//2017. aasta sügisel toimus kohtuprotsess, kus määrati karistus veel mitmele seotud kaaslasele FBI taastatud turvavideo alusel:
https://en.wikipedia.org/wiki/https://en.wikipedia.org/wiki/Death_of_Tim_Piazza
//Kahe või enama riigi vahelisi lepinguid on erinevaid liike. Need hõlmavad tavaliselt mõnda kindlat valdkonda, näiteks kaubandust või inimõigusi. Enamik tänapäeval kehtivatest kokkulepetest läbivad siiski mitut valdkonda.
Juba 19.saj nägid inglased taoliste lepingute taga suuri kasuvõimalusi. Nende abil sai Suurbritanniast üks selle ajastu juhtivamaid riike.
Suured võimalikud kasutegurid aga pimestavad tihti lepingu osapooli ning tihti ei osata näha nende varjupooli.
Rumeenias plaanis Kanada ettevõte Rosia Montana Gold Corporation (RMGC) rajada sealsesse riiki kullakaevandust. Projekti käikulaskmise üle vaieldi Rumeenias pea kümme aastat, enne kui otsustati see tühistada kaevanduspiirkonnas elavate maaomanike vastuseisu ning loodusele tehtava kahju pärast.
Torontos tegutsev ettevõte aga nõuab sellega seoses Rumeenialt 4.4 miljardit dollarit kahjutasu. See hõlmab väiksemas osas ($700mln) juba alale tehtud kulutusi, kuid peamises osas nõutakse raha saamata jäänud kasu eest (!).
Sellise nõude esitamine on võimalik CETA-lepingu tõttu, mis sõlmiti hiljuti EU liikmesriikide ja Kanada vahel. Üks lepingu punktidest lubab välismaa ettevõttel esitada kahjunõude riigile, kui on rikutud kokkuleppes sisalduvat.
Olukorra muudab kurvemaks asjaolu, et Rumeenia on väga vaene riik, mis on isegi on raskustes tervisehoiusüsteemi ülalpidamisega, teede korradhoiu ning veel lugematute teiste valdkondadega. 4.4 miljardi dollari suurune nõue moodustab selle 40-miljonilise rahvaarvuga maa eelarvest üle 4%-i.
See näitab, et riikidevahelised lepingud puudutavad meid kõiki ning tuleb olla osavõtlik ja valvas kokkulepete suhtes, mis võivad ohustada meie elu kvaliteeti ja heaolu.
//Järjekordne arvestustenädal üle elatud.
ESMASPÄEV:
Arvestustenädala pidulik avamine(ilma peo ja pidulikkuseta),päev iseenesest tavaline ning üüratult huvitav ühele tavalisele Reaalkooli õpilasele.
Rõõmu ja silmasära peegeldus siiski keemikute nägudelt, sest käes oli kauaoodatud Keemiaolümpiaadi koolivoor. Kuigi olümpiaadile mindi enesekindluse ning uhkusega, siis tagasi tulles oli näha ka meie klassi helgemate keemikute näost pettumust ning tõsist põlastust olümpiaadikoostajate suhtes. Aga olgem mureta, sest hetkel kui häda suurim tõttab appi prints valgel hobusel(Martin Saar), kes väga avameelselt, toetudes faktidele ning enda üüratutele teadmistele teeb olümpiakoostajatele 1:0. (
). Ühesõnaga tore ja vaimselt küllastav päev. Aga edasi läheb ainult paremaks, sest peale esmaspäeva tuleb..
TEISIPÄEV:
Kui kooli tulles ei reetnud ära seda lai naeratus Reimanni näol siis jah, käes oli füüsikaarvestus. Kuigi töö oli imelihtne ja une pealt ka tehtav..siis neile, kes polnud veel keemialainelt pääsenud, olid kindlasti abiks Reimanni tahvlile kirjutatud tarkuseterad: ”Kool on ainus koht, kus teise aitamine on kahjulik” ning ”Töö ja silmade vahele peab jääma 30cm”. Aitäh Reimann, et meist hoolid :).
KOLMAPÄEV:
Järjekordne keemikutele meeli kosutav päev, teistele hommikukohvi kõrvale natukene keemia II kursuse arvestuslikku kokkuvõtet.
NELJAPÄEV:
Käes on ei midagi muud kui.. matemaatikaarvestus. Need kolm ainetunnitäit matemaatilisi probleeme tõid südamesoojust ja hea tuju kõigile, isegi neile, kes ei poolda matemaatikas numbrite vahetumist tähtedega. Päeva lõpuks oldi väsinud, kuid ees ootas veel viimane katsumus… vastu tuli astuda Karu elektrooniliselt verdtarretavale geograafiaarvestusele
REEDE:
Viimane võitlus, viimane katsumus.. varajastest hommikutundidest kimputas meid Karu ja tema ustav parem käsi Moodle, 10.A klassi, progeklassi õpilaste peast käis läbi igasugu mõtteid(ühed paremad kui teised), kui mõelda Moodlele…, kuid geograafiaarvestus sai tehtud ning edukalt ja isegi rekordeid purustades. Karu sõnul tegi Mihkel Paal oma arvestuse ära märkimisväärse kiirusega, mis on vägagi tubli ja isegi võimatu saavutus (saada Karult kiita). Kuid peale arvestust ei olnud vaja kuravastada, sest ees ootas kauaoodatud Eurovisioon! Ning oli meie(kui eestlaste) kohus esindada Aserbaidžaani.
Eelnevalt eurovisioonile olime valmistanud ka, peaosas ingel Simoniga, tutvustusvideo. Selle eest, et video on nii veatu ning läbimõeldud scriptiga ning on monteeritud meisterlikult tuleb tänada meie IT valla andunud kunstnikku Alfredit. (laul) (video)
Kui kätte jõudis aeg esindada seda uhket riiki Aserbaidžaani, siis olime pannud välja meie klassi raskekahurväe: Carmen, Märten, Sander, Simon, Villem, Mihkel ja Andres, kes ei valmistanud mitte grammi, mooli ega kuupdetsimeetritki pettumust.Muidugi ei saa mainimata jätta ka teisi tublisid osalenuid: Tuuli, Sten, Kristina, Rasmus, Hanna. Minu kui andunud Aserbaidžaani fänni südant täitis rõõm ja ainult rõõm. Süda tahtis rinnust välja hüpata. Kuigi võitu me koju ei toonud siis olime kindlalt 10ndate klasside parimad. Ilusatest inimestest ilusad pildid:
Ja nii see hullumeelne nädal mööduski.
Sander
//
Tuleb välja, et Reaalkoolis tohivad vilistada ainult vilistlased. See teadmine tuli meie klassi füüsika tunnist, kui Sten otsustas tunni ajal hakata Hunger Gamesi tunnusmuusikat vilistama.
Viimasel ajal on koolistress suur teema. Meie leidsime sellele ravi, vähemalt ajutise. Me hakkasime koolis pinksi mängima. Ehitasime laudadest endale väljaku, kätest võrgu ja päevikutest reketid. Kui nii edasi läheb, saab meist varsti esimene professionaalne lauatennise klass. Mängisime paarismängu ja üksikmängu. Video pinksi mängimisest
Ja ega me Jenkas teistele klassidele alla ei jäänud. Ka meie klassis on tulihingelisi tantsijaid.
Meie klassivanem tantsuhoos:
Nüüd siis juttu meie jõukatsumistest:
Meil on klassis hakkab juba tavaks muutumas, et me üksteise füüsilisi piire testime. Meil on klassis 29 poissi. Sellise koosseisuga on ikka vaja teada, kes meist tugevaim on. Selleks korraldasime paar käesurumist. Praeguse seisuga on mehiseim Mihkel.
Toimus ka füüsikaolümpiaad, kus meie klassist osales 36 huvilist. Kõige painavamaks ülesandeks osutus elektriruudu mõistatus.
Meie nädalale pani punkti vestlus Karu ja Hurda vahel:
Karu: “Kuidas te tunneksite ära pruunmullad?”
Erik: “Vaatan peale.”
Karu: “Ja mida sa siis seal näed?”
Erik: “Et see on pruunmuld.”
Karu: “Kui ma sind vaatan, siis ma küll aru ei saa, mis asi sa oled.”
See ei olnud mitte midagi muud, kui 135.a klassi nädal
Märten
keeleline toimetus by Mihkel
//Üks päev otsustas meie klassi kallis purjetamise Eesti meister üritada ka koolikottide kandmises sarnast tiitlit saavutada.
Kottide lisamisel aitasid kaasa mitmed kamraadid.
Üle poole klassist annetas ka meelsati oma koolikoti (kuigi valdav osa seda ise teadmata)
Kokku mahtus meie jõumehe, Märteni, selga 19 kotti!
//Tervist! Lühike kokkuvõte lühikesest nädalast.
Esmaspäeval ja teisipäeval midagi erilist ei toimunudki.
Kolmapäeval toimus kodanikupäeva viktoriin, kus osales ka meie klassi võistkond, kuhu kuulusid Saame, Suigusaar, Sultson, Susi ja Uuetoa. Seal saavutati 6. koht. Kolmapäeval toimusid ka Eesti koolinoorte XV mälumängumeistrivõistlused, milles saavutas 1. koha võistkond, kus oli Sultson ja teised ning 2.-3. koha võistkond, kus olid Uuetoa ning Suigusaar ja teised.
Neljapäeval toimus matemaatikaolümpiaad, kus osales 35 õpilast meie 38-liikmelisest koosseisust. Olümpiaadi viimasele kohale toimus suur rebimine. Eks tulemused näitavad, kes siis lõpuks viimase koha auhinna endale saab.
Reedel ka eriti midagi huvitavat ei toimunud. Kogu nädala sündmused toimusidki peamiselt kolmapäeval ja neljapäeval.
Õpetajate ütlused:
„… väävel võtab ühelt naatriumilt ühe ja teiselt naatriumilt teise elektroni, ehk tegeleb mitmenaatriumipidamisega.“ (Na2S kohta). Martin Saar, teisipäev 2017.
Erik
