Arvestuste nädal kontrolltööga

Arvestuste nädala tunniplaani nähes valdas meid kõiki eufooria. Nimelt tundus, et kardetud ajaloo arvestus jääb ära ning toimuvad vaid kirjanduse ja keemia arvestused. Nii aga kahjuks ei läinud…

Aga alustame ikka algusest ja meie lemmikainest. Paanika algas juba eelnenud nädalavahetusel, mil kõigil järsku koitis (täpsustuse huvides mainin, et õpetajat me ei vahetanud ja meid tabas siiski Mirja arvestus), et keegi ei tea arvestuse teemasidki. Nii me astusimegi kuuendasse tundi, käes (heal juhul) pooldeldi täidetud paberid Antiik-Kreekast.  Arvestuse suuline osa toimus nii, et esimesed 2 gruppi lobisesid Mirjaga mõlemad pool tundi (1/3 arvestuse ajast) ning teised 8 gruppi said sõna sekundi pealt üheks minutiks. Kirjalikuks osaks visati meie lauale hulk ülesandeid, õpik ja paber kirjandi jaoks. Kõik meie varem kogutud teadmised Vana-Kreekast lendasid õhku, sest suurem osa arvestusest oli Vana-Rooma peale.

Teisipäev oli vahva lühike päev, kus midagi peale Luugi väikese avalduse ei juhtunudki. Nimelt mainis Luuk moka otsast, et teeme ikka reedel arvestuse, mis sest et tunniplaanis seda kirjas ei ole.

Kolmapäeva hommik algas pika ja raske keemia arvestusega. Pole ju orgaaniline keemia just kõigile meelt mööda ning ülesannete kõrval rõõmustas meid vaid üks meme. Just kui olime arvestuse lainelt maha saanud, niitis meid jalust Talts oma tunnikontrolliga. Õnneks tundus matemaatika paljudele kergem. (Kuulsin ka lauset: “See võib olla esimene kord, mil mul läks mata paremini kui keemia.”)

Neljapäeval ei toimunud tõesti midagi põnevat, kui jätta välja õhtune ajaloo lugemise palavik.

See palavik ei raugenud ka reedehommikustes proge tundides, kui Soots pidi meid lausa ajaloo õpiku konfiskeerimisega ähvardama, et meie ninad korrakski arvutisse saada. Ka Luuk suutis meid arvestusega üllatada, sest oodatud lahtiste küsimuste/kirjandi asemel ootas meid 4 lehekülge äärmiselt kinniseid küsimusi.

Liis

Jälle üks nädal möödas…

Nagu paljude muude asjadega oli ka selle nädalaga nii, et hakkas hea hooga peale, kuid lõpus vajus ära.

Kohe esmaspäeval leiti lahendus kõige suuremale probleemile – vene keelele. Kui tekst on pähe õppimata või ununeb meelest, piisab sellest, kui hakkad vastamise ajal piparkooke sööma. Mis see õpetaja ikka teha saab, kui sa ütled, et ei saa vastata, sest suu on täis.

Teisipäeval jõuti ERSO kontserdil järeldusele, et kõige õigem on muusikat kuulata silmad kinni, sest siis saab 100%-liselt keskenduda muusikale. Ainus kõrvalmõju on see, et liigne keskendumine võib kujuneda mõnusaks tukastuseks.

Kolmapäeval sai päevase meemivajaduse kohe esimeses tunnis kätte, kui tegime keemia vahearvestust. Pärast vahearvestust võiks lugeda nädala lõppenuks, sest ega mitte midagi muud erilist nädala jooksul ei toimunud.

Rasmus

Viimane koolinädal 2017. aastal

2017. aasta jõulunädal oli üpris huvitav, vähemalt mõne inimese jaoks. Kui paralleelklassid tegid teineteisele kinke, otsis meie klass uusi võimalusi, kuidas enne füsa või matemaatika tundi mõne laheda triki ära õppida.

Esmaspäeval, 18. detsembril, pidime 1. vene ja inglise keele rühmaga andma oma loosiga saadud rühmakaaslasele kaardi, mille eelnevalt valmistasime. Kuna mul endal polnud tol pühapäeval midagi teha, otsustasin, et teen midagi extra fancy-t ja töötasin oma kaardi kallal umbes 5h, kui mitte rohkem. Kui olime kaardid ära andnud inimesele, kelle me loosiga saime, laulsime jõululaule. Inglise keeles vaatasime filmi “Pähklipureja”. Üldiselt ei jõudnud keegi midagi koolis teha ja kõik ootasid kas jõule, vaheaega või lihtsalt magasid.

Teisipäeval ja kolmapäeval ei toimunud midagi nii märkimisväärset, mida ma siiani mäletaks.

Neljapäeval toimus korvpallivõistlus matemaatikute ja füüsikute vahel. Pärast neljatunnist koolipäeva oli ülimõnus minna sõpradega läbi Viru keskuse, osta jäätist, ning seejärel minna korvpalli vaatama. Üks poolaeg toimus poksikinnastega, mida oli üpriski huvitav vaadata, sest nad mängisid nii palju halvemini kui muidu. Võitjat kahjuks keegi ei mäleta. Tol õhtul sain ma ühe kalli külalise (ta ei soovinud oma nime avaldada), kellega koos me tegime kella kaheni öösel kaarti õpetaja Taltsile ning ärkasime hommikul vara, et kaart lõpetada.

Reedel toimus jõuluaktus ja klassijuhataja tund. Meie klassi tublid segakoori lauljad esinesid meile ja 11.-12. klassi õpilastele (Bravo!). Klassijuhataja tunnis tegime värvilistest paberitest jõuluvanasid, mis nägid küll välja pigem päkapikkude moodi, aga siiski tulid ilusad. Saime ka ülimagusa rohelise täidise ja marmelaaditükkidega põhimõtteliselt valge kringli, mis maitses üllatavalt hästi. Pärast kringli söömist veetsime veel aega klassiruumis ning andsime õpetaja Taltsile üle klassi poolt tehtud kingituse ja kaardi. Lasime arvutist jõululaule ja taustaks panime ühe ilusa video mänima. Kui peaaegu kõik õpilased olid klassist lahkunud, kogusime Elise ja Matiga kokku kõik maha jäetud jõuluvanad (päkapikud) ja riputasime need igale poole, kus nad ka praegu istuvad.

Ilusat 2018. aastat teile kõigile!

-Kristina

Riikidevaheliste lepingute praktilised tagajärjed

Kahe või enama riigi vahelisi lepinguid on erinevaid liike. Need hõlmavad tavaliselt mõnda kindlat valdkonda, näiteks kaubandust või inimõigusi. Enamik tänapäeval kehtivatest kokkulepetest läbivad siiski mitut valdkonda.

Juba 19.saj nägid inglased taoliste lepingute taga suuri kasuvõimalusi. Nende abil sai Suurbritanniast üks selle ajastu juhtivamaid riike.

Suured võimalikud kasutegurid aga pimestavad tihti lepingu osapooli ning tihti ei osata näha nende varjupooli.

Rumeenias plaanis Kanada ettevõte Rosia Montana Gold Corporation (RMGC) rajada sealsesse riiki kullakaevandust. Projekti käikulaskmise üle vaieldi Rumeenias pea kümme aastat, enne kui otsustati see tühistada kaevanduspiirkonnas elavate maaomanike vastuseisu ning loodusele tehtava kahju pärast.

Torontos tegutsev ettevõte aga nõuab sellega seoses Rumeenialt 4.4 miljardit dollarit kahjutasu. See hõlmab väiksemas osas ($700mln) juba alale tehtud kulutusi, kuid peamises osas nõutakse raha saamata jäänud kasu eest (!).

Sellise nõude esitamine on võimalik CETA-lepingu tõttu, mis sõlmiti hiljuti EU liikmesriikide ja Kanada vahel. Üks lepingu punktidest lubab välismaa ettevõttel esitada kahjunõude riigile, kui on rikutud kokkuleppes sisalduvat.

Olukorra muudab kurvemaks asjaolu, et Rumeenia on väga vaene riik, mis on isegi on raskustes tervisehoiusüsteemi ülalpidamisega, teede korradhoiu ning veel lugematute teiste valdkondadega. 4.4 miljardi dollari suurune nõue moodustab selle 40-miljonilise rahvaarvuga maa eelarvest üle 4%-i.

See näitab, et riikidevahelised lepingud puudutavad meid kõiki ning tuleb olla osavõtlik ja valvas kokkulepete suhtes, mis võivad ohustada meie elu kvaliteeti ja heaolu.

Allikad: https://en.m.wikipedia.org/wiki/Comprehensive_Economic_and_Trade_Agreement
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Romania
https://www.ft.com/content/52f5c202-5c99-11e7-9bc8-8055f264aa8b
http://en.rmgc.ro
https://europeanstudentthinktank.com/2016/06/14/free-trade-agreements-a-brief-history/
https://en.m.wikipedia.org/wiki/List_of_multilateral_free-trade_agreements
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Roșia_Montană
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Roșia_Montană_Project
http://www.bbc.com/news/world-europe-19428193
https://www.francetvinfo.fr/replay-magazine/france-2/envoye-special/video-multinationales-contre-etats-l-affaire-rosia-montana_2470872.html

See pole mitte midagi muud kui….ARVESTUSTENÄDAL (11-15.12.2017)

Järjekordne arvestustenädal üle elatud.
ESMASPÄEV:
Arvestustenädala pidulik avamine(ilma peo ja pidulikkuseta),päev iseenesest tavaline ning üüratult huvitav ühele tavalisele Reaalkooli õpilasele.
Rõõmu ja silmasära peegeldus siiski keemikute nägudelt, sest käes oli kauaoodatud Keemiaolümpiaadi koolivoor. Kuigi olümpiaadile mindi enesekindluse ning uhkusega, siis tagasi tulles oli näha ka meie klassi helgemate keemikute näost pettumust ning tõsist põlastust olümpiaadikoostajate suhtes. Aga olgem mureta, sest hetkel kui häda suurim tõttab appi prints valgel hobusel(Martin Saar), kes väga avameelselt, toetudes faktidele ning enda üüratutele teadmistele teeb olümpiakoostajatele 1:0. (

). Ühesõnaga tore ja vaimselt küllastav päev. Aga edasi läheb ainult paremaks, sest peale esmaspäeva tuleb..
TEISIPÄEV:
Kui kooli tulles ei reetnud ära seda lai naeratus Reimanni näol siis jah, käes oli füüsikaarvestus. Kuigi töö oli imelihtne ja une pealt ka tehtav..siis neile, kes polnud veel keemialainelt pääsenud, olid kindlasti abiks Reimanni tahvlile kirjutatud tarkuseterad: ”Kool on ainus koht, kus teise aitamine on kahjulik” ning ”Töö ja silmade vahele peab jääma 30cm”. Aitäh Reimann, et meist hoolid :).
KOLMAPÄEV:
Järjekordne keemikutele meeli kosutav päev, teistele hommikukohvi kõrvale natukene keemia II kursuse arvestuslikku kokkuvõtet.
NELJAPÄEV:

Käes on ei midagi muud kui.. matemaatikaarvestus. Need kolm ainetunnitäit matemaatilisi probleeme tõid südamesoojust ja hea tuju kõigile, isegi neile, kes ei poolda matemaatikas numbrite vahetumist tähtedega. Päeva lõpuks oldi väsinud, kuid ees ootas veel viimane katsumus… vastu tuli astuda Karu elektrooniliselt verdtarretavale  geograafiaarvestusele

REEDE:

Viimane võitlus, viimane katsumus.. varajastest hommikutundidest kimputas meid Karu ja tema ustav parem käsi Moodle, 10.A klassi, progeklassi õpilaste peast käis läbi igasugu mõtteid(ühed paremad kui teised), kui mõelda Moodlele…, kuid geograafiaarvestus sai tehtud ning edukalt ja isegi rekordeid purustades. Karu sõnul tegi Mihkel Paal oma arvestuse ära märkimisväärse kiirusega, mis on vägagi tubli ja isegi võimatu saavutus (saada Karult kiita). Kuid peale arvestust ei olnud vaja kuravastada, sest ees ootas kauaoodatud Eurovisioon! Ning oli meie(kui eestlaste) kohus esindada Aserbaidžaani.

Eelnevalt eurovisioonile olime valmistanud ka, peaosas ingel Simoniga, tutvustusvideo. Selle eest, et video on nii veatu ning läbimõeldud scriptiga ning on monteeritud meisterlikult tuleb tänada meie IT valla andunud kunstnikku Alfredit. (laul) (video)

Kui kätte jõudis aeg esindada seda uhket riiki Aserbaidžaani, siis olime pannud välja meie klassi raskekahurväe: Carmen, Märten, Sander, Simon, Villem, Mihkel ja Andres, kes ei valmistanud mitte grammi, mooli ega kuupdetsimeetritki pettumust.Muidugi ei saa mainimata jätta ka teisi tublisid osalenuid: Tuuli, Sten, Kristina, Rasmus, Hanna. Minu kui andunud Aserbaidžaani fänni südant täitis rõõm ja ainult rõõm. Süda tahtis rinnust välja hüpata. Kuigi võitu me koju ei toonud siis olime kindlalt 10ndate klasside parimad. Ilusatest inimestest ilusad pildid:

Ja nii see hullumeelne nädal mööduski.

Sander

Nädal Märteni silmade läbi

  1. lennu A klassi nädal oli seekord täis jõukatsumusi(nii füüsilisi kui füüsikalisi) ja õpetusi.

 

Tuleb välja, et Reaalkoolis tohivad vilistada ainult vilistlased. See teadmine tuli meie klassi füüsika tunnist, kui Sten otsustas tunni ajal hakata Hunger Gamesi tunnusmuusikat vilistama.

 

Viimasel ajal on koolistress suur teema. Meie leidsime sellele ravi, vähemalt ajutise. Me hakkasime koolis pinksi mängima. Ehitasime laudadest endale väljaku, kätest võrgu ja päevikutest reketid. Kui nii edasi läheb, saab meist varsti esimene professionaalne lauatennise klass. Mängisime paarismängu ja üksikmängu. Video pinksi mängimisest

Ja ega me Jenkas teistele klassidele alla ei jäänud. Ka meie klassis on tulihingelisi tantsijaid.

 

Meie klassivanem tantsuhoos:

Nüüd siis juttu meie jõukatsumistest:

Meil on klassis hakkab juba tavaks muutumas, et me üksteise füüsilisi piire testime. Meil on klassis 29 poissi. Sellise koosseisuga on ikka vaja teada, kes meist tugevaim on.  Selleks korraldasime paar käesurumist. Praeguse seisuga on mehiseim Mihkel.

Toimus ka füüsikaolümpiaad, kus meie klassist osales 36 huvilist. Kõige painavamaks ülesandeks osutus elektriruudu mõistatus.

 

Meie nädalale pani punkti vestlus Karu ja Hurda vahel:

 

Karu: “Kuidas te tunneksite ära pruunmullad?”

Erik: “Vaatan peale.”

Karu: “Ja mida sa siis seal näed?”

Erik: “Et see on pruunmuld.”

Karu: “Kui ma sind vaatan, siis ma küll aru ei saa, mis asi sa oled.”

See ei olnud mitte midagi muud, kui 135.a klassi nädal

Märten

keeleline toimetus by Mihkel

Märten võtab raskused oma klassikaaslaste õlgadelt endale

Üks päev otsustas meie klassi kallis purjetamise Eesti meister üritada ka koolikottide kandmises sarnast tiitlit saavutada.
Kottide lisamisel aitasid kaasa mitmed kamraadid.
Üle poole klassist annetas ka meelsati oma koolikoti (kuigi valdav osa seda ise teadmata)
Kokku mahtus meie jõumehe, Märteni, selga 19 kotti!

Mälumängu nädal

Tervist! Lühike kokkuvõte lühikesest nädalast.

 

Esmaspäeval ja teisipäeval midagi erilist ei toimunudki.

Kolmapäeval toimus kodanikupäeva viktoriin, kus osales ka meie klassi võistkond, kuhu kuulusid Saame, Suigusaar, Sultson, Susi ja Uuetoa. Seal saavutati 6. koht. Kolmapäeval toimusid ka Eesti koolinoorte XV mälumängumeistrivõistlused, milles saavutas 1. koha võistkond, kus oli Sultson ja teised ning 2.-3. koha võistkond, kus olid Uuetoa ning Suigusaar ja teised.

Neljapäeval toimus matemaatikaolümpiaad, kus osales 35 õpilast meie 38-liikmelisest koosseisust. Olümpiaadi viimasele kohale toimus suur rebimine. Eks tulemused näitavad, kes siis lõpuks viimase koha auhinna endale saab.

Reedel ka eriti midagi huvitavat ei toimunud. Kogu nädala sündmused toimusidki peamiselt kolmapäeval ja neljapäeval.

Õpetajate ütlused:

„… väävel võtab ühelt naatriumilt ühe ja teiselt naatriumilt teise elektroni, ehk tegeleb mitmenaatriumipidamisega.“ (Na2S kohta). Martin Saar, teisipäev 2017.

Erik

Ужас!

Tere, ma siis olen üks kahtlane tegelane, kellel lubati igasugust suvalist kraami meie klassi ajaveebi postitada.👋🏻
Mu postitused on põhimõtteliselt nagu fillerid tv seriaalides – kedagi nad ei huvita, aga ilmuvad ikka!

 

Nagu me kõik teame on vene keel aine, mis nõuab palju õppimist. Mõnikord pole meil kahjuks aega, mida sellele pühendada ja siis tulebki mängu võtta leidlikkus ja loomingulisus.
Siin on siis paar näidet meie klassi õpilaste katsetest teeselda, et nad olid õppinud meie reedeseks vastandsõnade suuliseks vastamiseks:

Õpetaja: “lahke”
Erik: “добрый……ummmm….не добрый?”

Õpetaja: “lõbus”
Kristina ei suuda meelde tuletada.
Õpetaja: “mõtle näiteks Carmeni peale.”
Kristina: “зелёный (roheline)”