Kolme kooli ühisaktus

Teisipäeval, 20.veebruaril toimus meie koolis kolme Vabadussõjast osa võtnud kooli (Reaalkool, Westholm ja GAG) ühisüritus. Sellel päeval olid tunnid lühendatud, kuna taheti koolimaja presidendi saabumise ajaks tühjaks saada. Aktus algas kell 13.00, siis sisenesid aulasse kolme kooli lipukandjad. Peale seda saabus ka president ning pidas oma kõne. Aktus jätkus kolme kooli õpilaste esinemistega. Seejärel suunduti Reaali Poisi juurde, et mälestada Vabadussõjas langenud õpilasi ja õpetajaid. Kõne pidasid president, Tallinna abilinnapea ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor. Päev lõppes 4.korrusel, kus pakuti aktusel osalenutele süüa ja juua.

Arvestuste nädal kontrolltööga

Arvestuste nädala tunniplaani nähes valdas meid kõiki eufooria. Nimelt tundus, et kardetud ajaloo arvestus jääb ära ning toimuvad vaid kirjanduse ja keemia arvestused. Nii aga kahjuks ei läinud…

Aga alustame ikka algusest ja meie lemmikainest. Paanika algas juba eelnenud nädalavahetusel, mil kõigil järsku koitis (täpsustuse huvides mainin, et õpetajat me ei vahetanud ja meid tabas siiski Mirja arvestus), et keegi ei tea arvestuse teemasidki. Nii me astusimegi kuuendasse tundi, käes (heal juhul) pooldeldi täidetud paberid Antiik-Kreekast.  Arvestuse suuline osa toimus nii, et esimesed 2 gruppi lobisesid Mirjaga mõlemad pool tundi (1/3 arvestuse ajast) ning teised 8 gruppi said sõna sekundi pealt üheks minutiks. Kirjalikuks osaks visati meie lauale hulk ülesandeid, õpik ja paber kirjandi jaoks. Kõik meie varem kogutud teadmised Vana-Kreekast lendasid õhku, sest suurem osa arvestusest oli Vana-Rooma peale.

Teisipäev oli vahva lühike päev, kus midagi peale Luugi väikese avalduse ei juhtunudki. Nimelt mainis Luuk moka otsast, et teeme ikka reedel arvestuse, mis sest et tunniplaanis seda kirjas ei ole.

Kolmapäeva hommik algas pika ja raske keemia arvestusega. Pole ju orgaaniline keemia just kõigile meelt mööda ning ülesannete kõrval rõõmustas meid vaid üks meme. Just kui olime arvestuse lainelt maha saanud, niitis meid jalust Talts oma tunnikontrolliga. Õnneks tundus matemaatika paljudele kergem. (Kuulsin ka lauset: “See võib olla esimene kord, mil mul läks mata paremini kui keemia.”)

Neljapäeval ei toimunud tõesti midagi põnevat, kui jätta välja õhtune ajaloo lugemise palavik.

See palavik ei raugenud ka reedehommikustes proge tundides, kui Soots pidi meid lausa ajaloo õpiku konfiskeerimisega ähvardama, et meie ninad korrakski arvutisse saada. Ka Luuk suutis meid arvestusega üllatada, sest oodatud lahtiste küsimuste/kirjandi asemel ootas meid 4 lehekülge äärmiselt kinniseid küsimusi.

Liis

Jälle üks nädal möödas…

Nagu paljude muude asjadega oli ka selle nädalaga nii, et hakkas hea hooga peale, kuid lõpus vajus ära.

Kohe esmaspäeval leiti lahendus kõige suuremale probleemile – vene keelele. Kui tekst on pähe õppimata või ununeb meelest, piisab sellest, kui hakkad vastamise ajal piparkooke sööma. Mis see õpetaja ikka teha saab, kui sa ütled, et ei saa vastata, sest suu on täis.

Teisipäeval jõuti ERSO kontserdil järeldusele, et kõige õigem on muusikat kuulata silmad kinni, sest siis saab 100%-liselt keskenduda muusikale. Ainus kõrvalmõju on see, et liigne keskendumine võib kujuneda mõnusaks tukastuseks.

Kolmapäeval sai päevase meemivajaduse kohe esimeses tunnis kätte, kui tegime keemia vahearvestust. Pärast vahearvestust võiks lugeda nädala lõppenuks, sest ega mitte midagi muud erilist nädala jooksul ei toimunud.

Rasmus