Tallinna Reaalkool - 138a » Blogi arhiiv

Rakvere

Meie grupp käis keskaegsete linnade külastamise raames 7. novembril Rakveres. Avastasime ja pildistame seal olulisemaid ajaloolisi paiku.

Eesti Politseimuuseum, Tallinna tänav 3

Varaklassitsistlik hoone ehitati 1786.–1787. aastal. Maja ehitati Eestimaa kubermangu arhitekti Johann Mohri tüüpprojekti järgi. Maja oli algselt ehitatud Virumaa kreisikohtu (maakonnakohtu) kohtu- ja haldushooneks. Esimesel korrusel asusid rentei (tsaariaegse riigikassa osakond Eesti- ja Liivimaal) ja vangla, teisel korrusel kohturuumid.

Hiljem on hoones asunud veel ka sõjaväekasarm ja -laatsaret, peavaht, pood, raamatukogu jm.

Eesti Politseimuuseum

Pikk 1 ja Parts

Pikk tänav

Pikk tänav on üks Rakvere vanemaid. See oli viie sajandi jooksul üks Rakvere peatänavaid. Tänapäeval kulgeb liiklus rohkem mööda Pika tänava paralleeltänavaid, lääne pool olevat Vallikraavi tänavat ja ida pool olevat Kastani puiesteed. Tänavast paremale poole, läände jäävad Rakvere Vallimägi ja Rakvere tammik. Kogu tänav on 1182 m pikk ning suurim majanumber on 80.

Püha Kolmainu kirik, Pikk 19

Kivikirik valmis 1430. a paiku. Tegemist on basiilikalaadset tüüpi kivikirikuga. Kirik oli pühendatud peaingel Miikaelile. Kirik sai kannatada Liivi sõjas (1558—1583) ja Poola-Rootsi jätkusõjas (1600—1629). Pühakoda taastati 1698. aastal ja sai endale nimeks Püha Kolmainu kirik. Kuni taastamiseni viidi usutalitlused läbi lähedal asuvad puukirikus. Põhjasõja (1700—1721) hävisid kiriku torn ja selle vahelaed ning katus. Renessanslike vormidega tornikiivri restaureerimisprotsess lõppes 1752. aastal, kuid 100 aastat hiljem asendati see praeguse gootipärase kiivriga. Praeguseks on ehitisest säilinud põhiplaan, kiriku torn ja selle müüritrepp, akende teravkaared ja osaliselt piilarid.

Kirikule osteti kantsel 1690. aastal. Kantsli korpuse valmistas Christian Ackermann, evangelistide kujud Elert Thiele (1660. aastad), altari Johann Valentin Rabe (1730. a). Altarimaali autor on teadmata. Altar ja Kantsel restaureeriti põhjalikult aastatel 1956 kuni 1957.

Püha Kolmainu kirik

Seest

Kantsel

Athena kool, Pikk 30

Friedrich Modi poolt projekteeritud hoone valmis 1900. aastal. Maja on kahekorruseline ja valmistatud keraamilistest tellistest. Maja sümmeetrilisel esifassaadil on esindatud dekoratiivne tellissein. Geomeetrilised ja ringikujulised tellistest laotud motiivid, akende tellisvooderdus ja karniisid on maja fassaadi rikastavateks elementideks. Pikk 30 esindab autentsel kujul 20. sajandi vahetuse Rakveres laialt levinud nn tellis-historitsismi. 20. sajandi alguses asus maja õuepoolsel osal pagaritöökoda. Tänaseks päevaks see on lammutatud ja selle asemel ehitati plekist kaldkatuse ja vertikaalse laudisega kaetud garaaž. Ajalooliselt tegutses majas teemaja ja Nikolai Kultase (Eesti ärimees ja kultuuritegelane) kohvik. Praegu tegutseb hoones Huvikool Athena.

Athena koolis saavad õppida nii noored kui ka täiskasvanud, seal on võimalik tegeleda kunsti (disaini, maalimise, joonistamise, meisterdamise, keraamika) ja tehnikaga (loovmehhatroonika, laserlõikamise ja arvutigraafikaga).

Athena kool

Rakvere kreiskool, Pikk 40

Aadressil Pikk tänav 40 asub kreiskool, mis tänapäeval vastaks põhikoolile. Rakvere kreiskool alustas selles Pika tänava kivimajas tööd 1805. aastal, maja oli siis ühekorruseline ja ehitati järgmise paarikümne aasta jooksul kahekorruseliseks. 1907 ehitati maja ümber ning see sai sellise väljanägemise nagu see seda on ka täna. Paljud kreiskooli õpetajad elasid tänava vastasküljel vanabalti tüüpi puitelamus. Koolis õppisid ka eesti kultuuri suurkujud nagu Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Otto Strandmann ja Peeter Põld. Hoones alustas kreiskool ja selle järeltulijana Rakvere linnakool tsaariaja lõpuni, Eesti ajal oli majas Rakvere 3. algkool, nõukogude aja algupoolel venekeelne keskkool, seejärel 1960.–1980. aastatel hoopis lasteaed. Pärast Eesti taasiseseisvumist on majas tegutsenud Mainori Majanduskõrgkool ja Tartu Ülikooli Virumaa kolledž.

Rakvere kreiskool

Parts uurimas mälestustahvlit

Mälestustahvel

Elementaarkooli hoone, Pikk 29

Algselt ehitati hoone elumajaks. koolimajaks ehitati see ümber 1870. aastail. 1876. aastal kolis hoonesse Rakvere elementaarkool, mille juhatajaks sai Juhan Kunder (eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog). Õpilasi oli vahemikus 50 kuni 60. Tegemist oli üheklassilise kooliga. Algkool oli see aastani 1912, kui majas avati Rakvere esimene gümnaasium (Wezenbergskaja Mužkaja Gimnazija). Elementaarkool kolis seejärel aadressile Pikk tänav 64. Hiljem tegutses Hoones Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikum. Selle oli lõpetanud Arvo Kruusement (eesti stsenarist, filmilavastaja ja -näitleja, on lavastanud filme “Kevade”, “Suvi”, “Sügis”). Ellen Niidu “Viru vanne” räägib poisist, kes tahab Rakveres viru vannet kuulutada, sellest võib järeldada, et see poiss sai viru vande suhu Rakvere elementaarkoolist.

Partsu ei lasta kooli sisse

No ei lasta noh

Kunderi ausammas

Kunderi tänav, Kunderi ausammas

Elementaarkoolist tükk maad edasi asub Rakveres Pikal tänaval Juhan Kunderi monument, mille autoriks on skulptor Roman Haavamägi. See avati kirjaniku surma-aastapäeval, 24. aprillil 1938. Mälestussammas asub paigas, millest mööda kulges Juhan Kunderi kodutee neil kümnel aastal Rakveres.

Linnakodaniku majamuuseum, Pikk 50

Linnakodaniku majamuuseum asub Pikal tänaval. Maja on ehitatud 18. sajandi keskel ning alates 1877 aastast kuulunud kondiiter Sidroni suguvõsale. Maja jaguneb pooleks, perekond üüris ühe poole välja. Sidronite poolel on 19. Sajandi lõpust pärinev sisustus, millest suur osa kuulus ka päriselt Sidronitele. Teisel pool on aga erinevatest allikatest pärit tüüpilise teise maailmasõja eelse Eesti kodu sisustus.

Tahvel tänavakivides

Näituse esimene tuba

Loeng

Max on vahakuju

Maal Kolmainu kirikuga

Maali rekonstruktsioon

Tuletõrje seltsi maja, Pikk 51

13. augustil 1877 lõid kreisikooli õpetaja Heinrich Jahnentzi algatusel umbes 50 linnakodanikku Rakvere vabatahtliku tuletõrje seltsi. Paari nädalaga jõudis see arv sajani, kuid neil oli vaid kaks käsipritsi. Linn andis neil 1893. aastal pildil krundi Pikk 49, kuhu ehitati vasakpoolne osa hoonest, muuhulgas pritsikuurid ja torn voolikute kuivatamiseks. Parempoolne majaosa ehk seltsimaja, aadressiga Pikk 51, ehitati 1929. aastal. Alates 1998. aasta 1. juunist aktiivsetel kustutustöödel ühingu liikmed ei osale, rõhk on tuleohtu ennetaval tööl. Hetkel on MTÜ Rakvere Tuletõrjeühingul üks töötaja.

Jakob Liiv ja tuletõrje selts

Juhan Liivi vanem vend Jakob (1859-1938) oli tuntud eesti luuletaja ja kirjanik. Ta oli aastatel 1919-1921 Rakvere linnapea ja ka Rakvere teatri asutaja. 22. jaanuaril 1938, viis päeva peale tema surma, korraldati Juhan Liivi matused Rakvere tuletõrje seltsimajas.

Tuletõrje seltsi maja

Rakvere linnus

Rakvere linnus asub vallimäel. Looduslikult kaitstud asendi tõttu asus seal juba ca 6. sajandil muinaslinnus. Muistse vabadussõja tulemusena läks aga linnus taanlaste valdusesse. Praegune kiviringmüür rajati 14. sajandil. Jüriöö ülestõusu järgselt sai linnuse endale Liivi ordu, siis ehitati linnus uuesti ümber. Rajati konvendihoone, mille keskele jäi sisehoov. Hiljem tehti juurde poolümar suurtükitorn. Liivi sõja ajal ehitasid venelased linnuse ümber linnakodanike majade ja frantsisklaste kloostri jäätmetest lisakindlustusi. Rakvere linnuses langes vangi ka Ivo Schenkenberg. 1581. Aastal vallutas linnuse Rootsi. Liivi sõjale järgnenud Poola-Rootsi sõjas lasid poolakad linnuse 1605. Aastal osaliselt õhku ning 1635. Aastal kustutati see kindluste nimekirjast.