Rebastenädal

Alates 2002. aastast korraldatud rebaste nädal jõudis kätte ka sel aastal.

Nädala raames jaotati 136. lennu õpilased rühmadesse Botanici Vulpes (10.b klassis polnud), Brigaad Elve, Ehitajad, Täiskohaga Emmed, Teadlased, Kunstnikud, Õpetajad, Rannavalve, Treenerid ja Sõdurid.

Kõikide rühmade ühistegevustesse kuulus tantsukava õppimine ning selle hilisem esitamine Estonia taga. Sinna kogunesid lisaks kümnendikele huvilised ning tantsimises osalesid ka jumalad. Tegevused leidsid aset vahetundides, mil toimusid rühmadevahelised tantsulahingud. Võitja otsustati aplausi tugevuse ja kestuse järgi. Iga rühm andis endast parima ning õnneks ei suutnud ka kaotus ühtsust rikkuda.

Toimus mitmeid koosviibimisi, kus õpiti seltskonda paremini tundma. Iga hommik toimus aulas tantsuproov kell 7.30 ning mõnel päeval oli vahelduseks jooga, kus väsinud rebased lamasid aula põrandal ja mediteerisid, sisendades jõudu ja tahet nädala edukaks läbimiseks.

Esmaspäevastel spordivõistlustel pandi noored proovile traditsiooniliste ülesannetega, nagu katkises plastiktopsis vee kandmine ning veeämbris olevate õunade suuga välja tõstmine. Spordivõistlusele järgnes orienteerumine vanalinnas.

Rebaste seas levinud ülesanneteks olid jumala ja rebase ühispildi riputamine Facebooki, luuletuste või laulude kirjutamine ning enda kohta faktide kogumine.

Kolmapäevasel viktoriinil andsid jumalad nõu gümnaasiumis hakkamasaamiseks ning tutvustasid lähemalt oma igapäevaelu. Järgnevatel hommikustel kokkusaamistel peeti loeng armastusest ning selle mõjudest inimkehale.

TÄISKOHAGA EMMED

Täiskohaga emmede ühistegevuste hulka kuulus vahetundides koos „teleka vaatamine“, kus rebased pidid hoidma tooli enda ees võimalikult kaua (ehk vaatama filmi) ning tooli sai alla lasta alles reklaamipausi saabumisel. Selleks, et kümnendike igapäevaelu mitmekesisemaks muuta, pidid nad sööma kas puulusikate või söögipulkadega.

Iga kord kui jumalad hüüdsid „Emme!“, võtsid nad sülle lähima inimese. Oma võimekust tulevaste lapsevanematena näitasid nad välja neile usaldatud lapse (nuku) eest hoolitsemisega. Riietus kajastas stereotüüpsete noorte emade stiili: rebased kandsid nädala kestel roosasid dressipükse ja nabapluusi ning maitsekaid ehteid.

Õpilaste arvates olid neil imelised jumalad, kes muutsid nädala lõbusaks. Kindlasti muutus iga noor kannatlikumaks ja usaldusväärsemaks.

TEADLASED

Teadlased olid nädal aega keemikud: kanti valgeid kostüüme, kindaid, maske ja isegi prille (muidugi olid keemikutel kaasas ka katsevahendid). Isegi kui valges kaitseriietuses oli palav, kannatasid teadlased raskused auga lõpuni. Kuigi kolmapäevasel koosviibimisel oli grupp natuke lagunenud, jäid kõik siiski õhtuga rahule. Neljapäeva hommikul arutleti koolis ühiselt armastuse olemuse üle. Jumalad olid helded ning kohtlesid rebaseid hästi, päev oli rahulik.

Üldmulje muutis veelgi värvikamaks reedeõhtune (salajane!) ristimine, mille käigus muudeti noored tõelisteks realistideks. 134. lend õpetas neile, milline on olla õige Reaalkooli gümnasist, kes suudab alati säilitada kaine mõistuse ja kriitikameele (ning hoida seda muidugi tasakaalus ka meelelahutusega).

KUNSTNIKUD

Tutvumine toimus Kiilis. Esimeseseks ülesandeks oli läbida pimesi takistusrada (kuid maine pimedus ei tähenda veel vaimuvalguse puudumist). Järgnesid Kahootid, kus testiti osalejate silmaringi, teadmisi kultuurist, koolist ja jumalatest. Rebased hoolisid sügavalt oma kaitsjatest ja valmistasid neile hommikul banaanipannkooke.

Üks kunstnike traditsioonidest oli „Saaremaa (valss)!“ hüüdmise peale haarata lähimal inimesel käest ja ise lauldes temaga tantsida. Rebased kehastasid kunsti suurkujusid (van Gogh’t, Kahlot, jne) ning neilt oodati ka loovat lähenemist luuletamisel, laulude kirjutamisel ja eepose loomisel. Kunstnike avatus ja uute ideede sissetoomine aitab luua loovat õhkkonda ning annab julgust ja inspiratsiooni läheneda asjadele teise nurga alt.

TREENERID

Reedesel tutvumisõhtul õpetati mängude abil selgeks jumalate nimed ning usaldati rebastele nädala vältel kantav riietus. Retsigrupp õppis ühiselt ära kreeka rahvustantsu sirtaki, mida tantsiti koos terve nädala jooksul. Jumalad jagasid ka oma retsikogemusi, et rebased oleksid ootamatusteks valmis.

Nädala jooksul pidid noored järgima 5 käsku. 1-2 vile peale andsid jumalad rebastele enda valitud käsu, 3 vile peale võeti plankseisu ning 4 (või enama) vile korral pikkusejärjekorda. Lisaks sellele olid kasutused ka värvikoodid, kus kollase kaardi esitamisel oli rebase ülesandeks teha 5 vabalt valitud harjutust, punase kaardi korral osteti jumalatele poest/puhvetist toitu.

Treenerite ülesanded olid mitmekesised. Näiteks pidid nad jumalatele küpsetama, tegema joogat, „musipilte“ etteantud inimestega ja ujuma esimese korruse põrandal. Treenerite dancebattle oli esimene ning kaotusele vaatamata jäid nad vastasele napilt alla.

Enne kolmapäevast koosviibimist anti treeneritele ülesandeks vahetada vanalinnas neile antud (odavaid) esemeid kallimate vastu. Viru tänaval tantsiti sirtakit, kus üks sõbralik tänavamuusik otsustas neid oma akordioniga aidata. Peale meeleolukat tantsu siirduti hostelisse koosviibimisele.

Reedel osaleti entusiastlikult flashmobis ning peale seda suunduti ühispeole. Nädal muutis rebased lähedasemaks ning ebameeldivaid mälestusi pole kellelgi. Tegevused olid lõbusad ning viisid noored kurssi Reaali traditsioonidega.

SÕDURID

Tutvumisõhtu: Koguneti kell 17.15 Reaali ees. Enne bussi väljumist anti neile ülesandeks lahendada orienteerumisülesanne, kus ainukeseks vihjeks oli kohapeal tehtud pilt. Pildistatud paiku otsiti peamiselt Vanalinnas ning pildistamine usaldati turistide hoolde. Kuna buss väljus paar minutit peale viimase koha leidmist, pidid rebased kiirustama. Bussis andsid helded Jumalad neile ülesandeks koostada vabadussõjateemaline näidend, kus tulid kasuks ajalootunnis õpitud teadmised. Hiljem näidati enda kohta koostatud slaidiesitlust ning osaleti viktoriinil.

Läbi nädala kuulusid reameeste käskude sekka lahinguharjutused: kaevikusõda, laskeharjutused, kaitse õhurünnaku eest. Kui üks reameestest hilines, pidi terve rühm plankseisus hilinejat ootama. Nende käskude ja nõuete najal kasvasid sõduritest välja sihikindlad ja distsiplineeritud kodanikud, kes ei karda seista lisaks endale ka teiste eest.

Jumalad andsid rebastele edasi kõik tõed, mille nemad ristimisel ja järgnevate aastate jooksul õppinud olid. Nende hulka kuulusid ka viisakus, lugupidamine ja konkreetsus. Nende poole pöördumine oli lubatud vaid ametinimetustega (nt tsiviilmilitaar-koostöö organiseerimise ameti direktor kindralmajor Tarmo Pungas). Oma kamraadide hülgamine oli suurim patt ning põhitõde reameeste seas oli „Üks kõikide, kõik ühe eest!“

RANNAVALVE

Noortelt nõuti austust oma jumalate ja õpetajate vastu, seda nii teretamise kui ka kiire käsutäitmise näol. Kiiresti tuli reageerida sõnale „uppuja“ ja „baywatch“, mille hüüdmise korral tuli lähedal asetsev inimene päästa või dramaatiliselt aegluubis liikuda. Nagu enamus gruppe, pidid ka nemad tooma jumalatele nädala vältel süüa.

Ühistegevuste hulka kuulusid Kaspar Kluge bändi kontserdil käimine ja rebastepidu, kus õpiti paremini tundma nii oma lennukaaslasi kui ka vanemaid koolikaaslasi. Rets muutis noored paremateks suhtlejateks ning võrreldes aastatetaguse ajaga rõhutasid jumalad sageli, et käsud on vabatahtlikud ja neid ei pea täitma, kui need lähevad põhimõtetega vastuollu.

ÕPETAJAD

Tutvumisõhtut alustasid kinniseotud silmadega õpetajad Kloogarannas takistusrajaga. Rebased viidi ükshaaval majja, kus nad pidid pimesi roomama ja toimuvast aru saama. Tutvumisel mängiti kaardimänge ja vaadati kooliga seonduvaid videoid. Kolmapäeval toimusid tegevused vanalinnas, kus igaüks pidi vahetama pastaka millegi väärtuslikuma vastu, kuid paljudel see ei õnnestunud. Peale seda toimus Rotermanni kvartalis pidu, kus mängiti just dance’i, tehti keemia töövihikut ja räägiti naljakaid lugusid, kogemusi ja fakte kooliõpetajate kohta. Saadi palju uusi tutvusi ning grupil on plaan ka hiljem taaskohtuda.

BRIGAAD

Brigaadi kohustuste hulka kuulus Facebooki jumalaid õnnistavate piltide ülespanemine. Igal hommikul hoolitsesid kümnendikud nende heaolu eest hommikusöögi valmistamisega ning pakkusid neile meelelahutust avaliku laulmisega aulas. Selleks, et töökäskude täitmine oleks ladus, olid keelatud hädaldamine ja alla andmine.

Sõna „õnnetus“ hüüdmisel visati kõhuli ja roomati mööda põrandaid, karjudes numbrit 112. Nagu ka paljudel teistel gruppidel, kujunes siingi oluliseks tutvumine ühisõhtutel ja -tegevustel, kus õpiti tundma viktoriini abil oma jumalaid. Selleks et tasuda kaheteistkümnendike helduse eest, koguti kolmapäeval Vanalinnas tantsude ja esemetega raha ning täideti ülesandeid.

Ka siin grupis peeti nädalat heaks mooduseks, kuidas luua uusi tutvusi ja elada gümnasisti rolli sisse. Nädal oli lõbus ja huvitav.

EHITAJAD

Kümnendikud käisid nädala jooksul koolis ehitajate vormiriietuses, kuhu juurde kuulusid ka tööriistad (nt koolikotina funktsioneeriv tööriistakast või -kohver, kaitseprillid, kiiver, haamer ja mõnedel ka metallredel). Lisaks söögivalmistamisele kirjutati suurel hulgal luuletusi. Kui rebastele karjuti „Maha ja kuvaldaga pähe!“, pidid nad tegema 5 kätekõverdust. Rangelt keelatud oli ka oma kaitsevarustuse ära võtmine. Hümniks oli „Ehitame maja“ ning osad tunnid pidid kümnendikud veetma kokkuteibituna (nt seljad või jäsemed koos). Mõnele rebasele anti ülesanne postitada midagi retsiga seonduvat sotsiaalmeediasse (nt „Kiki Miki“ video Instagrami lisamine).

Noorte arvates oli nädal seda lahedam, mida rohkem ise tegevuste täitmisel kaasa tehti.

Autorid (tekst/pildid/info): Elisabeth, Uku, Joosep, Hanna, Lee, Julia, Liisbet, Nils

Õpilased sirtakit tanstimas. Pildi autor Hanna

Õpetajad. Pilt kuulub õpetajate grupile.

Sõdurid. Pilt kuulub õpetajate grupile.

 

Kommenteerimine on keelatud.