Jälle üks nädal möödas…

Nagu paljude muude asjadega oli ka selle nädalaga nii, et hakkas hea hooga peale, kuid lõpus vajus ära.

Kohe esmaspäeval leiti lahendus kõige suuremale probleemile – vene keelele. Kui tekst on pähe õppimata või ununeb meelest, piisab sellest, kui hakkad vastamise ajal piparkooke sööma. Mis see õpetaja ikka teha saab, kui sa ütled, et ei saa vastata, sest suu on täis.

Teisipäeval jõuti ERSO kontserdil järeldusele, et kõige õigem on muusikat kuulata silmad kinni, sest siis saab 100%-liselt keskenduda muusikale. Ainus kõrvalmõju on see, et liigne keskendumine võib kujuneda mõnusaks tukastuseks.

Kolmapäeval sai päevase meemivajaduse kohe esimeses tunnis kätte, kui tegime keemia vahearvestust. Pärast vahearvestust võiks lugeda nädala lõppenuks, sest ega mitte midagi muud erilist nädala jooksul ei toimunud.

Rasmus

Viimane koolinädal 2017. aastal

2017. aasta jõulunädal oli üpris huvitav, vähemalt mõne inimese jaoks. Kui paralleelklassid tegid teineteisele kinke, otsis meie klass uusi võimalusi, kuidas enne füsa või matemaatika tundi mõne laheda triki ära õppida.

Esmaspäeval, 18. detsembril, pidime 1. vene ja inglise keele rühmaga andma oma loosiga saadud rühmakaaslasele kaardi, mille eelnevalt valmistasime. Kuna mul endal polnud tol pühapäeval midagi teha, otsustasin, et teen midagi extra fancy-t ja töötasin oma kaardi kallal umbes 5h, kui mitte rohkem. Kui olime kaardid ära andnud inimesele, kelle me loosiga saime, laulsime jõululaule. Inglise keeles vaatasime filmi “Pähklipureja”. Üldiselt ei jõudnud keegi midagi koolis teha ja kõik ootasid kas jõule, vaheaega või lihtsalt magasid.

Teisipäeval ja kolmapäeval ei toimunud midagi nii märkimisväärset, mida ma siiani mäletaks.

Neljapäeval toimus korvpallivõistlus matemaatikute ja füüsikute vahel. Pärast neljatunnist koolipäeva oli ülimõnus minna sõpradega läbi Viru keskuse, osta jäätist, ning seejärel minna korvpalli vaatama. Üks poolaeg toimus poksikinnastega, mida oli üpriski huvitav vaadata, sest nad mängisid nii palju halvemini kui muidu. Võitjat kahjuks keegi ei mäleta. Tol õhtul sain ma ühe kalli külalise (ta ei soovinud oma nime avaldada), kellega koos me tegime kella kaheni öösel kaarti õpetaja Taltsile ning ärkasime hommikul vara, et kaart lõpetada.

Reedel toimus jõuluaktus ja klassijuhataja tund. Meie klassi tublid segakoori lauljad esinesid meile ja 11.-12. klassi õpilastele (Bravo!). Klassijuhataja tunnis tegime värvilistest paberitest jõuluvanasid, mis nägid küll välja pigem päkapikkude moodi, aga siiski tulid ilusad. Saime ka ülimagusa rohelise täidise ja marmelaaditükkidega põhimõtteliselt valge kringli, mis maitses üllatavalt hästi. Pärast kringli söömist veetsime veel aega klassiruumis ning andsime õpetaja Taltsile üle klassi poolt tehtud kingituse ja kaardi. Lasime arvutist jõululaule ja taustaks panime ühe ilusa video mänima. Kui peaaegu kõik õpilased olid klassist lahkunud, kogusime Elise ja Matiga kokku kõik maha jäetud jõuluvanad (päkapikud) ja riputasime need igale poole, kus nad ka praegu istuvad.

Ilusat 2018. aastat teile kõigile!

-Kristina