Teisipäeval, 20.veebruaril toimus meie koolis kolme Vabadussõjast osa võtnud kooli (Reaalkool, Westholm ja GAG) ühisüritus. Sellel päeval olid tunnid lühendatud, kuna taheti koolimaja presidendi saabumise ajaks tühjaks saada. Aktus algas kell 13.00, siis sisenesid aulasse kolme kooli lipukandjad. Peale seda saabus ka president ning pidas oma kõne. Aktus jätkus kolme kooli õpilaste esinemistega. Seejärel suunduti Reaali Poisi juurde, et mälestada Vabadussõjas langenud õpilasi ja õpetajaid. Kõne pidasid president, Tallinna abilinnapea ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor. Päev lõppes 4.korrusel, kus pakuti aktusel osalenutele süüa ja juua.
Autor: babach
Kaaslaste kurjuse tõttu traagiline rebasesündmus Ameerikas
2017. aasta sügisel toimus kohtuprotsess, kus määrati karistus veel mitmele seotud kaaslasele FBI taastatud turvavideo alusel:
https://en.wikipedia.org/wiki/https://en.wikipedia.org/wiki/Death_of_Tim_Piazza
Riikidevaheliste lepingute praktilised tagajärjed
Kahe või enama riigi vahelisi lepinguid on erinevaid liike. Need hõlmavad tavaliselt mõnda kindlat valdkonda, näiteks kaubandust või inimõigusi. Enamik tänapäeval kehtivatest kokkulepetest läbivad siiski mitut valdkonda.
Juba 19.saj nägid inglased taoliste lepingute taga suuri kasuvõimalusi. Nende abil sai Suurbritanniast üks selle ajastu juhtivamaid riike.
Suured võimalikud kasutegurid aga pimestavad tihti lepingu osapooli ning tihti ei osata näha nende varjupooli.
Rumeenias plaanis Kanada ettevõte Rosia Montana Gold Corporation (RMGC) rajada sealsesse riiki kullakaevandust. Projekti käikulaskmise üle vaieldi Rumeenias pea kümme aastat, enne kui otsustati see tühistada kaevanduspiirkonnas elavate maaomanike vastuseisu ning loodusele tehtava kahju pärast.
Torontos tegutsev ettevõte aga nõuab sellega seoses Rumeenialt 4.4 miljardit dollarit kahjutasu. See hõlmab väiksemas osas ($700mln) juba alale tehtud kulutusi, kuid peamises osas nõutakse raha saamata jäänud kasu eest (!).
Sellise nõude esitamine on võimalik CETA-lepingu tõttu, mis sõlmiti hiljuti EU liikmesriikide ja Kanada vahel. Üks lepingu punktidest lubab välismaa ettevõttel esitada kahjunõude riigile, kui on rikutud kokkuleppes sisalduvat.
Olukorra muudab kurvemaks asjaolu, et Rumeenia on väga vaene riik, mis on isegi on raskustes tervisehoiusüsteemi ülalpidamisega, teede korradhoiu ning veel lugematute teiste valdkondadega. 4.4 miljardi dollari suurune nõue moodustab selle 40-miljonilise rahvaarvuga maa eelarvest üle 4%-i.
See näitab, et riikidevahelised lepingud puudutavad meid kõiki ning tuleb olla osavõtlik ja valvas kokkulepete suhtes, mis võivad ohustada meie elu kvaliteeti ja heaolu.
Allikad: https://en.m.wikipedia.org/wiki/Comprehensive_Economic_and_Trade_Agreement
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Romania
https://www.ft.com/content/52f5c202-5c99-11e7-9bc8-8055f264aa8b
http://en.rmgc.ro
https://europeanstudentthinktank.com/2016/06/14/free-trade-agreements-a-brief-history/
https://en.m.wikipedia.org/wiki/List_of_multilateral_free-trade_agreements
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Roșia_Montană
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Roșia_Montană_Project
http://www.bbc.com/news/world-europe-19428193
https://www.francetvinfo.fr/replay-magazine/france-2/envoye-special/video-multinationales-contre-etats-l-affaire-rosia-montana_2470872.html
UUS VÄLIMUS!
- +2 uut lehekülge
- kohandatud nutiseadmetele!
- pildid postitustes suuremates mõõtmetes
See ei ole mitte midagi muud kui..
..meie toimeka, kuid taltsa klassi esimene sissekanne!
Tere tulemast 135.a pardale, kapteniks kogenud ja rahulik Talts ning lisaks sellele 36 madrust tekil. Siinkohal tekib muidugi lugejas suur segadus, sest meie klassis käib ju ometi 38 inimest.