta tänapäeval asub moskvalaste poolt, kuid Rootsi vallutas linnuse Moskva-Rootsi 1495.–1497. aasta sõja käigus 1496. aastal ja põletas selle maha. Vahepeal olid moskvalased selle tagasi saanud ning ehitanud üles järk-järgult. Rootsi vallutas Jaanilinna uuesti 1581. aastal, kuid 1590. aastal võtsid venelased selle tagasi ja Täyssinä rahuga 1595. aastal jäi Jaanilinn Venemaa Moskva tsaaririigile. Uuesti vallutasid rootslased Jaanilinna 1612. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Jaanilinnast ida poole tekkinud asulale 1617. aastal linnaõigused, kuid 1649. aastal liideti Jaanilinn Narvaga ja kuni jaanuarini 1945 kuulus Jaanilinn Narva koosseisu. Pärast Narva langemist Põhjasõjas 1704. aastal vallutasid venelased ka Jaanilinna. Järgnevalt kuulus Jaanilinn Narva linna osana Ingeri ehk Peterburi kubermangu koosseisu

Bastionid

Narva bastionid rajati rootslaste poolt uuteks tulirelvadeks ebasobivate müüride täienduseks. Bastionitele ehitati kandilised seinad, et risttulega kindlust vaenlase eest kaitsta. Nende rajamine oli aga meeletult kulukas – aastas kulutati üksi neile kaks korda sama palju, kui Tallinna linnaga seotud projektidele. Tulemus oli aga märkimisväärne ja Narvast sai üks Põhja-Euroopa kaitstumaid linnu.

Raekoda

Narva raekoda on barokk stiilis 17. sajandi teisel poolel ehitatud Narva raehoone. Ehitus kestis kolm aastat (1668 – 1671). See asub Narva vanalinnas Raekoja platsi ääres. Hoone on ehitatud Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti järgi, Rootsi kuningas Karl XI käsul. Raekoja torni tipus seisab maalermeister Grabbeni kullatud tuulelipp. Eesti esimese hoonena sai Narva raekoda kodanliku õhukaitse kinnisvara märgi 1939. aastal.

Raekoda on üks varasemaid Eesti barokkehitisi ning esindab varaklassitsistlikku suunda. Teises maailmasõjas sai hoone tugevalt kannatada, hävisid torn, katus, vahelaed, portaali figuuridegrupp ja trepp. 1950. aastal restaureeriti see esialgu pioneeride paleeks, 1976. aastal aga hakati taastama selle omaaegset nägu

Pildid: