Tallinna Reaalkool - 138a » Blogi arhiiv

Tartu

13. novembri varahommikul viis meie (Karolin, Janete, Sten Martin ja Emma) teekond Tartusse, kus veetsime ühe toreda nädalavahetuse ja käisime uudistamas linna ja selle sees peituvaid ajaloolise taustaga kohti.

Tartu saatus on läbi aegade olnud keeruline. Keskajast on Tartus säilinud rajatisi vähe, aga see eest on nende väheste tähtsus suurem. Tartu linnuse juures olevatest ehitistes on alles vaid väike osa linnamüüri, mida on võimalik näha Tartu botaanikaaias ning samuti on Tartu vanalinnas teekattega ära märgitud seal varem asunud majade asukohad ja on võimalik näha, kui kitsad sealsed tänavad on olnud. Keskajast on säilinud Tartu Jaani kirik ning Toomkiriku varemed.

Meie esimeseks sihtpunktiks Tartus oli Linnamuuseum, mis oleks keskajal Tartu linnapiiridest välja jäänud, sest paiknes teisel pool jõge. Külastasime Tartu ajaloo püsinäitust, kus nägime Tartu linna keskkaegset 3D modelleeringut. See oli põhieksponaat, mille pärast me muuseumi külastasime, kuid selgus, et tegu oli vananenud arvutiga, kus näidati umbes viit madalakvaliteedilist piltmodelleerigut keskaegsest Tartust.

Samuti külastasime ajutist näitust uusaja matmiskommete kohta Eestis.

Jaani kirik asub oma kohas arvatavasti juba 13. sajandist. Praeguseni vanimad säilinud osad rajati 14. sajandil ning seda hoonet on järk järgult aja jooksul täiendatud. Hoone on ehitatud, nagu enamus ajaloolisi Lõuna-Eesti maju, punastest tellistest.

Jaani kirik on ilmselt üks kõige põnevamaid ja olulisemaid keskajast alles jäänud kirikuid. Pühakoda on mitu korda palju kannatada saanud ning selle viimasel ülesehitamisel sooviti säilitada võimalikult palju vanast vundamendist. See väljendus kõige põnevamalt kiriku sisestes viltustes tugisammastest (millest kahjuks ühtegi pilti teha ei saanud, sest kiriku sisese jäädvustamine oli tasuline). Kiriku kõige olulisemad säilmed on selle mitmed terrakota kujud. Iga kuju on käsitsi tehtud ja unikaalne. Neid on mitmeid säilinud ning neid saab näha nii kiriku sees riiulil kui ka kiriku seina sees. Kujud kehastavad erinevaid pühakuid. Mitte kuskil mujal Euroopas pole säilinud nii palju kujusid.

Teine keskaegne hoone, millest on Tartu linnas märk tänaseni maas on Toomemäel asetseva Tartu Toomkiriku varemed. Kirik rajati 13.-16. sajandil ning oli Tartu piiskopkonna peakirikuks. Toomkirik on ehitatud tellisgooti stiilis ja on üks silmapaistvamaid Vana-Liivimaa ehitisi. Tartu Toomkirik on ainus keskaegne kirik, millel on kaks torni. Hoone on saanud mitmeid kordi tugevasti kannatada nii väliselt kui ka siseselt reformatsiooni käigus toimunud pildirüüstega. Toomkirik hävitati Liivi sõja käigus ja sellest ajast peale ei ole seda kirikuna kasutatud.

Tartu linna on esmakordselt mainitud kirjalikes allikates teise aastatuhande alguses, seal oli selleks ajaks juba mitu sajandi asunud linnus. Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks madril peetakse Tartu muinaslinnuse vallutamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224. aastal. Selle hetkeni püsinud puidust linnus põletati ning ehitati võimas kivist piiskopilinnus. Vabadusvõitlusele järgnes keskaegse Tartu tugev areng, sellest sai Tartu piiskopkonna keskus. Linnuse ümber hakkas kasvama linn, sellest kujunes välja üks rikkamaid riike Vana-Liivimaal. Esimeseks suuremaks põhjuseks, miks keskaegne Tartu on suuresti hävinud, on 1558. aastal alanud Liivi sõda. Linn kuulus sel ajal periooditi nii Liivimaa, Rootsi kui ka Poola koosseisu. Mitmete Võimuvahetuste tulemusena sai see tugevasti kannatada. Kuna Eesti ajaloos lõpeb keskaeg koos Liivi sõja lõpuga, siis hooned, mis ehitati pärast sõja lõppu, ei kuulu enam käsitletavasse perioodi. 1700. aastal alanud põhjasõjas langes Tartu sõja neljandal aastal Vene tsaaririigi mõju alla. 1708. aastal küüditati kõik kohalikud elanikud Venemaale ning linn hävitati pea täielikult. Keskaegsest hoonestusest jäid pärast laiaulatuslikku hävitustööd püsima vaid kaks hoonet: Tartu Jaani kirik ja Toomkirik. Tänane Tartu kesklinn koosneb peamiselt just 18. sajandi teisel poolel või hiljem valminud majadest.