Viimane koolinädal 2017. aastal

2017. aasta jõulunädal oli üpris huvitav, vähemalt mõne inimese jaoks. Kui paralleelklassid tegid teineteisele kinke, otsis meie klass uusi võimalusi, kuidas enne füsa või matemaatika tundi mõne laheda triki ära õppida.

Esmaspäeval, 18. detsembril, pidime 1. vene ja inglise keele rühmaga andma oma loosiga saadud rühmakaaslasele kaardi, mille eelnevalt valmistasime. Kuna mul endal polnud tol pühapäeval midagi teha, otsustasin, et teen midagi extra fancy-t ja töötasin oma kaardi kallal umbes 5h, kui mitte rohkem. Kui olime kaardid ära andnud inimesele, kelle me loosiga saime, laulsime jõululaule. Inglise keeles vaatasime filmi “Pähklipureja”. Üldiselt ei jõudnud keegi midagi koolis teha ja kõik ootasid kas jõule, vaheaega või lihtsalt magasid.

Teisipäeval ja kolmapäeval ei toimunud midagi nii märkimisväärset, mida ma siiani mäletaks.

Neljapäeval toimus korvpallivõistlus matemaatikute ja füüsikute vahel. Pärast neljatunnist koolipäeva oli ülimõnus minna sõpradega läbi Viru keskuse, osta jäätist, ning seejärel minna korvpalli vaatama. Üks poolaeg toimus poksikinnastega, mida oli üpriski huvitav vaadata, sest nad mängisid nii palju halvemini kui muidu. Võitjat kahjuks keegi ei mäleta. Tol õhtul sain ma ühe kalli külalise (ta ei soovinud oma nime avaldada), kellega koos me tegime kella kaheni öösel kaarti õpetaja Taltsile ning ärkasime hommikul vara, et kaart lõpetada.

Reedel toimus jõuluaktus ja klassijuhataja tund. Meie klassi tublid segakoori lauljad esinesid meile ja 11.-12. klassi õpilastele (Bravo!). Klassijuhataja tunnis tegime värvilistest paberitest jõuluvanasid, mis nägid küll välja pigem päkapikkude moodi, aga siiski tulid ilusad. Saime ka ülimagusa rohelise täidise ja marmelaaditükkidega põhimõtteliselt valge kringli, mis maitses üllatavalt hästi. Pärast kringli söömist veetsime veel aega klassiruumis ning andsime õpetaja Taltsile üle klassi poolt tehtud kingituse ja kaardi. Lasime arvutist jõululaule ja taustaks panime ühe ilusa video mänima. Kui peaaegu kõik õpilased olid klassist lahkunud, kogusime Elise ja Matiga kokku kõik maha jäetud jõuluvanad (päkapikud) ja riputasime need igale poole, kus nad ka praegu istuvad.

Ilusat 2018. aastat teile kõigile!

-Kristina

TERE

Tervist! Teen otsa lahti iganädalase koolielu kirjeldamisega. Igal nädalal antakse ühele 135a klassi õpilasele võimalus kirjutada ajaveebi midagi huvitavat möödunud nädalast.

 

Teisipäeva õhtupoolikul saabusid kodumaale Jarl ja Kivisalu, kes osalesid Tais toimunud rahvusvahelisel astronoomiaolümpiaadil. Olümpiaadi nad ei kommenteerinud, küll aga pakkusid klassile durianikomme, mistõttu omandas klass teatava aroomi.

 

Kolmapäeval käis geograafia tunnis meile jutlust pidamas härra maa-ametist. Tunni lõpuks jäi õhku rippuma küsimus, kas kahed 3D prillid pähe pannes saadakse 6D või 9D² prillid. Mõtlemisainet jätkub pikemaks ajaks.

 

Reedel ja laupäeval toimus ka Euroopa robootika suursündmus Robotex, meie klassist osalesid seal Rasmus Lego Sumo alal ja Kaarel Folkrace’i rajal(ma olin support, aga mitte ametlikult).

Mõlemad noormehed said väga head tulemused ja tahavad osaleda ka järgmisel aastal, kuid siis varem ehitamisega alustada, sest mõlemad ehitasid viimasel õhtul oma roboti täiesti ümber.

Kommentaar klassikaaslaselt, kes külastas Robotex’i pealtvaatajana: ,,Ma ei näinud ühtegi robotit”?

Reede õhtul toimus koolis igakuine füüsika õpikoda, kus oli võimalik neljast kümneni õhtul tegeleda praktiliste probleemidega. (järgmine kord on 8. dets.)

Küsimus õpikojas osalenud õplasele:

,,Mida sa õppisid?” ,,Maakera tahab neegritest lahti saada. Tegelt ka.”

,,See on nii imelik öelda, mida ma õppisin, nagunii ei õpi koolis midagi ju.”

,,Õppisin füüsikat mõistma huvitaval ja arusaadaval viisil”

 

Reedel käisime klassiga Eesti Loodusmuuseumis. Õpilaste kommentaarid:

,,MA EI KÄINUD KOOLIS.”

,,Kopsikud pandi pähe ja oli lõbus”

,,Suht fine. Liiga palju rääkimist ja liiga vähe virtuaalreaalsust. Oleks võinud olla rohkem jumpscare’e. Tundus nagu ressursi raiskamine.”

,,Meil ei lubatud seina katsuda.”

,,Oli tore, sai põrandal istuda.”

,,See esinev düüd oli tore.”

,,Normaalne.”

 

Laupäeval toimus klassidevaheline korvpallivõistlus, kus astusid võistlustulle meie klassi parimad ballerid (Jakob, Kangur bros, Villem, Märten, Evo ja Sander) Kuna teatavasti võidab rõõm spordist, siis võime ennast võitjateks lugeda.

Mõningad anonüümsed kommentaarid:

,,Tossud olid sisse mängimata, ruumi temperatuur oli vale”

,,Saime sisse nagu A klassile kohane.”

,,Andsime endast parima, aga no mida need Eesti sportlased ütlevadki, et noh midagi läks valesti.”///järgneb pikk vabanduste jada ///,,Me ei ole kindlasti nukrad. Oota sa kirjutad selle kõik üles? Paned ajaveebi? Mine pekki.”

,,A klassi meeskond oli ainus, kellele ära tegime.”

,,Lootusetuse tunnet ei tekkinud. Mõlemad meeskonnad nautisid mängu. Parim mängija nende poolel oli Villem, või noh ta kamandas kõige rohkem.”

 

Mihkel