Tallinna Reaalkool - 138a » Blogi arhiiv

Paide

Nelja kuninga mälestuskivi

23. aprillil 1343 valisid eestlased endi seast neli kuningat, kelle juhtimisel mindi Tallinna piirama. Järva foogt Luter Steckele kutsus Paidesse Tallinna piiskopi Olavi, ordumeister Burchard von Dreilebeni koos teiste ordukäsknikega ja eestlaste neli kuningat. 4. mail algasid Paides läbirääkimised ning kokkuleppele ei jõutud. Eestlaste kuningatel ei lubatud ordulinnusest lahkuda. Neli kuningat olevat põhjustanud linnused relvastatud kokkupõrke, mille tagajärjena tapeti nad koos nendega kaasas olnud kolme sõjasulasega. Juhtideta jäänud eestlaste ülestõus suruti maha.

1923. aastal püstitati Paidesse mälestuskivi seal hukkunud nelja kuninga ja kolme sõjasulase auks.

Paide ordulinnus

Esmakordselt mainitakse Paide ordulinnuse ja seeläbi ka Paide olemasolu Liivimaa vanemas riimkroonikas, kus märgitakse, et linnus oli olemas juba 1265. aastal, kui ordumeistriks oli Konrad von Manderd. Linnuse jalamile tekkinud alev sai linnaõigused 1291. aastal. Paide ordulinnuse jaoks valiti just see asukoht, sest see asus Viljandist Tallinnasse viiva tee ääres soise ala keskel kõrgendikul. Linnus kaotas oma tähtsuse Poola-Rootsi sõdades, kui see purustati. Linnuse torniosa Pikk Hermann restaureeriti 19. sajandil, kuid see lasti 1941. aastal taganeva Punaarmee poolt õhku. Praegune torn, kus asub muuseum, on uus ehtis.

Paide püha risti kirik

Paide püha risti kiriku rajamisaastat pole teada, kuid on teada, et see eksisteeris juba keskajal. Venelased põlestasid kiriku 1573. aastal Paide piiramisel maha. Rootsi ajal rajati endise kiriku ette väike puust kirik, mis 1703. aastal koos linnaga maha põletati. 1730. aastal ehitati puukiriku kohale abikirik. 1767. aastal alustati esialgse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Rahaprobleemide tõttu valmis kirik alles 1783. aastal. 1845. aastal järjekordselt kirik põles ning selle restaureerimiseks korraldati korjandus, kuhu annetas isegi tolleaegne Vene tsaar Nikolai I. 20. saj. alguses ehitati kirik ulatuslikult ümber.

Kiriku altarisein pärineb 1848. aastast. Altaarimaali “Kristuse taevaminek” maalis Carl Timoleon von Neffi järgi Nikolai von Baranoff. Maali originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis. Altariümbruse kujundas August Roosileht.

Ristimisvaagnaks on suure merikarbi üks pool, mille tõi Filipiinidelt Mäo mõisnik, admiral Olaf von Stackelberg.Kirikus asub ka Vabadussõjas langenud koguduseliikmete mälestusmärk-epitaaf, mille on kavandanud August Roosileht. Mälestusmärk taastati aastal 1989.Kiriku torni paigutati 1848. aastal tunde lööv kell. Ka tornikellad pärinevad samast ajast.Oreli valmistasid 1933. aastal Kriisad. Kriisad olid Eestis elanud ja töötanud kolm vendadest orelimeistrid (Tannil, Juhan ja Jakob Kriisa).

Keskväljak 15

Linna ja väljaku muudavad ilmekaks 18.–19. saj kohalike arhitektide poolt loodud puithooned. Keskväljaku ajaloolise hoonestuse juurest torkab silma Keskväljak 15 asuv 20. saj keskel ehitatud kaubanduskeskus, mis sobitub raskelt 19. saj vanalinna hoonestusega. Varem oli kaubanduskeskuse asemel Keskväljak 15 asemel kaks suurt puidust ärihoonet. Neist Tallinna tänava poolne kandis numbrit Turuplats 10 ja Pärnu tänava poolne Turuplats 11. Ajaloolised andmed kaubamaja kohal asuva krundi kohta ulatuvad 17. sajandisse. 18. saj oli krunt jagatud kaheks. Pärnu tänava poole jäänud Turuplats 10 on aegade jooksul kuulunud linnas tegutsenud kaupmeeste perekondadele. 1875. aastast tegutses hoones E. Koiki raua- ja koloniaalkauplus. 1925. aastast G. Pasteli lihakauplus.

Turuplats 11 asunud hoonest võis 19. saj leida lihakaupluse. 20. saj oli kahekorruseline puunikerdustega hoone tuntud Kõrwitsa mütsikaupluse ja Laasi jahi- muusikariistade poena. Mütsikaupluse pidajaks oli August Kõrwits, kelle järeltulijad kuuluvad Eesti muusikamaailmas tuntud Kõrwitsate dünastiasse. Paides on sündinud helilooja ja muusikateadlane Harri Kõrvits. Turuplats 10 ja Turuplats 11 asunud puumajad likvideeriti 1960. aastatel, et hakata ehitama uut kaubanduskeskust. 1967. a juulis avati uus kauplus ja söökla-restoran “Paide”.